← Eesti

3-3-1-66-05

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-66-05 10. mai 2006 Eesistuja Tõnu A

kohaselt, mis jõustus

  1. mail 2004, märgitakse kood "300" sooduslepingust tuleneva soodustollimaksumäära rakendamiseks. Koodi "100" kasutatakse juhul, kui kolmandatele riikidele kohaldatavate tollimaksumäärade osas soodusmäära ei taotleta või seda pole kehtestatud (nagu praegusel juhul, sest Poola oli enne
  2. maid 2004 veel kolmas riik). Tolliametnik tegi tollivormistuse käigus paranduse ja märkis koodiks "100." Lisaks tollimaksusoodustuse koodi parandamisele tulnuks aga parandada ka deklaratsioonil maksude arvestust (lahter 47: "maksude arvestus"), kuid ei OÜ XXXX XXXX ega tolliametnik seda enne tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimist ei teinud. Seoses eelnevaga on MTA seisukohal, et OÜ XXXX XXXX esitas deklaratsioonis valeandmeid. OÜ XXXX XXXX seevastu väidab, et ta ei esitanud valeandmeid. OÜ XXXX XXXX ja AS XXXX mõistavad küll, et tooted tuleb erga omnes imporditollimaksuga maksustada, kuid leiavad, et nemad seda ei teadnud ega oleks pidanudki teadma, sest EL-i õigusakte oli raske kätte saada ning Eesti vastavad määrused anti n-ö viimasel minutil.
  3. OÜ XXXX XXXX vormistas tollideklaratsiooni kaubadeklaratsioonide automatiseeritud vormistamise süsteemi DEKLARANT kaudu, kuid esitas deklaratsiooni paberkandjal. ÜTS art 62 (automaatse andmetöötlussüsteemi abil esitatud deklaratsiooni korral koostoimes art-ga 77) kohaselt peavad tollideklaratsioonid olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid ja dokumente seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Kuigi ÜTS rõhutab, et vajalikud andmed on seotud kaubaga, mille kohta deklaratsioon esitatakse, ei saa nõustuda OÜ XXXX XXXX seisukohtadega, nagu peaks deklarant esitama deklaratsiooni vaid kauba kohta ja ei peaks märkima kaubale kohaldatavate maksude arvestust. Tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks on vaja arvestada ka maksud. Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 (ÜTSRS) art 216 kohaselt on sama määruse lisas nr 37 esitatud loetelu lahtritest, mida tuleb täita kauba tolliprotseduurile suunamise deklaratsioonides ühtset haldusdokumenti kasutades. ÜTSRS lisa nr 37 kohaselt täidetakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis järgmised lahtrid: 1 (esimene osa), 3, 5, 8, 15, 15a, 16, 19, 21, 25, 26, 31, 32, 33, 34, 37, 38, 41, 44, 46, 47 ja
  4. Ettevõtjad täidavad ainult nummerdatud lahtrid. Lisa nr 37 kohaselt on lahter 47 maksude arvestuse jaoks ja märkida tuleb maksu alus (väärtus, kaal või muu). Liikmesriigid võivad nõuda, et märgitaks maksuliik, kohaldatavate tolli- ja muude maksude määr ning tasumise viis ja teadmiseks ka kõik tasutavad maksusummad ning kõnealuse kaubanimetuse kohta asjaomase isiku arvutatud maksude kogusumma. Vastavalt nõudmisele tuleb märkida ühenduse koodide abil igale reale järgmised andmed: maksuliik (nt imporditollimaks, käibemaks), maksu alus, kohaldatav maksumäär, tasumisele kuuluv maksusumma, valitud makseviis (MV). Eesti rahandusministri
  5. aprilli 2004.

