← Eesti

3-3-1-65-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-65-05

  1. mai 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque AS-i XXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri
  2. augusti
  3. a maksuotsuse nr 800 J 2 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsus haldusasjas nr 2-3191/05 AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebused Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebused rahuldamata. Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a otsus haldusasjas nr 2-3-191/05, täiendades selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Arvata kautsjonid riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. AS XXXX ostis Poola Vabariigist külmutatud kanakintsud ja külmutatud kalkunifileed ilma kontideta. Kaup laaditi transpordivahendile Poolas
  9. ja
  10. aprillil 2004 ja jõudis Eesti Vabariiki pärast
  11. maid 2004 (s.o pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga). OÜ XXXX XXXX esitas deklarandina enda nimel AS-i XXXX eest kauba kohta Maksu- ja Tolliameti (MTA) Tartu Tolliinspektuurile tollideklaratsiooni, mille kohaselt rakendati vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kaupadele külmutatud kanakintsud (kaubakood 0207146000, netokaal 10 050 kg, statistiline väärtus 316 711 krooni) ja külmutatud kalkunifilee ilma kontideta (kood 020727100, kaal 11 000 kg, väärtus 497 910 krooni). Tolliametnik tegi deklaratsioonile tollivormistused
  12. mail 2004, tehes muudatused protseduuri ja soodustuse osas, ülejäänud osas tolliinspektuur paranduste tegemiseks alust ei näinud ja aktsepteeris deklaratsiooni. Impordimaksud tasus OÜ XXXX XXXX
  13. mail 2004 koondteatisega nr 2004/1 kokku summas 146 632 krooni. Maksu- ja Tolliameti
  14. mai
  15. a kirjaga nr 16.-3-1/2130 teavitati nii AS-i XXXX kui ka OÜ-d XXXX XXXX, et juba vormistatud deklaratsiooni osas kohaldatakse kolmanda riigi tollimaksumäära ja sellepärast tuleb deklaratsiooni muuta, ühtlasi paluti kontrollida ja viia seadusandlusega vastavusse deklaratsioonis olevad andmed ja teavitada muudatustest tolli kirjalikult hiljemalt
  16. juunil
  18. augustil 2004 koostas Tartu Tolliinspektuur maksuotsuse nr 800 J 1 tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks, millega kohustati OÜ-d XXXX XXXX tasuma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele AS-i XXXX maksuvõla summas 275 565 krooni, mis koosnes tollimaksust 218 948 krooni, käibemaksust 39 410 krooni ja intressist 17 207 krooni. Tasuda tuli 10 päeva jooksul arvestades tasumisele kuuluva tollimaksu summa teatamisest.
  19. augustil 2004 koostas Tartu Tolliinspektuur maksuotsuse nr 800 J 2 tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks, millega kohustati AS-i XXXX tasuma maksuvõlg, mis koosnes tollimaksust 218 948 krooni, käibemaksust 39 410 krooni ja intressist 17 207 krooni, 10 päeva jooksul arvestades tasumisele kuuluva tollimaksu summa teatamisest.
