← Eesti

3-4-1-7-06

Obsah (7)§ 461§ 22§ 44§ 49§ 46§ 19§ 20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-4-1-7-06 9. mai 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Eerik Kergandberg ja Indrek Koolmeister Priit Idaranna kaeb

er Keila Linnavolikogule avalduse, soovides tagasi astuda Keila linnapea ametikohalt alates

  1. aprillist
  2. aprillil
  3. a taastas Keila Linna Valimiskomisjon otsusega nr 16 Ago

eri volitused linnavolikogu liikmena ja lõpetas Priit Idaranna volitused. Samal päeval võttis linna valimiskomisjon vastu otsuse nr 17, millega tegi kindlaks Keila Linnavolikogu esimehe valimistulemused, ning otsuse nr 18, millega tegi kindlaks linnavolikogu aseesimehe valimistulemused. Keila Linnavolikogu esimeheks osutus valituks Ago

er, aseesimeheks Tanel Mõistus.

  1. aprillil
  2. a esitas Priit Idarand kaebuse Harju Maakonna Valimiskomisjonile, milles taotles Keila Linna Valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. a otsuste nr 16, 17 ja 18 tühistamist. Kaebuse kohaselt ei olnud Ago

eri avaldust linnapea ametikohalt tagasiastumise kohta Keila Linnavalitsuse dokumendiregistris registreeritud. Keila Linna Valimiskomisjon ei oleks saanud Ago

eri volikogu liikme volitusi taastada enne, kui Keila Linnavolikogu on ta ametist vabastanud, sest linnapea vabastamine on Keila Linnavolikogu ainupädevuses. Keila linna põhimääruse kohaselt on linnapea linnavalitsuse liige ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (

) § 22 lg 1 p 17 kohaselt on volikogu ainupädevuses valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest. Otsus on materiaalõiguslikult põhistatud

§-ga 201 üldiselt, ehkki § 201 sisaldab nelja lõiget. Seega ei ole haldusakti koostamisel järgitud haldusaktile esitatavaid nõudeid ja norme. Kuigi

§ 461

sätestab tagasiastumise ning avalduse esitaja loetakse tagasiastunuks avaldusel märgitud kuupäevast, on ametist vabastamine oma sisult teine mõiste. Samuti eeldab linnapea amet üleandmist-vastuvõtmist, mida kindlasti

  1. aprillil
  2. a ei toimunud. Juhul kui Keila Linna Valimiskomisjoni otsus nr 16 on tühine, on tühised ka valimiskomisjoni otsused nr 17 ja
  3. Samuti ei saa otsusest nr 17 tulenevalt olla valitud volikogu esimeheks isik, kellel puuduvad volikogu liikme volitused.
  4. aprillil
  5. a jättis Harju Maakonna Valimiskomisjon otsusega nr 5 kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on Keila linnasekretär avalduse vastuvõtmist
  6. aprillil
  7. a kinnitanud oma allkirjaga avaldusel. Puuduvad andmed, et avaldus oleks esitatud hiljem. Kaebuses osundatud fakt, et Ago

eri tagasiastumisavaldus on registreeritud Keila Linnavalitsuse dokumendiregistris hiljem, ei oma asja lahendamise seisukohalt sisulist tähendust.

§ 461

seostab tagasiastumise kõige varasemat kuupäeva linnasekretärile avalduse esitamise kuupäevaga, mitte linnasekretärile esitatud avalduse dokumendiregistris registreerimise kuupäevaga. Dokumendi registreerimine avaliku teabe seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatust hilisemal ajal ei muuda esitatud avalduse õigusjõudu, vaid on käsitatav asjaajamiskorra rikkumisena. Maakonna valimiskomisjon leidis, et otsuse nr 16 õiguslikus põhistuses olev viide §-le 201 on korrektne, kuna Ago

eri volituste taastumine tulenes kaudselt selle paragrahvi kõigist neljast lõikest. Otsuse kohaselt tuleb

§ 22lõike 1 punkti 17 ja § 461 käsitleda koostoimes.