§-s 3 on välja toodud tollideklaratsiooni lahtrid, millised täidab deklarant, nende hulgas on vastaval lisalehel ka lahter

  1. Sama määruse § 4 kohaselt täidetakse kirjalik importimise tollideklaratsioon ÜTSRS-i lisade nr 37 ja 38 alusel, arvestades riiklikke erisusi. Lahtrisse 47 tuleb märkida maksuliigi või riigilõivu kood, maksu alus, määr, summa, makseviis ja riigilõiv järelevalvetoimingute eest. Viimasele reale märgitakse tasumisele kuuluv impordimaksude ja järelevalvetoimingute riigilõivu summa kokku. Seega on Eesti valinud tee, mille kohaselt tuleb deklarandil endal täita kogu lahter 47, st et deklarant arvutab ka tasumisele kuuluva maksu suuruse ja kannab selle deklaratsiooni. Deklarant jättis lahtrit 47 täites sinna märkimata Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 alusel tasumisele kuuluva maksusumma. ÜTSRS art 199 kohaselt kohustub deklarant või tema esindaja allkirjastatud deklaratsiooni esitamisel deklaratsioonis esitama õigeid andmeid, tagama lisatud dokumentide ehtsuse ja kõikide kohustuste täitmise, mis on seotud kõnesolevale kaubale asjassepuutuva tolliprotseduuri kohaldamisega.
  2. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et õigusaktide mittetundmine ei vabasta deklaranti kohustusest esitada õiged andmed. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma
  3. mai
  4. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-6-01 Põhiseaduse § 3 lg-st 2 tulenevat seaduse avaldamise nõuet Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika alusel tõlgendades leidnud, et seadus peab olema piisavalt kättesaadav: kodanikul peab olema võimalus saada küllaldasi viiteid asja suhtes kohaldatavate õigusnormide kohta. Nimetatud asjas rahuldus kohtukolleegium teadmisega, et isikule oli olnud vastav seadus kättesaadav, hoolimata sellest, et kolleegiumil puudusid andmed, kuivõrd kättesaadav nimetatud õigusakt üldiselt võis olla. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on täiendavalt seisukohal, et (Eesti) õigusaktide avaldamine Riigi Teatajas, mis on igaühele kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, tagab õigusaktide kättesaadavuse (vt
  5. septembri
  6. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-03 ja
  7. oktoobri
  8. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-13-03). Muutused õigusaktides ja nende kohaldamise praktika puudumine ei õigusta andmete ebaõiget esitamist. Seda enam, et kaupade importija AS-i XXXX eest täitis deklaratsiooni OÜ XXXX XXXX, kes peab omama kutsealaseid teadmisi ja kogemusi selles valdkonnas. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga oli pikki aastaid kestev protsess. Kõik asjakohased õigusaktid olid avaldatud kas Euroopa Liidu Teatajas ja või Eesti Riigi Teatajas. Rahandusministri
  9. aprilli
  10. a määrus nr 99 avaldati küll esialgu (
  11. aprillil 2004) ainult elektroonilises Riigi Teatajas, kuid Riigi Teataja seaduse § 1¹ lg 2 kohaselt on paberkandjal väljaantavas ja elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud õigusaktidel, teadaannetel ja muudel dokumentidel võrdne õiguslik jõud. Euroopa Liiduga ühinemislepingule lisatud akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (avaldatud
  12. märtsil 2004, RT II 2004, 3, 8) art 2 sätestab, et alates ühinemiskuupäevast on asutamislepingute sätted ning institutsioonide ja Euroopa Keskpanga poolt enne ühinemist vastuvõetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele. Lisaks oli OÜ-l XXXX XXXX võimalik tutvuda MTA veebilehele
  13. märtsil 2004 paigutatud informatsiooniga, mis puudutas üleminekumeetmeid (Euroopa Komisjoni koostatud "Tollikoodeksi komitee infodokument üleminekumeetmetest"). Euroopa Kohus on öelnud, et ühenduse õigusaktid muutuvad nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevast positiivseks õiguseks selles valdkonnas, mida kõigil tuleb teada ja millega kõigil tuleb arvestada. Alates avaldamise päevast ei saa keegi toetuda asjaolule, et ta ei teadnud näiteks vastava maksu olemasolust (vt Euroopa Kohtu
  14. juuli
  15. a otsus asjas 161/88: Binder, EKL 1989, lk 2415, otsuse punkt 19; Euroopa Kohtu
  16. novembri
  17. a otsus asjas C-370/96: Covita vs. Kreeka, EKL 1998, lk I-711, p 26; Euroopa Kohtu
  18. oktoobri
  19. a määrus asjas C-30/00: William Hinton, EKL 2001, lk I-7511). Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et kui riik ühineb Euroopa ühendustega, siis on selle riigi ettevõtjad vastavalt liitumislepingule kohe ühenduse õiguse subjektid ja peavad ühenduse õigusega arvestama (Euroopa Kohtu
  20. mai
  21. a otsus asjas C-160/84: Kavallas, EKL 1986, lk 1633, p 13). See, kas tolliformaalsuste teostamise ajaks olid vajalikud Euroopa õigusaktid eesti keeles kättesaadavad, ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest AS XXXX tegutses läbi professionaalse tollimaakleri. Täiendavalt tuleb märkida, et ÜTS art 11 lg 1 kohaselt võib iga isik taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Sellise taotluse võib tagasi lükata vaid siis, kui see ei ole seotud tegelikult kavandatud impordi- või eksporditoiminguga. ÜTS art 11 lg 2 järgi antakse taotlejale teavet tasuta.
