(3)Vigastatud ja rikutud pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning tema volitatud krediidiasutused Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud korras. Eesti Panga presidendil on õigus oma määrusega kehtestada täpsemad reeglid vigastatud ja rikutud pangatähtede ja müntide käitlemise kohta."." Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (liitumisleping) artikli 1 lõiked 1 ja 2 sätestavad: "1.Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad Euroopa Liidu liikmeteks ning liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks. 2.Vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes on sätestatud käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa." Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ühinemisakt) artikkel 4: "Alates ühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 tähenduses." Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 106: "
- Euroopa Keskpangal (EKP) on ainuõigus anda luba pangatähtede emissiooniks ühenduse piires. Pangatähti võivad emiteerida EKP ja riikide keskpangad. EKP ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed on ühenduses ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed.
- Liikmesriigid võivad emiteerida münte tingimusel, et EKP on emissiooni mahu heaks kiitnud. Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist EKP-ga, võib nõukogu võtta meetmeid kõigi ringlusse lastavate müntide nominaalväärtuse ja tehniliste tunnuste ühtlustamiseks niivõrd, kui see on vajalik nende tõrgeteta ringluseks ühenduse piires." Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 109: "Iga liikmesriik tagab, et hiljemalt Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamise kuupäevaks on tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses käesoleva lepinguga ja EKPS põhikirjaga." Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõiked 1-3: "
- Kui kooskõlas artikli 121 lõikega 3 on vastu võetud otsus kuupäeva kindlaksmääramise kohta, otsustab nõukogu artikli 121 lõikes 2 märgitud soovituste ja komisjoni soovituse põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, kas mõnele liikmesriikidest - ja kui, siis millisele - lubatakse käesoleva artikli lõikes 3 määratletud erand. Niisugustele liikmesriikidele viidatakse käesolevas lepingus kui "liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand". Kui nõukogu on kooskõlas artikli 121 lõikega 4 kindlaks teinud, millised liikmesriigid täidavad ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, siis neile liikmesriikidele, kes tingimusi ei täida, lubatakse käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud erand. Niisugustele liikmesriikidele viidatakse käesolevas lepingus kui "liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand".
- Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank aru nõukogule vastavalt artikli 121 lõikes 1 sätestatud menetlusele. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja pärast arutelu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulnud nõukogus otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal, millised liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, täidavad vajalikke tingimusi artikli 121 lõikes 1 esitatud kriteeriumide alusel, ja tühistab asjassepuutuvatele liikmesriikidele kehtestatud erandid.
- Lõikes 1 märgitud erand tähendab, et asjassepuutuva liikmesriigi suhtes ei kohaldata järgmisi artikleid: 104 lõiked 9 ja 11, 105 lõiked 1-3 ja 5, 106, 110, 111 ja 112 lõike 2 punkt b. Niisuguse liikmesriigi ja tema keskpanga ilmajätmine õigustest ja kohustustest EKPS raames on sätestatud EKPS põhikirja IX peatükis." MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Riigikogu põhiseaduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja Eesti Panga arvates ei ole Eesti Pangal majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes põhiseaduse § 111 põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega koostoimes tõlgendades Eesti raha emiteerimise ainuõigust. Ka ei säilita Eesti Pank majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti krooni emiteerimise õigust. Riigikogu põhiseadus- ja rahanduskomisjon leiavad, et põhiseaduse täiendamise seadus moodustab koos põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seadusega konstitutsiooniliste aktide süsteemi, milles põhiseaduse täiendamise seadus muudab läbivalt kogu põhiseadust. Kui mõni põhiseaduse säte ei võimalda mõnda Euroopa Liidu liikme kohustust täita, lähtutakse Euroopa Liidu õigusest. Eesti Pank on seisukohal, et PS § 111 ei saa vastavalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-ga 2 Eesti põhiseaduslikku akti inkorporeeritud Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttele alates Eesti suhtes kehtestatud erandi kaotamisest enam kohaldada.