See tähendab, et linnapea või vallavanema tagasiastumisel rakendatakse

§ 461

regulatsiooni ning seega tagasiastunu vabaneb oma ametiülesannetest tagasiastumise jõustumisest alates. Seadusest ei tulene tagasiastunud vallavanema või volikogu liikme volituste kestuse seostamist asjaajamise üleandmise või vastuvõtmisega või muude lisatingimustega.

  1. aprillil
  2. a esitas Priit Idarand kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles taotles Harju Maakonna Valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. a otsuse nr 5 tühistamist ning tema
  5. aprillil
  6. a esitatud taotluste rahuldamist. Priit Idarand leidis, et kuna

§ 461

sätestab avalduse jõustumise ja seab selle otseselt sõltuvusse just esitamisest, omab sellisel juhul avalduse õigusjõu hindamisel olulist tähtsust laekumise kuupäev. Harju Maakonna Valimiskomisjon ei ole otsuse tegemisel kontrollinud dokumendi registreerimist paberkandjal asuvast dokumendiregistrist. Sõltumata sellest, kellele ametnikest dokument esitada tuleb, on kohustus see registreerida. Registreerimine kinnitab dokumendi laekumise tähtaega. Seega ei ole mitte rikutud asjaajamise korda, vaid tahtlikult kinnitatud avalduse esitamise aega ebaõigesti. Keila Linna Valimiskomisjon ei oleks tohtinud võtta vastu otsust nr 16 enne, kui lahkunud linnapeale ei ole määratud asendajat.

§ 461ei näe ette linnapea asendamise korda.

Praegusel juhul on tekkinud olukord, kus

  1. aprillil
  2. a kell 15.10 astus linnapea tagasi ning samal päeval kell 16.00 alanud volikogu istungil määratakse talle asendaja. Seega puudus mingi aja vältel
  3. aprillil
  4. a Keila linnal linnapea. Ametikohustustest tulenevalt oleks Keila linnasekretär pidanud nendest asjaoludest valimiskomisjoni liikmeid teavitama, mis omakorda oleks pidanud tingima olukorra, kus enne asendaja määramist ei saa linnapead tagasiastunuks lugeda.
  5. aprillil
  6. aastal tegi Vabariigi Valimiskomisjon otsuse nr 51, millega jättis Priit Idaranna
  7. aprilli
  8. aasta kaebuse rahuldamata ning tühistas Keila Linna Valimiskomisjoni
  9. aprilli
  10. a otsused nr 17 ja
  11. Lisaks teavitas Vabariigi Valimiskomisjon Keila Linnavolikogu ja õiguskantslerit Keila linna põhimääruse § 14 lõike 5 vastuolust

§ 44lõikega 3.

Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt: 1)

§ 461

kohaselt esitab linnapea tagasiastumise korral avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Harju Maakonna Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et tagasiastumise päeva ei saa seada sõltuvusse dokumendi registreerimise päevast dokumendiregistris, vaid lähtuda tuleb tegelikust avalduse esitamise päevast. Avalduse kohaselt on Ago

er selle esitanud

  1. aprillil ning märkinud tagasiastumise kuupäevaks
  2. aprilli
  3. a. Harju Maakonna Valimiskomisjon on küsitlenud nii Keila linnasekretäri kui Ago

erit ning nende selgitustest, kaebusest ega asja materjalidest ei nähtu, et tagasiastumisavaldus oleks esitatud hiljem kui 3. aprillil; 2)

§ 49

lõike 5 kohaselt asendatakse vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Linnapea tagasiastumisavalduse jõustumine ei ole

-i järgi sõltuvuses uue linnapea valimisest ega asendaja määramisest; 3) linnapea ametist vabastamine jõustub

§-s 461 kehtestatud korras ning linna valimiskomisjon ei vabasta linnapead ametist. Seetõttu on ekslik Priit Idaranna arvamus, et linnapea ametist vabastamine ning linnapea asendaja määramine sõltuvad linna valimiskomisjoni toimingutest või otsustest; 4) Keila Linna Valimiskomisjon korraldas