  22. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et tolli käitumises esines siiski eksimusi hea halduse põhimõtte suhtes. ÜTS art 62 kohaselt esitatakse kirjalikud tollideklaratsioonid vormis, mis vastab selleks ettenähtud ametlikule näidisele. ÜTSRS art 212 järgi peab ühtne haldusdokument olema täidetud vastavalt ÜTSRS lisas nr 37 esitatud selgitavale juhendile ja täiendavatele eeskirjadele, mis on kehtestatud teiste ühenduse õigusaktidega. ÜTSRS art 212 lg 2 kohaselt tagab toll, et selgitav juhend on hõlpsasti kättesaadav. Liikmesriik võib vajadusel juhendit täiendada. Vaadeldaval juhul tolli andmetöötluses vajaminevad andmed puudusid, blanketid ei olnud viidud muutunud õigusliku olustikuga vastavusse. Halduskohtus on OÜ XXXX XXXX esindaja eeltoodud väidete kohta täiendavalt märkinud, et tollivormistus tehti elektroonilise automatiseeritud tollivormistuse süsteemi kaudu, mis tollivormistamise ajal ei näidanud täiendavat erga omnes tollimaksu ega sisaldanud vastavaid maksumäärasid ega nimetatud maksu arvutamise metoodikat (halduskohtu toimiku lk 71). AS-i XXXX kassatsioonkaebuses märgitakse veel, et deklaratsiooni läbi vaadanud tolliametnik oli lisaks kauba soodustuskoodile teinud paranduse ka deklaratsiooni lahtris 37 ("protseduur"), märkides lahtrisse F05, mis Ühenduse tolliseadustikust ja selle rakendussätetest tulenevate lisakoodide kohaselt tähendab ühenduse staatusega kaupade tollimaksuvabastust (Euroopa Liiduga Ühinemislepingu Ühinemisakti IV lisas sätestatud juhtudel). Samal ajal on teada, et käesolevas asjas tuli kohaldada Euroopa Komisjoni määrusest nr 1972/2003 tulenevat tollimaksu kui erandit Ühinemislepingu Ühinemisakti lisast IV. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et tolliametniku selline parandus võis deklarandis tekitada segadust.
