3-1-1-22-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-22-06 Otsuse kuupäev

1. mai
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest Kohtuasi A. G. AS väärteoasi Veeseaduse § 385 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Põlva Maakohtu
3. detsembri
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-064-05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Keskkonnainspektsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. aprill
6. a Istungil osalenud isikud Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma ja A. G. AS esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Resolutsioon
7. Tühistada Põlva Maakohtu
8. detsembri
9. a kohtuotsus A. G. AS väärteoasjas Veeseaduse § 385 lg 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
11. Arvata menetluskuludesse A. G. AS-i poolt valitud kaitsjale
12. jaanuari
13. a arve nr 15 alusel tasumisele kuuluv 2950 krooni, mille hüvitamine tuleb Tartu Maakohtul lahendada väärteoasjas uue otsuse tegemisel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Keskkonnainspektsioon koostas
15. septembril
16. a A. G. AS-ile (edaspidi Aktsiaselts) väärteoprotokolli Veeseaduse (VeeS) § 385 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest. Väärteoprotokollis on kirjas, et aktsiaseltsi juhatuse liikme A. T. juhtimisel tehti
17. juulil
18. a Põlva maakonnas V. vallas L. hüdroelektrijaamas hooldus- ja remonditöid, mille käigus eemaldati Võhandu jõele rajatud tõkestusrajatise (Leevi HEJ tamm) luugid. Luukide eemaldamisega alandati Võhandu jõe taset ligikaudu ühe meetri võrra. Tööde lõpetamisel paigaldati luugid A. T. juhtimisel nii, et toimus Võhandu jõe tõkestamine ja paisutamine. Aktsiaseltsil puudus aga
19. juulil
20. a VeeS § 8 lg-s 1 ja § 8 lg 2 p-s 5 nõutud vee erikasutusluba Võhandu jõe veetaseme alandamiseks, tõkestamiseks ja paisutamiseks Põlva maakonnas Leevi külas. Keskkonnainspektsiooni
21. oktoobri
22. a otsusega karistati A. G. AS-i VeeS § 385 lg 2 järgi rahatrahviga 15 000 krooni.
23. Aktsiaseltsi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Põlva Maakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
24. Põlva Maakohus rahuldas
25. detsembri
26. a kohtuotsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas väärteoasjas menetluse. Kohus leidis, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega ei rikkunud Aktsiaselts vee kaitse ja kasutamise korda.
27. juulil
28. a toimus Võhandu jõele rajatud Leevi paisu remont, millega kaasnes jõe veetaseme alandamine jõe paisutatud osas. Mõõtmistulemused veetaseme muutuse kohta aga puuduvad. Aktsiaseltsi tegevust
29. juulil
30. a ei saanud käsitada vooluveekogu tõkestamisena ja veetaseme alandamisena Vabariigi Valitsuse
31. novembri
32. a määruse nr 342 "Vooluveekogude tõkestamisele esitatavad nõuded" §-de 1 ja 2 (edaspidi Määrus) mõttes ning seetõttu ei olnud vajalik ka vee erikasutusloa omamine. Kohus märkis seejuures, et jõe tõkestamine tõkestusrajatisega ja selle tagajärjel veekogu paisutamine hüdroenergia kasutamise eesmärgil ei toimunud menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis märgitud ajal, vaid juba varem.
33. Põlva Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsioon, kes palub kohtuotsuse tühistada maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus. Kassaator leiab, et Aktsiaseltsil puudus
34. juulil
35. a vee erikasutusluba ja seetõttu oli veekogu tõkestamine, paisutamine ja veetaseme alandamine vee kasutamise ja kaitse korra rikkumine. Käsitletavas asjas ei ole oluline, kas
36. juulil
37. a toimus Võhandu jõe tõkestatud veetasemega lõigul paisu veetaseme alandamine 0,3 m või ühe meetri ulatuses. Määruse § 9 lg 1 kohaselt tuleb vooluvee tõkestusrajatist kasutada vee erikasutusloa alusel ja selle nõuetega määratud korras.