- Õiguskantsler ja justiitsminister leiavad, et põhiseaduse § 111 saab koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et Eesti Pangal ei ole majandusja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust. Samuti ei saa Eesti Panga võimalik õigus emiteerida majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti krooni tuleneda põhiseaduse §-st
- Kui õiguskantsler peab võimalikuks põhiseaduse sätetele tõlgendamise teel uue, Euroopa Liidu õigusega kooskõlas oleva sisu andmist, siis justiitsministri arvates saab olenevalt põhiseaduse sättest seda kas Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevalt tõlgendada või tuleb see Euroopa Liidu õigust eelistades kohaldamata jätta. Õiguskantsler peab kahetsusväärseks olukorda, kus põhiseaduse grammatiline säte ja tegelik sisu on kasvanud lahku. Põhiseaduse rakendatavuse tagamiseks ning õigusselguse põhimõttest lähtudes on parimaks lahenduseks põhiseadus, kuhu on sisse viidud liitumislepingust tulenevad ja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega kaasnenud muudatused. Justiitsminister märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 välistab võimaluse, et põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus võiksid omavahel vastuollu minna, sest Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Võimalik on üksnes grammatiline (formaalne) vastuolu. Euroopa Kohtu praktikast tulenevate Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldamise põhimõtete kohaselt ei ole siseriikliku õigusakti, sealhulgas põhiseaduse Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev säte kohaldatav. Seejuures jääb Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriikliku õiguse säte kehtima. RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Riigikogu on Riigikohtule esitanud kaks küsimust põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega, pidades neid menetluses oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise seisukohalt tähtsaks. Riigikohus hindab kõigepealt, kas Riigikogu taotlus on lubatav (I). Seejärel käsitleb kolleegium põhiseaduse täiendamise seaduse tähendust (II), Riigikogu küsimusi nende esitamise järjekorras (III) ja esitab kokkuvõtva seisukoha (IV). I
- Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 71 näeb ette, et Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamisel on otsustav tähtsus Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas praegusel juhul on tegemist Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõuga ja kas põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu õigusega on selle eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus.
- Riigikogu osundab oma
- jaanuari
- a otsuses Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-dele 2 ja
- Eelnõu § 2 sätestab Eesti Panga eesmärgi ja ülesanded majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes ja § 13 pangatähtede ja müntide emiteerimise korra. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et mõlema sätte formuleerimisel on lähtutud Euroopa Liidu liikme kohustusest majandus- ja rahaliidu täieõigusliku liikmelisuse tingimustes võtta kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Seega on esimene PSJKS §-s 71 ettenähtud tingimus täidetud.
- Kolleegium on seisukohal, et selleks, et põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu õigusega oleks eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus, peab eelnõu või selle säte otseselt seonduma Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõttega. Samuti ei või Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõtte tõlgendus koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega olla niigi ilmne. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab põhjendatuks Riigikogule seisukoha andmist vaid olukorras, kus põhiseaduse sätte või põhimõtte tähendus on selle tõlgendamisel koosmõjus põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega ebaselge või vaieldav, mistõttu sellega seonduva seaduseelnõu menetlemine Riigikogus on raskendatud. Riigikohus piirdub probleemi analüüsimisega üksnes Riigikogu poolt esitatud küsimustele vastamiseks vajalikus ulatuses.
- Riigikogu otsuses osundatakse Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-dele 2 ja
- Samas seondub Riigikohtule esitatud küsimustega otseselt üksnes eelnõu §
- Sellest tulenevalt käsitleb Riigikohus üksnes Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-ga 13 Eesti Panga seadusesse lisatavast §-st 141 tulenevaid raha emiteerimise õiguse probleeme.