  23. OÜ XXXX XXXX on seisukohal, et kui tolliametnik enne deklaratsiooni aktsepteerimist koodi parandas, siis pidi ta tegema kohe ka teised parandused. Selle vea eest ei vastuta deklarant. Hilisem maksu määramine on õigusvastane. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et deklaratsiooni aktsepteerimine ei ole veel iseenesest maksuotsus. Selle alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, täpsustusi nõuda või deklaratsiooni muuta (vt ka analoogilist Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt ei saa deklarandil tekkida õiguspärast ootust, et juhul, kui liikmesriigi pädev asutus (toll) esialgu aktsepteerib kauba päritolusertifikaati, siis ei võiks toll seda hiljem üle kontrollida - Euroopa Kohtu
  24. mai
  25. a otsus liidetud kohtuasjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood, EKL 1996, lk I-2465 p 93; ka Euroopa Kohtu
  26. novembri
  27. a otsused liidetud asjades 98/83 ja 230/83: Van Gend & Loos ja Expeditiebedrijf Wim Bosman vs. Komisjon, EKL 1984, lk 3763, p 20; Euroopa Kohtu
  28. märtsi
  29. a otsus kohtuasjas C-293/04: Beemsterboer Coldstore Services, kohtulahendite kogumikus ei ole veel avaldatud, p 33). Euroopa Kohus on täiendavalt märkinud, et proportsionaalsuse põhimõte ja ettevõtja õigus omandile ei saa takistada pädevat asutust (tolli) teha järelkontrolli. Järelkontroll ei riku proportsionaalsuse põhimõtet isegi siis, kui makse, mida nõutakse, ei ole importijal enam võimalik toodete müümisel arvestada. Tegemist on professionaalse ettevõtja riskiga, millega tal tuleb arvestada (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood, p 114). Vastutav isik, bona fide (heas usus) importija ei saa toetuda ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele, sest temal kui ettevõtjal on kohustus võtta kõik vajalikud meetmed, et vähendada oma lepingulistes suhetes riske, mis on seotud võimaliku tollipoolse järelkontrolliga (Euroopa Kohtu
  30. detsembri
  31. a määrus asjas C-299/98: CPL Imperial, EKL 1999, lk I-8683). ÜTS art 68 kohaselt võib toll selleks, et juba aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida, vaadata läbi tollideklaratsiooni ja selle lisaks olevad dokumendid. Ta võib nõuda, et deklarant esitaks tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrolliks muid dokumente. Rahandusministri
  32. aprilli 2004.

§ 9

lg 3 sätestab, et toll kinnitab aktsepteeritud tollideklaratsiooni pärast selle kontrollimist või kontrollimisest loobumist, kui tollivõlast tulenev maksusumma on tasutud või tagatud. ÜTS art 78 alusel võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha deklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat teavet. Praegusel juhul mingit uut teavet polnud. Avastati, et kaubalt, millele soodustus ei laienenud, oli maks valesti arvestatud. OÜ XXXX XXXX ja AS XXXX ei esitanud valeandmeid, kuid nad ei olnud täitnud deklaratsiooni õigesti, sest arvasid alusetult, et nende kaubale laieneb soodustus. Toll parandas koodi, kuid jättis parandamata varem märgitud koodi alusel tehtud maksuarvestuse. Rahandusministri 23. aprilli 2004. a määruse nr 95 § 7 kohaselt teavitab toll deklaranti või isikut, kelle eest deklaratsioon esitati, kirjalikult maksusumma muutustega seotud vigadest deklareeritud andmetes ja sellest tulenevalt tollimaksu muutmise vajadusest ning annab tähtaja paranduste tegemiseks. Kui selle aja jooksul ei ole deklaratsioon vastavusse viidud, muudab toll deklaratsiooni tema käsutuses olevate andmete alusel ise ja nõuab maksusumma sisse. Asjaolu, et toll enne deklaratsiooni aktsepteerimist vea osaliselt parandas, ei võta tollilt õigust teha (järel)kontrolli deklaratsiooni üle. 15. Rahandusministri 27. aprilli 2004.