38. Aktsiaseltsi kaitsja N. Kõiv leiab oma kassatsioonivastuses, et kassatsioon on põhjendamatu ning selle väited ei saa olla seadusliku ja põhjendatud maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kaitsja palub jätta kohtuotsuse muutmata.
39. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja kassatsiooni rahuldamist. Aktsiaseltsi kaitsja vaidles sellele vastu ning palus jätta Põlva Maakohtu
40. detsembri
41. a kohtuotsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et lõpetades käsitletava väärteoasja menetluse põhjendusel, et menetlusalune isik ei ole toime pannud Veeseaduse § 385 lg-s 2 kirjeldatud väärtegu, kohaldas Põlva Maakohus ebaõigesti VTMS § 149 p-s 1 sätestatut. Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu järeldus, et Võhandu jõe veetaseme kõikumist tõendavate mõõtmistulemuste puudumine väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel on väärteomenetlust välistav asjaolu, ning et Aktsiaseltsil vee erikasutusloa puudumine
43. juulil
44. a ei ole väärteoasja menetluse esemeks, ekslik.
45. Veeseaduse § 385 lg 1 näeb ette väärteokaristuse vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest. Sama seaduse § 1 lg 2 määrab kindlaks seaduse ülesande reguleerida vee kasutamist, kaitset ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee ja veekogu kasutamine võib toimuda avalikult või erikasutusena. Vee erikasutusena tuleb VeeS § 6 lg 3 järgi mõista vee kasutamist veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt selle seaduse §-le
47. Kohtuväline menetleja koostas väärteoprotokolli ja karistas Aktsiaseltsi vee kasutamise korra rikkumise eest
48. juulil
49. a Leevi hüdroelektrijaamas Võhandu jõele rajatud tõkestusrajatise remondi käigus, mis seisnes VeeS § 8 lg 1 ja lg 2 p 5 sätete rikkumises. Kohtuväline menetleja tuvastas, et Aktsiaseltsi juhatuse liikme A. T. juhtimisel ja korraldusel remonttööde käigus Aktsiaselts alandas, paisutas ning tõkestas hüdroelektrijaama tammi luukide eemaldamise ja sulgemise teel Võhandu jõe veetaset, omamata selleks vee erikasutusluba. Maakohus tegi kindlaks, et menetlusalune isik on äriühing, kes tõkestusrajatise valdajana toodab elektrienergiat vee erikasutuse abil. Kohus märkis, et Aktsiaseltsile
50. juulil
51. a etteheidetavad tegevused - veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine - on vee erikasutuse liigid VeeS § 8 lg 5 järgi. Vee erikasutusluba aga Aktsiaseltsil puudub.
52. Nõustudes eelnevas punktis tuvastatuga, märgib Riigikohus veel järgmist. Veeseaduse § 9 lg 1 sätestab üheselt, et vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Nimetatud luba on vajalik selleks, et vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus saaks kindlaks määrata tingimused veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta. Seega olid Aktsiaseltsi jaoks vee erikasutuse nõuded ja tingimused nõuetekohaselt määratlemata ning väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus
53. juulil
54. a oli ebaseaduslik. Seda seisukohta toetab ka Määruse § 9 lg 1, mis kohustab tõkestusrajatise kasutajat lähtuma oma tegevuses alati vee erikasutusloa eesmärgist ja nõuetest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et veetaseme kõikumist kinnitavate täpsete mõõtmistulemuste puudumine ei välista menetlusaluse isiku vastutust vee erikasutusõigust kinnitava loa puudumise eest. Nimetatud loa puudumist on väärteoprotokollis esitatud väärteokirjelduses ka käsitletud.
55. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium rahuldab kassatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Kassaatori taotlust kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks Riigikohus ei rahulda, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku olukorda ja oleks vastuolus VTMS § 174 p-ga
57. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium valitud kaitsjale menetlusaluse isiku poolt
58. jaanuari
59. a arve nr 15 alusel tasumisele kuuluva summa 2950 krooni mõistliku suurusega kaitsetasuks ja arvab selle menetluskuludesse, mille hüvitamise peab Tartu Maakohus lahendama uue otsuse tegemisel. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Ilvest