← Eesti

3-4-1-4-06

MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-4-1-4-06

  1. mai 2006 Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister ja Villu Kõve Kohtuasi AS-i Adonis Baltic Timber Group taotlus tunnistada halduskohtumenetluse seadustiku § 75 lõike 2 punkt 2 osaliselt põhiseadusevastaseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta AS-i Adonis Baltic Timber Group taotlus läbi vaatamata ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksukeskuse
  3. veebruari ja
  4. aprilli
  5. a maksu-otsustega (nr 12-5/3 ja 12-5/48) jäeti rahuldamata AS-i Adonis Baltic Timber Group (ABTG) käibemaksu enammakse tagastusnõuded kokku 10 246 719 kr ulatuses ning määrati täiendavalt tasumisele käibemaksu kokku 222 115 kr ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 19 610 736 kr. ABTG palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes eespool nimetatud maksuotsused tühistada ning kohustada MTA Põhja maksukeskust täitma maksuotsustega rahuldamata jäetud käibemaksu enammaksete tagastusnõuded. Tallinna Halduskohtu
  6. juuli
  7. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1394/2004 jäeti rahuldamata ABTG kaebus
  8. aprilli
  9. a maksuotsuse peale ja
  10. oktoobri
  11. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1023/2004 rahuldati kaebus
  12. veebruari
  13. a maksuotsuse peale osaliselt. Halduskohtu nende otsuste peale esitas ABTG apellatsioonkaebused, milles palus kohtuotsused tühistada ja teha uus otsus, millega tema poolt Tallinna Halduskohtule esitatud kaebused rahuldada. Apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
  14. veebruari
  15. a kohtuotsuse peale esitas ka MTA. Tallinna Ringkonnakohtu
  16. aprilli
  17. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/315/05 rahuldati ABTG apellatsioonkaebused osaliselt, samas rahuldati MTA apellatsioonkaebus. ABTG kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu
  18. aprilli
  19. a otsuse peale ei võtnud Riigikohus
  20. augustil
  21. a menetlusse.
  22. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu
  23. aprilli
  24. a kohtuotsuse jõustumist on ABTG väitel "tuvastatud teistes kohtuasjades asjaolud, mis kinnitavad, et maksu- ja halduskohtumenetluses on jäänud mitmed väga olulised asjaolud õigesti tuvastamata, kuna on toimunud protsessinormide oluline rikkumine". Samuti olevat teistes kohtuasjades tehtud otsustest (Lääne-Viru Maakohtu
  25. septembri
  26. a otsus kriminaalasjas nr 1-402/05) ja kohtuistungil Tallinna Linnakohtus (kriminaalasjas nr 1-128/05) tunnistajate ütlustest selgunud vastupidiselt kaevatud maksuotsustes ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses väidetule, et ABTG ja hankijate vahel on tehingud tegelikkuses siiski toimunud ja mitmed nendest isikutest, kelle kohtuvälistele ütlustele Tallinna Ringkonnakohus tugines, ei ole tegelikkuses andnud väidetavaid ütlusi, mitmeid nendest isikutest on maksuameti uurijad kallutanud andma ebaõigeid ütlusi ning mitmed on hiljem kohtuistungil andnud varasemast erinevaid või hoopis vastupidise sisuga ütlusi.
  27. ABTG pöördus teistmisavaldusega Riigikohtusse, taotledes uute asjaolude ilmsikstuleku tõttu Tallinna Ringkonnakohtu
  28. aprilli
  29. a kohtuotsuse uuesti läbivaatamist. Riigikohus teistmisavaldust
  30. jaanuaril
  31. a menetlusse ei võtnud.
  33. veebruaril
  34. a esitas ABTG uuesti kaebuse Tallinna Halduskohtule, väites, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu
  35. aprilli
  36. a kohtuotsust on teistes kohtuasjades tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad, et maksu- ja halduskohtumenetluses, sh Tallinna Ringkonnakohtus, on jäänud mitmed väga olulised asjaolud õigesti tuvastamata. Tallinna Halduskohus tagastas selle kaebuse
  37. märtsi
  38. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõike 4 alusel, leides, et sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Selle määruse peale esitas ABTG Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus muutis
  39. märtsi
  40. a määrusega Tallinna Halduskohtu
  41. märtsi
  42. a määrust ning leidis, et ABTG poolt halduskohtule esitatud kaebust ei saa menetleda sellepärast, et on olemas jõustunud kohtuotsus, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
  43. ABTG esitas seepeale Riigikohtule määruskaebuse, viidates uute asjaolude ilmsikstulekule. Riigikohus seda kaebust
  44. aprillil
  45. a menetlusse ei võtnud.
  46. AS Adonis Baltic Timber Group esitas
  47. aprillil