  1. aprillil
  2. a volikogu esimehe ning aseesimehe valimised, mille tulemusena võttis vastu otsuse nr 17 Keila Linnavolikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemise kohta ning otsuse nr 18 aseesimehe valimise tulemuste kindlakstegemise kohta; 5)

§ 44

lõike 3 kohaselt korraldab valla või linna valimiskomisjon ainult volikogu esimehe valimisi ja seda ainult esimesel istungil (v.a juhul, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks). Pärast esimehe valimist

§ 44

lõikes 3 sätestatud korras ei ole aseesimehe või aseesimeeste, samuti järgnevate esimeeste valimise korraldamine enam valla või linna valimiskomisjoni pädevuses; 6) Keila linna valimiskomisjon on lähtunud Keila linna põhimääruse § 14 lõikest 5, mille kohaselt linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab Keila Linna Valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. See põhimääruse punkt on vastuolus

§ 44

lõikega 3, kuna paneb valimiskomisjonile ülesandeid, mida seadus ette ei näe; 7) valimiskomisjoni liikmed võisid osaleda esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamisel, kuid mitte valimiskomisjoni liikme staatuses, samuti ei saa esimehe ja aseesimehe valimise korraldamist lugeda valimiskomisjoni toiminguks. Valimistulemuste kinnitamine linna valimiskomisjoni otsusega on vastuolus

§ 44lõikega 3; 8) Vabariigi Valimiskomisjon ei anna hinnangut 4.

aprillil

  1. a toimunud Keila Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemuste seaduslikkuse kohta, vaid ainult linna valimiskomisjoni osalemise kohta valimise korraldamisel. Keila Linna Valimiskomisjoni otsuste nr 17 ja 18 tühistamine ei mõjuta valitud Keila Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe volituste kehtivust. Keila Linnavolikogu võttis
  2. aprillil
  3. a vastu otsuse nr 20 "Keila Linnavolikogu esimehe valimine" ning otsuse nr 22 "Keila Linnavolikogu aseesimehe valimine" ning need otsused on kehtivad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  4. aprillil
  5. aastal Riigikohtule esitatud kaebuses palub Priit Idarand tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  6. aprilli
  7. aasta otsuse nr 51, millega jäeti rahuldamata Priit Idaranna kaebus, ning Keila Linna Valimiskomisjoni
  8. aprilli
  9. aasta otsuse nr 16, millega taastati Ago

eri volikogu liikme volitused. Priit Idarand põhjendab oma kaebust järgnevalt: 1) Keila Linna Valimiskomisjoni otsusega nr 16 lõpetati kaebaja volitused volikogu liikmena, pärast mida ta ei saanud enam volikogu otsuste tegemisel, sh volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel osaleda. Kui kaebaja volikogu liikme volituste lõpetamine osutuks õigusvastaseks, oleks piiratud tema õigusi

  1. aprillil
  2. aastal toimunud volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel. Volikogu liikme passiivse valimisõiguse piiramisega toimunud volikogu esimehe või aseesimehe valimine rikub selle volikogu liikme subjektiivseid õigusi, järelikult võivad tema õigusi rikkuda ka Keila Linna Valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. aasta otsused nr 17 ja 18; 2) kuna nii Harju Maakonna Valimiskomisjon kui Vabariigi Valimiskomisjon on vastavalt
  5. ja
  6. ning
  7. aprillil asja menetlenud, on kaebuse menetlusse võtmisega leidnud kinnitust kaebaja võimalik õiguste rikkumine; 3) Keila Linna Valimiskomisjoni
  8. aprilli
  9. aasta otsusega nr 16 taastati Ago

eri volikogu liikme volitused. Seda saab teha alles pärast seda, kui ta ei kuulu enam linnavalitsuse kooseisu ja on tagasiastunud linnapea kohalt.