  20. AS XXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Tolliinspektuuri
  21. augusti
  22. a maksuotsuse nr 800 J 2 tühistamiseks. Kaebaja AS XXXX leidis, et Tartu Tolliinspektuur ei olnud deklaratsiooni aktsepteerimisel teadlik EÜ Komisjoni
  23. novembri
  24. a määruse nr 1972/2003 "Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta" rakendamisest ega olemasolust, kuna vastasel korral oleks tolliametnikul olnud kohustus juhtida tähelepanu määruse kohaldamisele ning teha vastavad parandused tollideklaratsiooni. MTA Tartu Tolliinspektuur vaidles kaebusele vastu, leides, et
  25. mail
  26. aastal jõustunud Tolliseaduse (TS) § 1 määratleb selle seaduse reguleerimisala, mille kohaselt kohaldatakse Eesti Vabariigi ja väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahelisele kaubandusele, sellega tegeleva isiku ja tolli õigustele, kohustustele ja vastutusele Ühenduse tolliseadustikku (ÜTS) ja seda rakendavaid teisi EL-i õigusakte, seega ka Euroopa Komisjoni määrust nr 1972/
  27. Eesti Tolliseadust kohaldatakse üksnes Ühenduse tolliseadustikuga reguleerimata osas. Liiatigi on Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 rakendussätetes kirjas, et määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seega ei ole maksunõue esitatud ka vale subjekti suhtes. Menetlusse olid kaasatud kolmanda isikuna OÜ XXXX XXXX, kes toetas kaebaja seisukohti ja oli omakorda halduskohtus vaidlustanud Tartu Tolliinspektuuri
  28. augusti
  29. a maksuotsuse nr 800 J
  31. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas
  32. märtsi
  33. a otsusega haldusasjas nr 3477/04 Tartu Tolliinspektuuri maksuotsuse nr 800 J
  34. Otsuse põhjendustes toetuti Riigikohtu halduskolleegiumi
  35. märtsi
  36. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-7-04, mille kohaselt ei ole juhul, kui deklarant tegi kõik tema kasutuses olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks ning toll määras nende andmete alusel maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta, tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida. Korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle teatavaks sai ning miks see ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal. Tartu Halduskohtu arvates on nimetatud otsuses toodud põhimõte asjas kohaldatav ja ei sõltu Eesti astumisest Euroopa Liitu. OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kohustus vaidlusalust deklaratsiooni muuta pidi MTA kirja kohaselt tulenema TS §-st 49 ja selle alusel välja antud rahandusministri
  37. aprilli
  38. a määrusest nr 95, mis reguleerivad tollideklaratsioonide muutmist pärast kauba vabastamist. Eelnimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt muudetakse deklaratsioone juhul, kui muutub kaupade algne või muudatustest tulenev kogus või väärtus või maksusumma. ÜTS art 218 kohaselt tehakse tollivõla tekkimisel kauba tollideklaratsiooni aktsepteerimisel tollivõlast tuleneva maksusumma arvestuskanne niipea, kui see summa on arvutatud ja hiljemalt teisel kauba vabastamisele järgneval päeval. Praegusel juhul tehti muudatused
  39. mail 2004 ja uus maksuotsus
  40. augustil 2004, samal ajal kui deklaratsioon oli aktsepteeritud
  41. mail 2004 ja seal märgitud summa oli tasutud
  42. mail
  43. Uue maksuotsuse tegemiseks puudus ka seadusest tulenev alus (uus asjaolu), milleks ei saanud olla Eesti astumine Euroopa Liitu. Uut asjaolu ei ole tolliinspektuur oma uues otsuses ka näidanud. Deklaratsiooni aktsepteerimisel olid tolliinspektuuril olemas kõik andmed otsuse tegemiseks, seega arvestas tasumisele kuuluva maksusumma valesti tolliametnik, kes märkis summa enne aktsepteerimist deklaratsioonile. Kuigi seadusest tulenevalt lasub vastutus deklaratsioonis deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse eest deklarandil, ei saa jätta arvestamata asjaolu, et tolliametnik ei arvestanud kõiki võimalikke maksusumma muutmisega seotud vigu ja ei teinud kõiki parandusi juba enne kauba vabastamist, mistõttu vabaneb deklarant vastutusest.
  44. MTA Tartu Tolliinspektuur esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsus tühistada ja AS-i XXXX kaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt: - halduskohtu otsuses on jäetud märkimata tõendid ja seadused, millest tuleneb, et maksuotsuse tegemiseks puudus uus asjaolu; - tähelepanuta on jäetud asjaolu, et Tolliseadus kaotas kehtivuse Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ja et väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuvate riikide ning territooriumide ja Eesti vahel toimuvale kaubandusele ja sellega seotud õigustele ning kohustustele kohaldatakse Ühenduse tolliseadustikku. Seega ei ole võimalik ka lähtuda Riigikohtu lahendist, mis tõlgendas Tolliseadust; - maksuvabastuse eelduseks saab olla üksnes asjaolu, et juriidiliste faktide kogum vastab teokoosseisu tunnustele. Sellisele teokoosseisu sätestusele ei ole kohtuotsuses viidatud; - ei ole õige, et apellandile olid kõik andmed maksuotsuse tegemiseks deklaratsiooni aktsepteerimisel teada; - kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, samastades arvestuskande tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks tehtava haldusaktiga; - väär on järeldus, et tolliametnik märkis tasutava summa enne deklaratsiooni aktsepteerimist. See kohustus oli deklarandil koos isikuga, kelle eest deklaratsioon esitati. Deklarant jättis EL-i määruse alusel tasumisele kuuluva summa märkimata. Tema esitatud valeandmete tõttu oli maksusumma tegelikult ettenähtust väiksem; - nii ÜTS art 78 lg 1 kui ka TS § 49 lg 1 kohaselt võib tolli või deklarandi algatusel teha deklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Järelarvestuskande mittetegemise eelduseks saab olla vaid Ühenduse tolliseadustikus sätestatud teokoosseisu esinemine.