§ 10

lg-st 1 tulenevalt kontrollitakse aktsepteeritud tollideklaratsiooni vastavalt ÜTS art-le 68 üldjuhul kolme tööpäeva jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib toll nimetatud tähtaega pikendada. Deklarandi soovil peab toll tähtaja pikendamist kirjalikult põhjendama. Praegusel juhul aktsepteeris toll deklaratsiooni

  1. mail
  2. a, deklaranti teavitati vigadest alles
  3. mail
  4. a, maksuotsus tehti ligi neli kuud hiljem. Kui võlg tekib deklaratsiooni aktsepteerimisel, tehakse vastavalt ÜTS art-le 218 tollivõlast tuleneva maksusumma arvestuskanne niipea, kui see summa on arvestatud ja hiljemalt teisel kauba vabastamisele järgneval päeval. Kui võlg tekib muudel tingimustel, siis kahe päeva jooksul alates päevast, kui tollil oli võimalik arvutada tollimaksu summa ja määrata võlgnik, kusjuures võimalik on selle tähtaja pikendamine kuni 14 päeva (ÜTS art 219). Kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta ei ole arvestuskannet tehtud kooskõlas ÜTS artiklitega 218 ja 219 või kanne on tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata (järelarvestuskanne, vt ÜTS art 220 lg 1). Tähtaega võib kooskõlas ÜTS artikliga 219 pikendada. Seega tegutses toll liiga aeglaselt. Toll on oma eksimust varasemas menetluse käigus ja kassatsioonkaebuse vastustajana kirjalikes seisukohtades tunnistanud. Sellest hoolimata on ringkonnakohtul õigus, et tollipoolne õigusvastane venitamine ei vabasta deklaranti maksuotsuse täitmisest. Maksunõude ja maksukohustuse tekkimise aluseks on juriidiliste faktide kogum. Ka Euroopa Kohtu praktikast võib järeldada, et EL-i õigusaktides sätestatud tähtaegade ületamine iseenesest ei takista võlgnikult tollivõlga sisse nõuda (vt Euroopa Kohtu
  5. novembri
  6. a otsus kohtuasjas C-112/01: SPKR, EKL 2002, lk I-10655). Tollipoolne õigusvastane venitamine võib küll viia maksunõude esitamise aegumiseni, kuid selles asjas pole aegumisega tegemist. ÜTS art 221 lg 3 kohaselt ei määrata võlgnikule tollimaksu summat, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. Seega on aegumistähtaeg kolm aastat. ÜTS-i alusel võib tollimaksu määrata pärast kolmeaastase tähtaja möödumist juhul, kui tollil ei ole võimalik määrata tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluvate tollimaksude täpset summat sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võib algatada kriminaalmenetluse ja kui kehtivad seadused seda lubavad.
  7. ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. Käesolevas asjas on tähtis selles loetelus ÜTS art 220 lg 2 p-i b all märgitud alus, mille kohaselt järelarvestuskannet ei tehta siis, kui: "tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea (eksimuse) tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta." Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, tuleb sellistel juhtudel kaaluda, kas täidetud on kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas 161/88: Binder;
  8. juuli
  9. a otsus asjas C-187/91: Belovo, EKL 1992, lk I-04937; otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood;
  10. novembri
  11. a otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I-10433;
  12. märtsi
  13. a otsus, asjas C499/03P: Biegi Nahrungsmittel, kohtulahendite kogumikus ei ole veel avaldatud). Seda, kas nimetatud tingimused on täidetud, otsustab Euroopa Kohtu praktika alusel siseriiklik kohus (vt Euroopa Kohtu
  14. detsembri
  15. a otsus asjas C-38/95: Ministero delle Finanze vs. Foods Import Srl, EKL 1996, lk I-06543, p 32). Halduskohus ja ringkonnakohus ei ole käesolevas asjas eelnimetatud hindamist teostanud. Seetõttu vaatab Riigikohtu halduskolleegium järgnevalt, kas ÜTS art 220 lg 2 p-s b esitatud tingimused, millal toll ei saa teha tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet, on selles asjas täidetud.
  16. Kõigepealt tuleb selgitada, kas tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, kusjuures on oluline vea olemus, arvestades ka asjaomaste õigusnormide keerukust või lihtsust ja ajavahemikku, mille jooksul tolli ebaõige käitumine jätkus (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C187/91: Belovo, eeskätt p 18). Vea olemuse selgitamisel tuleb vaadata ka Euroopa Liidu õigusakti terminoloogiat, kas see võinuks kaasa tuua segadust või oli norm selge, samuti kui kaua läks muutunud olustikuga tutvumisel aega ametiasutustel (Euroopa Kohtu otsus asjas C-38/95: Ministero delle Finanze vs. Foods Import Srl). Vaidlust ei ole selles, et toll eksis Ühenduse tolliseadustiku vastu, tehes järelarvestuskande ettenähtust hiljem. Kuigi toll venitas õigusvastaselt, ei vabasta see eespool käsitletud põhjustel (vt käesoleva otsuse p 15) veel võlgnikku maksu tasumisest.