  48. a Riigikohtule taotluse, milles palub: 1) tunnistada põhiseaduse (PS) § 15 esimese lõike esimese lause ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikliga 13 vastuolus olevaks HKMS § 75 lõige 2 punkt 2 selles osas, et nimetatud õigusnorm ei sätesta teistmise alusena jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas, kui selle kohtuotsusega on tuvastatud uued määrava tähtsusega asjaolud, mis oleksid võinud oluliselt mõjutada jõustunud kohtuotsust teistetavas asjas, või kui kriminaalasja kohtulikul menetlemisel on tuvastatud asjaolud, mis oleksid võinud oluliselt mõjutada kohtuotsust teistetavas asjas; 2) juhul kui Riigikohus ei pea võimalikuks võtta sisulist seisukohta eelnevalt esitatud taotluse kohta, palutakse osundada oma kohtulahendis tõhusale kohtuliku kaitse võimalusele PS § 15 tähenduses, tagamaks, et taotluse esitaja saaks taotleda väidetavalt tema põhiõigusi rikkuva õigusnormi (HKMS § 75 lõige 2 punkt 2) PS § 15 esimese lõike esimesele lausele ja konventsiooni artiklile 13 vastavuse kontrollimist. RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  49. AS Adonis Baltic Timber Group on esitanud otse Riigikohtule individuaalkaebuse, milles ta taotleb väidetavalt tema põhiõigusi rikkuva halduskohtumenetluse seadustiku § 75 lõike 2 punkti 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimist.
  50. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
  51. märtsi
  52. a määruses asjas nr 3-4-1-6-05 (RT III 2005, 11, 104, p 4) märkinud: "Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium meenutab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on võimalus esitada individuaalkaebus otse Riigikohtule piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus (PSJKS §-d 16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Samas on Riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu
  53. märtsi
  54. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17;
  55. jaanuari
  56. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32;
  57. jaanuari
  58. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004, 4, 37, p 26)"
  59. Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  60. aprilli
  61. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003, 13, 125, p 16). Sarnase õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile näeb ette ka kaebuse esitaja viidatud konventsiooni artikkel
  63. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus menetleda ABTG taotlust üksnes juhul, kui ABTG-l puudub muu tõhus viis talle PS §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks.
  64. Maksukorralduse seaduse § 151 ja HKMS § 7 lõige 1 näevad ette, et maksuotsusega mitte nõustudes on maksukohuslasel õigus otsus halduskohtusse edasi kaevata. Halduskohtu otsuse peale võib vastavalt HKMS § 31 lõikele 1 ja §-le 52 esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ja ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Lisaks on maksukohuslasel HKMS § 75 lõike 1 järgi võimalik pöörduda Riigikohtu poole ja taotleda uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuse või -määruse uuesti läbivaatamist ehk teistmist HKMS § 75 lõikes 2 sätestatud alustel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 49 punkti 3 kohaselt on Riigikohtu pädevuses ka kohtuvigade parandamine. Kogu eelmainitud kohtumenetlus on olnud avatud ka kaebuse esitajale. AS Adonis Baltic Timber Group on kasutanud tema suhtes tehtud maksuotsuste vaidlustamiseks kõiki talle Eesti Vabariigi õigussüsteemis ette nähtud võimalusi.
  65. Kolleegiumi arvates on kaebajale asja materjalidest nähtuvalt olnud põhiseaduse ja konventsiooniga nõutaval määral tagatud nii oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et PS §-s 15 ettenähtud isiku kaebeõigus ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides selle piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Kolleegiumi arvates on seadusandja vaidlustatud regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes kohase tasakaalu. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele.
  66. Eeltoodu tõttu ei ole ABTG taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks menetlemiseks. Sel põhjusel tuleb ABTG taotlus tunnistada HKMS § 75 lõike 2 punkt 2 osaliselt põhiseadusevastaseks jätta läbi vaatamata. Lisaks märgib Riigikohus, et HKMS § 75 lõikes 2 loetletud uute asjaolude ilmsikstulekul on ABTG-l võimalik esitada Riigikohtule taotlus haldusasja uuesti läbivaatamiseks. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.