  45. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma
  46. juuni
  47. a otsusega haldusasjas nr 2-3-191/05 MTA Tartu Tolliinspektuuri apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja jättis kohtukulud ASi XXXX kanda. Ringkonnakohus leidis, et ssjas ei ole kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi
  48. märtsi
  49. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-7-04, sest Eesti astumisega Euroopa Liitu on muutunud tollialased õigusaktid. Samuti peeti Riigikohtu lahendis silmas faktiliste asjaolude muutumist, kuid siin on maksusummat korrigeeritud, sest deklaratsiooni vormistamisel ei arvestatud kehtinud õigusliku olukorraga. Vastavalt rahandusministri
  50. aprilli
  51. a määruse nr 95 § 7 lg-le 1 teavitab toll kirjalikult deklaranti või kaudse esindamise korral isikut, kelle eest deklaratsioon esitati, maksusumma muutumisega seotud vigadest deklaratsioonis ja deklaratsiooni muutmise vajadustest. Juhul kui deklarant ei esita taotlust teatises nimetatud tähtaja jooksul, teeb toll muudatused deklaratsioonis ja maksusumma nõutakse sisse Maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. Käesolevas asjas ongi Tartu Tolliinspektuur vastavalt toiminud, deklarant või selle esindatu ei esitanud tollile teatises nimetatud tähtaja jooksul taotlust muudatuste tegemiseks ja tollil oli õigus ise muudatused teha ning maksusumma sisse nõuda. Imporditollimaks erga omnes (kõigi suhtes) kehtis tolliprotseduuri tegemise ajal Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 kohaselt. Asjaolu, et tolliinspektor aktsepteeris deklaratsiooni ja lubas kauba vabasse ringlusse, ei välista tolli õigust vajadusel teha deklaratsioonis muudatusi ning nõuda maksusumma sisse maksuotsusega. Vastavalt TS §-le 38 vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest deklaratsioon esitati, andmete täielikkuse ja õigsuse eest deklaratsioonis. Praegusel juhul jättis deklarant Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 alusel tasumisele kuuluva summa märkimata ja tasus kehtivates õigusaktides ettenähtust väiksema maksusumma. Tolli poolt deklaratsioonis sisalduvate andmete aktsepteerimine andmetöötlussüsteemis ei välista deklarandi vastutust. Vastavalt ÜTS art 78 lg-le 1 võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha pärast kauba vabastamist muudatusi. ÜTS art 220 lg 1 sätestab tähtaja järelarvestuskande tegemiseks, mida Tartu Tolliinspektuur on küll rikkunud, kuid see ei anna talle ÜTS art 220 lg 2 alusel õigust järelarvestuskanne üldse tegemata jätta. Tähtaja rikkumine ei vabasta deklaranti maksuotsuse täitmisest. Ebaõige on seisukoht, et järelkontrolliga on kehtestatud varem tehtud toimingule uus maks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  52. AS-i XXXX kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu
  53. juuni
  54. a otsusele haldusasjas nr 2-3-191/05 palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, halduskohtu otsus jõusse jätta ja kohtukulud jätta vastustaja kanda. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist: - vaidlusaluses asjas on kohaldatavad Riigikohtu halduskolleegiumi
  55. märtsi
  56. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-7-04 toodud seisukohad, need on kohaldatavad maksuotsuse aluseks olnud ÜTS art-s 78 sätestatud mõiste "uus teave" sisustamisel. Riigikohtu seisukohad on seega kohaldatavad ka pärast Eesti astumist Euroopa Liitu; - kassaatorile jääb arusaamatuks kohtu väide, et Riigikohtu vastavas lahendis peeti silmas faktiliste asjaolude muutumist, praeguses asjas aga korrigeeriti summat, sest ei olnud arvestatud, et muutus õiguslik olukord. Selgusetuks jääb, kes ei olnud arvestanud õigusliku olukorra muutumisega (kas deklarant või tolliametnik). Riigikohus on öelnud, et uue asjaoluna ei saa vaadelda praktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Kassaator leiab, et juhul, kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu kohta teatavaks ja kättesaadavaks ja toll määras maksusumma, kuid muudab hiljem seisukohta, siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis lubaks summat korrigeerida. Deklaratsioonis esitatud andmed olid õiged ja täielikud, seetõttu ei ole kohaldatavad vastavad seadusesätted, rahandusministri