  17. Teiseks peab hindama, kas heausksel võlgnikul oleks olnud võimalik vigu avastada, võttes arvesse vea iseloomu, võlgniku kutsealaseid kogemusi ja tema poolt ülesnäidatud kohusetundlikkust. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul hindamisel toetuda asjaoludele, mis iseloomustavad võlgniku professionaalseid teadmisi ja kogemusi, kui kaua oli võlgnik vastaval alal tegutsenud ja kas ta oli varem teinud samalaadseid tehinguid, mis puudutasid samasuguseid makse (Euroopa Kohtu otsus asjas C-187/91: Belovo, p 19; Euroopa Kohtu
  18. juuni
  19. a otsus asjas C64/89: Deutsche Fernsprecher EKL 1990, lk I-2535, p 21). Vea avastamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada ka võlgniku hoolsust. Heas usus tegutsemine tähendab seda, et ettevõtjal tulnuks endal küsida tollilt abi ja infot (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood, p 100). Vaidlusaluses asjas ei ole vea olemuse kohta, arvestades asjaolu, et Eesti oli alles hiljuti EL-iga ühinenud, ja vastavate õigusaktide kättesaadavust, võimalik öelda, et kohalduvad õigusnormid oleksid olnud üldtuntud (vt Euroopa Kohtu
  20. mai
  21. a otsus asjas C-160/84: Kavallas, EKL 1986, lk 1633, kus kohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et eriliste asjaolude tulemusel vabanes võlgnik täiendava maksu tasumisest. Nendeks erilisteks asjaoludeks olid: ühenduse õigusaktid ei olnud hiljuti liitunud riigi ametlikus keeles saadaval; siseriiklik vastutav asutus töötas esialgsete ja sisemiseks kasutamiseks mõeldud tõlgete ning võõrkeelsete tekstidega; puudusid siseriiklikud juhised, kuidas ametnikud peaksid ühenduse õigust rakendama; ametnikud ei osanud deklarandile maksude erinevust selgitada, tegemist oli väikeettevõtjaga, kellel ei olnud kogemusi). Praeguses asjas ei saa tollimaakleri asjatundmatust vabandada (vt lähemalt käesoleva otsuse p 12). Samuti pidi MTA olema EL-iga ühinemisest tulenevate muudatustega kursis ja nendeks valmis. Liiatigi ei olnud õigusaktid oma olemuselt sellise keerukuse astmega, mis ei oleks võimaldanud hoolsal importijal, veel enam tollimaakleril viga avastada. Tolliametnik parandas ära kauba soodustuskoodi, ja kui mitte varem, siis hiljemalt pärast seda, oleks OÜ XXXX XXXX pidanud deklaratsioonis esitatud viga märkama ja aru saama, et tollimaksusoodustust ei kohaldata ning seega tuleks ka maksu teisiti arvestada. Mis puudutab vea kestvust, siis on selles küsimuses Euroopa Kohtu praktika väga erinev (vt nt Euroopa Kohtu määrus asjas C-30/00: William Hinton ja otsus asjas C-499/03P: Biegi Nahrungsmittel). Käesolevas asjas tehti tollivormistused
  22. mail
  23. Esialgse arvestuskande alusel tasuti impordimaksud
  24. mail
  25. Toll avastas vea hiljemalt
  26. mail 2004, kui saatis kirja OÜ-le XXXX XXXX ja palus parandada ja täiendada deklaratsiooni. Seega avastas toll vea vähem kui kuu aja jooksul, samuti ei olnud viga jätkuv ega korduv. Isegi kui võtta vea kestvuse arvestamisel aluseks maksuotsuse tegemise aeg (
  27. august 2004), tuleb arvestada asjaoluga, et AS XXXX esitas
  28. juunil 2004 avalduse, milles palus deklaratsiooni korrigeerimise tähtaega pikendada kuni Poolast täiendavate dokumentide saabumise tõttu
  29. juunini
  30. Kuni maksuotsuse tegemiseni
  31. augustil 2004 AS XXXX aga täiendavaid dokumente ei esitanud. Samuti ei esitanud maksuotsuse tegemiseni vastuväiteid OÜ XXXX XXXX (vt Maksu- ja Tolliameti Tartu tolliinspektuuri
  32. augusti
  33. a maksuotsus nr 800 J 1, halduskohtu toimiku lk 13). Täiendavalt tuleb märkida, et OÜ XXXX XXXX ei näidanud ise üles hoolsust, et tollilt deklaratsiooni õigeks täitmiseks nõu küsida (vt ka käesoleva otsuse p 12). Seega ei ole ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud maksusummast vabanemise teine tingimus täidetud. Euroopa Kohus on öelnud, et maksuarvestuse viga on selline, mida tähelepanelik ja hoolas ettevõtja saab avastada, kui ta loeb Euroopa Liidu Teatajat, kus vastavat maksu sätestav õigusakt on avaldatud (vt Euroopa Kohtu otsus asjas 161/88: Binder, p 21).