§ 46

¹ kohaselt loetaks avalduse esitanu tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Ago

eri

  1. aprillil esitatud avalduses oli märgitud ametist tagasiastumise kuupäevaks
  2. aprill
  3. aastal. Sellest kuupäevast oleks ta tulnud lugeda tagasiastunuks. Sama päeva lõunani juhatas ta linnavalitsuse ja administratsiooni tööd. Seega tuleb
  4. aprilli lugeda tema viimaseks tööpäevaks ning lugeda Ago

er ametist lahkunuks alates

  1. aprillist
  2. aastal; 4) dokumendi esitamise kuupäeva kindlakstegemisel tuleb aluseks võtta elektrooniline register, kuna Keila linnal puudub kaebaja andmeil vastav paberkandjal žurnaal; 5) kuna Ago

er töötas

  1. aprillil
  2. aastal linnapeana ja tema tagasiastumise avaldus on esitatud hiljem kui avalduses märgitud kuupäev, siis ei saa lugeda Ago

erit tagasiastunuks 4. aprillist. Seega ei saanud Keila Linna Valimiskomisjon võtta vastu otsust nr 16, millega taastas Ago

eri volitused, kuna viimane oli samal hetkel veel linnapea; 6) Vabariigi Valimiskomisjoni

  1. aprilli
  2. aasta otsuse nt 51 resolutsioon, millega ta tühistab Keila Linna Valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. aasta otsused nr 17 ja 18 vastuolu tõttu

§ 44

lõikega 3 ning milles ta otsesõnu jätab rahuldamata Priit Idaranna palve tühistada Keila Linna Valimiskomisjoni otsused nr 17 ja 18, on vastuoluline ja ei anna olukorrale õiget hinnangut; 7) lisaks on Vabariigi Valimiskomisjon võtnud enda pädevusse küsimuse, mis kohaliku omavalitsusse volikogu valimise seaduse §-s 17 puudub, ning teinud otsuse volikogu esimehe ja aseesimehe volituste kehtivuse kohta; 8) Vabariigi Valimiskomisjon on otsuse nr 51 selgitavas osas põhistanud volituste kehtivust Keila Linnavolikogu 4. aprilli 2006. aasta otsustega nr 20 ja 22. Nimetatud otsused on Keila Linnavolikogu võtnud vastu

§ 22lg 1 p 14 ja Keila linna põhimääruse § 14 alusel.

Otsuse vastuvõtmise ajal oli vastav

-i säte kaotanud kehtivuse ning linna põhimääruse säte on vastuolus seadusega. Keila Linnavolikogu otsused nr 20 ja 22 on vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni poolt tühistatud otsuste nr 17 ja 18 alusel. Seega on Keila Linnavolikogu lugenud valimised toimunuks seadusega vastuolus oleva toiminguga. Keila Linnavolikogu otsused nr 20 ja 22 tuleb lugeda õigustühiseiks, kuna olukorras, kus Keila Linnavolikogu kaasas seadusvastaselt Keila Linna Valimiskomisjoni volikogu esimehe ja aseesimehe valimisele, tuleb tõlgendada volikogu otsuseid nr 20 ja 22 kui valimiskomisjoni otsuste nr 17 ja 18 kinnitamist ning pidada olukorda selliseks, kus vastuolus oma pädevuse ja tegeliku vajadusega on üks haldusorgan kinnitanud teise haldusorgani otsust. 8. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 461

kohaselt esitab linnapea tagasiastumise korral avalduse valla- või linnasekretärile ning avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev pärast avalduse esitamist. Nii Harju Maakonna Valimiskomisjon kui ka Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et tagasiastumise päeva ei saa seada sõltuvusse dokumendi registreerimise päevast dokumendiregistris, vaid lähtuda tuleb tegelikust avalduse esitamise päevast.

§ 49

lõike 5 kohaselt asendatakse vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Linnapea tagasiastumisavalduse jõustumine ei ole

-i järgi sõltuvuses uue linnapea valimisest ega asendaja määramisest. Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et linnapea ametist vabastamine jõustub

§-s 461 kehtestatud korras ning linna valimiskomisjon ei vabasta linnapead ametist. Seetõttu ei sõltu linnapea ametist vabastamine ning linnapea asendaja määramine linna valimiskomisjoni toimingutest või otsustest. Ago

eri linnapea kohalt tagasiastumisel

  1. aprillil
  2. aastal lõppesid tema volitused linnapeana ning seega kadus

§ 19

lg 2 p-s 1 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alus.