  57. aprilli
  58. a määrus nr 95 ega vastutus valeandmete eest; - tolliametnik aktsepteeris deklaratsiooni, tegi ülevaatamise käigus paranduse, kuid ei määranud tasumisele kuuluvat summat õigesti, tegemist on tolli veaga; - ÜTS art 4 lg-st 9, art 62 lg-st 1, art-st 68, art-st 78, art 201 lg-st 1, art 217 lg-st 1 ja art-st 221 tuleneb, et tollimaksu määrab toll, mitte deklarant. Praegusel juhul tegi toll järelarvestuskande mitu kuud pärast deklaratsiooni aktsepteerimist ja seega ÜTS art-s 220 sätestatud tähtaegu eirates. Seetõttu oli järelarvestuskande tegemine õigusvastane. Kohtu järeldused sellest, et järelarvestuskannet võis teha ka tähtaja möödumisel, on meelevaldsed ja põhjendamatud, tollil oli kohustus kinni pidada ÜTS art 220 lg-s 1 sätestatud tähtajast; - ei ÜTS art 78 ega TS § 49 anna tollile piiramatut õigust deklaratsioonis muudatuste tegemiseks. Vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks puudus seega igasugune seaduslik alus. Samas asjas on kassatsioonkaebuse esitanud ka kolmas isik OÜ XXXX XXXX, kes samuti ei nõustu ringkonnakohtu lahendiga ja leiab järgmist: - arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et Tartu Tolliinspektuur on küll rikkunud järelarvestuskande tegemise tähtaega, kuid see ei anna talle ÜTS art 220 lg 2 alusel õigust jätta järelarvestuskanne tegemata. Ringkonnakohus leiab ebaõigesti, et tähtaja rikkumisel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 sätestab, et õiguslikud tagajärjed on toimingul ainult siis, kui see on tehtud kindlaksmääratud ajavahemikul (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 1 alusel kohaldatakse siin Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid); - kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, miks tema arvates ei ole järelkontrolliga muudetud maksuotsusega kehtestatud uut maksu. Kohus on asja lahendamise seisukohalt olulised järeldused teinud olematute seadusesätete alusel. Arusaamatu on ka, miks ei saa arvestuskande tegemise tähtaega seostada maksuotsusega; - otsuses räägitakse pidevalt järelarvestuskandest. Kassaatori arvates ei ole tegemist järelarvestuskandega, sest deklarant pole deklareeritud andmetes vigu teinud; - otsuses ei ole välja toodud, millised deklarandi esitatud andmed olid ebaõiged. Deklarant ei pea esitama kaubadeklaratsioonis tollile andmeid EL-is kehtestatud maksude kohta. Deklaratsioon esitati kirjalikult olemasolevate näidiste alusel, tolli arvutisüsteemis ei olnud tollivormistuse hetkel täiendavat tollimaksu. ÜTS art 62 lg 1 alusel peavad esitatud deklaratsioonid aga sisaldama kõiki vajalikke andmeid tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Deklarant peab seega esitama andmeid kauba, mitte maksude kohta; - tollimaksu ei määra ega arvuta deklarant. Kui toll arvutas saadud andmete alusel vale maksu, siis vastutab toll, mitte deklarant ega importija. Tolliinspektor tegi tollideklaratsioonile selle aktsepteerimise käigus paranduse ja see kinnitab kassaatori väidet, et toll käsitas nimetatud juhtumit soodustusena. Deklarant vormistas deklaratsiooni küll arvutisüsteemi abil, kuid esitas deklaratsiooni paberkandjal, kõik andmed olid esitatud, toll nõustus nendega ega nõudnud lisaandmeid; - pole selgunud uut asjaolu, mis tingis uue maksuotsuse tegemise. Kohus ei ole põhjendanud, mis on Eesti seadustes seoses Euroopa Liitu astumisega muutunud ja miks varem antud Riigikohtu tõlgendused "uuele asjaolule" enam ei kehti; - kassaator ei ole nõus ÜTS art 78 kohaldamisega kohtuasjas, sest see käsitleb muudatusi deklaratsioonis pärast kauba vabastamist esitatud andmete õigsuse tõttu. MTA ei viidanud deklarandi esitatud valeandmetele ega nõudnud lisateavet.