  34. Kuigi teine tingimus ei ole täidetud, peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks analüüsida täiendavalt ka vastavust kolmandale tingimusele. Kolmas tingimus on täidetud siis, kui võlgnik järgib kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Euroopa Kohtu praktika kohaselt vastab võlgnik nimetatud tingimusele siis, kui ta on täitnud kõiki tollideklaratsiooni puudutavaid EL-i õiguse reegleid ja ka kõiki EL-i õigust rakendavaid ja ülevõtvaid siseriikliku õiguse reegleid. Seda isegi siis, kui ta on heas usus andnud tollile vale või ebatäpset informatsiooni, kuid kui see oli ainuke informatsioon, mida võlgnik omas või võis saada (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood). Võlgnik pidi tollile andma kogu vajalikke tollitoiminguid puudutava info täpselt nii, nagu EL-i õigus ja seda rakendav siseriiklik õigus seda ette näevad (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica). Vastavalt käesoleva otsuse punktis 12 toodud põhjendustele ei vabasta õigusaktide mittetundmine OÜ-d XXXX XXXX kohustusest esitada õiged andmed. Kuivõrd OÜ XXXX XXXX oleks pidanud viima end toimunud õigusalaste muudatustega ja EL-i õigusest tulenevate kohustustega kurssi ning esitama andmed kooskõlas kehtinud õigusest tulenevate nõuetega, siis ei saa väita, et tasumise eest vastutav isik toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid. Kehtivate sätete järgmise korral oleks OÜ-l XXXX XXXX olnud võimalik arvestada makstav summa õigesti ja ka tolli viga avastada. Seetõttu ei ole ÜTS art 220 lg 2 p b käesolevas asjas kohaldatav.
  35. Lähtudes eeltoodust, jäävad OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kassatsioonkaebused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
  36. juuni
  37. a otsus jääb jõusse. Otsuse motiive täiendatakse käesoleva otsuse põhjendustega. Kassaatorite OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kautsjonid tuleb arvata riigituludesse.
  38. Ringkonnakohus on kohtukulude kohta leidnud, et kuivõrd Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 vastustaja poolt apellatsiooniastmes kantud kohtukulud tema enda kanda. Apellant kohtukulu dokumente ei ole esitanud. Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise ning uue otsuse tegemise tõttu ringkonnakohtus, millega jäeti OÜ XXXX XXXX kaebus rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel OÜ XXXX XXXX poolt halduskohtus kantud kohtukulud tema enda kanda. Kassatsiooniastmes on nii OÜ XXXX XXXX kui ka AS XXXX kassatsioonkaebuse rahuldamise korral palunud kohtukulud jätta vastustaja Maksu- ja Tolliameti kanda. Kuivõrd kassatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja Maksu- ja Tolliamet ei ole esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks, siis jäävad OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kassatsiooniastmes kantud kulud samuti nende endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.