§ 20

¹ lg 4 kohaselt volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 20 lg 2 kohaselt jõustub linna või valla valimiskomisjoni otsus allakirjutamisega. Järelikult oli Keila Linna Valimiskomisjonil õigus 4. aprilli 2006. aasta otsusega nr 16 taastada Ago

eri volitused volikogu liikmena ja lõpetada asendusliikmeks olnud Priit Idaranna volitused alates

  1. aprillist
  2. aastal. Keila Linna Valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. aasta otsus nr 16 on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi ja vabadusi. Kuna Keila Linna Valimiskomisjoni
  5. aprilli
  6. aasta otsuste nr 17 ja 18 vaidlustamise aluseks olnud kaebaja passiivse valimisõiguse rikkumise väide on Keila Linna Valimiskomisjoni
  7. aprilli
  8. aasta otsuse nr 16 õiguspäraseks tunnistamisega ümber lükatud, siis ei piiratud Keila Linna Valimiskomisjoni
  9. aprilli
  10. aasta otsuste nr 17 ja 18 tegemisele eelnenud Keila Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel kaebaja aktiivset ega passiivset valimisõigust, kuna kaebaja kaotas mõlemad volikogu liikme volituste lõppemisel, st Keila Linna Valimiskomisjoni
  11. aprilli
  12. aasta otsuse nr 16 allkirjastamisel. Seega on Keila Linna Valimiskomisjoni
  13. aprilli
  14. aasta otsus nr 16, millega taastati Argo

eri volikogu liikme volitused pärast tema

  1. aprillil
  2. aastal linnapea ametikohalt tagasiastumise avalduse esitamist, õiguspärane ning selles osas tuleb Priit Idaranna kaebus jätta rahuldamata.
  3. Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et Keila Linna Valimiskomisjon käitus

§ 44lg-s 3 sätestatu vastaselt, korraldades 4.

aprillil 2006. aastal volikogu esimehe ning aseesimehe valimised, mille tulemusena ta võttis vastu otsuse nr 17 Keila Linnavolikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemise ning otsuse nr 18 aseesimehe valimise tulemuste kindlakstegemise kohta. Nimelt pärast esimehe valimist

§ 44

lõikes 3 sätestatud korras (

§ 44

lõike 3 kohaselt korraldab valla või linna valimiskomisjon ainult volikogu esimehe valimisi ja seda ainult esimesel istungil - v.a juhul, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks) ei ole aseesimehe või aseesimeeste, samuti järgnevate esimeeste valimise korraldamine enam valla või linna valimiskomisjoni pädevuses. Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti märkinud järgmist: "valimiskomisjoni liikmed võisid antud juhul osaleda esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamisel, kuid mitte valimiskomisjoni liikme staatuses, samuti ei saa praegusel juhul esimehe ja aseesimehe valimise korraldamist lugeda valimiskomisjoni toiminguks. Valimistulemuste kinnitamine linna valimiskomisjoni otsusega on vastuolus

§ 44

lõikega 3." Keila Linna Valimiskomisjoni otsuste nr 17 ja 18 tühistamine ei mõjuta valitud Keila Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe volituste kehtivust. Keila Linnavolikogu võttis

  1. aprillil
  2. a vastu otsuse nr 20 "Keila Linnavolikogu esimehe valimine" ning otsuse nr 22 "Keila Linnavolikogu aseesimehe valimine" ning need otsused on kehtivad. Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti teostanud järelevalvepädevust, tühistades järelevalve korras Keila Linna Valimiskomisjoni
  3. aprilli
  4. a otsused nr 17 ja
  5. Seetõttu jätab Riigikohus Priit Idaranna kaebuse rahuldamata ka Vabariigi Valimiskomisjoni
  6. aprilli
  7. aasta otsuse nr 51 tühistamise nõudes. Riigikohus ei pea vajalikuks pöörata tähelepanu Priit Idaranna ülejäänud väidetele, mis esitati esmakordselt alles kaebuses Riigikohtule. Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Indrek Koolmeister

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.