  59. Asjas on vastustajaks Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, kuna
  60. juulil 2005 ühendati MTA senised neli piirkondlikku maksukeskust ja viis tolliinspektuuri neljaks maksu- ja tollikeskuseks, mille tulemusena moodustus Tartu ja Kagu tolliinspektuurist ja Lõuna maksukeskusest MTA Lõuna maksu- ja tollikeskus (LÕMTK). LÕMTK esitab kirjalikus vastuses järgmised seisukohad: - Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
  61. märtsi
  62. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-7-04 toodud seisukohtadest juhindumise välistavad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga toimunud põhimõttelised muudatused riigi õiguskorras; - järelarvestuskande tegemise tähtaja rikkumine toob liikmesriigile kaasa küll negatiivse tagajärje intressikohustuse tekkimise näol, kuid ei ole aluseks, mis vabastaks AS-i XXXX maksukohustusest või välistaks maksuotsuse tegemise. Tähtaegade ületamine ei takista võlgnikult tollivõlga sisse nõuda (vt Euroopa Kohtu
  63. novembri
  64. a otsus kohtuasjas C-112/01: SPKR); - vastustaja möönab, et teatud juhtudel ei tehta tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet (vt ÜTS art 220 lg 2), kuid see on võimalik vaid juhul, kui konkreetne juriidiliste faktide kogum vastab ÜTS-is sätestatud teokoosseisu tunnustele. ÜTS art 220 lg 2 p b ja Euroopa Kohtu praktika näevad järelarvestuskande tegemata jätmise ühe alusena ette kolm kumuleerivat tingimust: et arvestuskannet ei ole tehtud tolli vea tõttu, et seda viga ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt, ja et vastutav isik järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Vea avastatavust tuleb hinnata vea olemust, huvitatud majandusettevõtja ametialast kogemust ning tema poolt ülesnäidatud hoolsust arvestades. Vea olemust tuleb aga hinnata asjaomaste õigusnormide keerukust või lihtsust kaaludes ning arvestades ajavahemikku, mil ametiasutuste ebaõige käitumine jätkus. Isegi kui käsitada arvestuskande tegemata jätmist tolli veana, ei olnud viga selline, mida ei oleks kassaatoril olnud võimalik mõistlikult avastada. Isik peab omaalgatuslikult tundma õppima tema tegevust reguleerivaid norme ja vajadusel pöörduma asjatundjate poole, kõik vaidlustatud otsuses viidatud eeskirjad ja õigusaktid olid enne kauba importimist avaldatud vastavalt kehtivale korrale kas Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu ametlikes väljaannetes. Lisaks oli kaebajal võimalik tutvuda MTA veebilehele paigutatud infomaterjalidega; - deklarant ei toiminud heauskselt ega jälginud andmete märkimisel kõiki kehtivaid sätteid, millest annab tunnistust ka viga, mis parandati tolliformaalsuste käigus. ÜTSRS art 199 lg 1 kohaselt vastutavad andmete õigsuse, dokumentide ehtsuse ja kohustuste täitmise eest deklarant ja esindatav; - vastustaja viitab ka rahandusministri
  65. aprilli
  66. a määrusele nr 99 "Täiendavad juhised kirjaliku tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks, aktsepteerimiseks ning lihtsustatud deklaratsiooni esitamiseks"; - tänapäeva kaubavahetuse intensiivsuse ja tolliformaalsusteks kuluva aja tõttu ei ole reaalne kõigi deklaratsioonide põhjalik kontrollimine enne deklaratsiooni aktsepteerimist, on ilmne, et tollil peab olema võimalus teha järelkontrolli, tegemaks kindlaks deklaratsiooni andmete õigsust; - toll võib nii omal algatusel kui ka deklarandi taotlusel teha deklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi (ÜTS art 78 lg 1, TS § 49 lg 1). RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  67. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et käesolevas vaidluses on AS XXXX ja OÜ XXXX XXXX Tartu Tolliinspektuuri
  68. augusti
  69. a maksuotsustes nr 800 J 1 ja 800 J 2 tasumisele kuuluva maksusumma osas solidaarvõlgnikud (vt ka ÜTS art 201 lg 3; art 213), sest AS-i XXXX eest, kuid enda nimel esitas tollideklaratsiooni OÜ XXXX XXXX. Riigikohtu halduskolleegium on
  70. mai
  71. aasta otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-66-05 lahendanud OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kassatsioonkaebused Tartu Ringkonnakohtu
  72. juuni
  73. a otsusele haldusasjas nr 2-3-206/05, mis tõstatus OÜ XXXX XXXX kaebusest halduskohtule Maksuja Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri
  74. augusti
  75. a maksuotsuse nr 800 J 1 tühistamiseks ja MTA apellatsioonkaebusest ringkonnakohtule. Seetõttu ei pea Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks käesolevas otsuses oma
  76. mai
  77. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-66-05 põhjendusi korrata.
  78. Riigikohtu halduskolleegium märgib täiendavalt, et kuigi AS XXXX vahetult pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei teadnud ja võib-olla ei saanudki teada kõiki uusi tolliformaalsusi ja maksuarvestusi deklaratsiooni täitmisel, mida Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kaasa tõi, ei vabane AS XXXX kohustusest esitada deklaratsioonis täielikud andmed. Seda seetõttu, et AS XXXX oli
  79. oktoobril
  80. aastal sõlminud OÜ-ga XXXX XXXX tähtajatu lepingu tollimaakleri teenuse osutamiseks, mille kohaselt AS XXXX volitas OÜ-d XXXX XXXX enda eest tollideklaratsiooni täitma. Tollimaakleril ja tema kliendil on impordimaksude tasumise korra ja tähtaja suhtes omavaheline kokkulepe ja seda ei reguleeri tollieeskirjad. Tollimaakler ei ole pelgalt dokumentide vormistaja ja vastutab tollivõla tekkimise eest, ta on spetsialist, kes tollivormistuse käigus ei saa lähtuda üksnes kliendi esitatud andmetest, vaid peab evima laialdasi teadmisi tolliregulatsioonist. OÜ XXXX XXXX pidi seega professionaalse tollimaaklerina omama vastavaid teadmisi ja viima end kurssi toimunud muudatustega. Sõlmides lepingu OÜ-ga XXXX XXXX, võttis AS XXXX endale riski ja seadusega sätestatud solidaarvastutuse, usaldades tollimaakleri teenuseid. Tulenevalt eelnevast ei näe Riigikohtu halduskolleegium alust kohelda AS-i XXXX teistmoodi OÜ-st XXXX XXXX ega pea vajalikuks eraldi analüüsida, kas AS-i XXXX puhul võiksid olla täidetud ÜTS art 220 lg 2 p-s b esitatud kriteeriumid, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta.
  81. Lähtudes eeltoodust, jäävad AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
  82. juuni
  83. a otsus haldusasjas nr 2-3-191/05 jääb jõusse. Otsuse motiive täiendatakse käesoleva otsuse ja Riigikohtu halduskolleegiumi
  84. mai
  85. a otsuse asjas nr 3-3-1-66-05 põhjendustega. Kassaatorite AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kautsjonid tuleb arvata riigituludesse.
  86. Ringkonnakohus on kohtukulude kohta leidnud, et kuivõrd AS-i XXXX kaebus halduskohtule jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel ka AS-i XXXX poolt esimese astme kohtus kantud kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks esimese astme kohtu menetluses. Apellatsioonimenetluses ei ole ükski protsessiosaline esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks. Kassatsiooniastmes on nii AS XXXX kui ka OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebuse rahuldamise korral palunud kohtukulud jätta vastustaja Maksu- ja Tolliameti kanda. Kuivõrd kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja Maksu- ja Tolliamet ei ole esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks, siis jäävad AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsiooniastmes kantud kulud samuti nende endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.