- Põhiseaduses reguleerib raha emiteerimise õigust § 111, sätestades, et Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 nõuab, et põhiseadust kohaldataks Eesti kuulumisel Euroopa Liitu, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liitumislepingu artikli 1 teise lõike kohaselt on Eesti Vabariigi vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes sätestatud lepingule lisatud aktis, mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks. Vastavalt ühinemisakti artiklile 4 osaleb Eesti Vabariik majandus- ja rahaliidus ühinemisest alates kui liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud erand Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 mõttes. Seega ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõike 3 kohaselt Eesti Vabariigi suhtes kuni majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamiseni Euroopa Ühenduse asutamislepingu teatud sätteid, sealhulgas artiklit 106, mis sätestab euro ainsa seadusliku maksevahendina ühenduses ja Euroopa Keskpanga ainuõiguse lubada pangatähtede emiteerimist. Samast artiklist tulenevalt peab Euroopa Keskpank heaks kiitma ka müntide emissiooni mahu. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikest 2 tuleneb, et Eesti Vabariik võib majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saada kas riigi enda või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga algatusel, kui ta täidab euro kasutusele võtmiseks vajalikke tingimusi. Vaatlusalune eelnõu puudutab Eesti Panga õigusi ja kohustusi Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes. Seega peab ka Riigikohus analüüsima tulevikkuvaatavalt seda õiguslikku olukorda, mis tekib siis, kui Eesti Vabariigi suhtes tühistatakse erand ja ta saab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks.
- Kõrvutades PS § 111 teksti Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 tekstiga, peab Riigikohus võimalikuks, et Riigikogu jaoks jäi ebaselgeks, missuguse järelmini viib nende sätete koosmõjus tõlgendamine lähtuvalt PSTS §-st
- Järelikult on Riigikogu taotluse läbivaatamine tulenevalt PSJKS §-st 71 lubatav. II
- Kolleegium peab vajalikuks enne Riigikogu küsimustele vastamist selgitada, mida tõi kaasa põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel Eesti põhiseadusliku korra jaoks tervikuna.
- Põhiseadust täiendati
- septembri
- a rahvahääletusel, kasutades põhiseaduse muutmiseks sellist mudelit, mille kohaselt põhiseaduse täiendused sisalduvad eraldiseisvates konstitutsioonilistes aktides ning põhiseaduse enda sätteid formaalselt ei muudeta. Samas tuleb põhiseaduse teksti lugeda alati koos täiendustega ja põhiseaduse tekstist kohaldatakse üksnes seda osa, mis ei ole põhiseaduse täiendustega vastuolus. Niisiis tuleb Eesti Vabariigi põhiseadust lugeda koos Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadusega, kohaldades põhiseadusest üksnes seda osa, mida põhiseaduse täiendamise seadus ei muuda.
- Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks.
- Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. III
- Riigikogu taotleb Riigikohtu seisukohta selle kohta, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 saab koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et Eesti Pangal on majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigus või Eesti krooni emiteerimise õigus.
- Riigikogu küsimusele vastamiseks tuleb PS § 111 vastavalt PSTS §-le 2 tõlgendada koostoimes asjakohase (Euroopa Liidu liikme kohustuse täitmise eesmärgil menetletava eelnõuga seonduva) Euroopa Liidu õigusega, st Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga
- Riigikohtu arvates puutub lisaks nimetatud artiklile asjasse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 109, mille kohaselt iga liikmesriik tagab, et hiljemalt Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamiskuupäevaks on tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses käesoleva lepinguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjaga. Kuna põhiseaduse § 111 sätestab Eesti Panga ainuõiguse emiteerida Eesti raha ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 kohaselt on Euroopa Ühenduse piires ainsa seadusliku maksevahendi staatust omava euro emiteerimise lubamise ainuõigus Euroopa Keskpangal, siis ei ole põhiseaduse § 111 ühitatav Euroopa Liidu õigusega, see tähendab, et PS § 111 ja Euroopa Liidu õigust ei ole võimalik samaaegselt kohaldada. Tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 tuleb seega põhiseaduse § 111 kohaldamata jätta ja lähtuda Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist
- Nii tekib pärast Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamist õiguslik olukord, kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal ja euro münte Euroopa Keskpanga poolt ettenähtud mahus, kusjuures euro on Eesti Vabariigi territooriumil ainus seaduslik maksevahend. Kolleegiumi arvates on täidetud ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 109 nõuded, sest põhiseaduse täiendamise seadus lubab põhiseadust lugeda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. IV
- Lähtudes eeltoodud arutluskäigust, vastab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium mõlemale Riigikogu küsimusele eitavalt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates ei ole Eesti Pangal majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust ega Eesti krooni emiteerimise õigust. Tartus
- mail
- Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld