KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-13-06 Otsuse kuupäev 15. mai 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi N. T. süüdistu

§ 12

lg 2 p-s 1 nimetatud jälituse erandtoiminguga on tegemist siis, kui ilma Põhiseaduse (PS) §-s 33 ette nähtud põhiõiguse subjekti teadmata tungitakse tema valdustesse teabe salajaseks kogumiseks või salvestamiseks. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli taoliseks põhiõiguse subjektiks AS-i F. juhatuse esimees N. T. Ringkonnakohus leiab, et jälitustoimingu tegemise ajal kehtinud JTS § 13 lg-s 1 nõutud kohtu luba varjatud sisenemiseks Hargla tankla territooriumil asuvasse hoonesse ja kütusemahutitesse ei saa asendada tankla territooriumi valvama palgatud valvurite nõusolek. Varjatud sisenemiseks tuleb lugeda igasugust sisenemist põhiõiguse subjekti valdusesse ilma tema enda või kohtu vastava loata. Kuivõrd PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse kandjaks oli antud juhul AS-i F. juhatuse esimees N. T., mitte aga tankla valvurid, ei ole viimaste poolt antud loal õiguslikku tähendust JTS § 12 lg 2 p 1 mõttes. Kriminaalmenetluse seadustiku § 111 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend vaid juhul, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Kuivõrd antud juhul on teabe saamisel uurimisorgani poolt rikutud JTS § 13 lg 1 sätteid, on maakohus jätnud õigustatult kogutud teabe tõendite hulgast välja. Ringkonnakohus nõustus apellandi seisukohaga, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata prokuröri taotluse E. A.-i kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks. Samas leidis kohtukolleegium, et tegemist ei olnud sedavõrd olulise kriminaalmenetluse normide rikkumisega, et see viinuks põhjendamatu kohtuotsuse tegemiseni. Seejuures osutas kohus asjaolule, et ringkonnakohtu istungil ei taotlenud prokurör E. A.-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokurör Piret Paukštys, paludes tühistada Valga Maakohtu otsus N. T., E. A.-i ja O. T.-i õigeksmõistmises KarS § 3761 lg 1 järgi, samuti Tartu Ringkonnakohtu otsus osas, milles maakohtu otsus jäeti muutmata, ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Valga Maakohtule. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised. Kuna Hargla tankla oli antud rendile AS-ile F., oli käesoleval juhul PS §-s 33 ette nähtud põhiõiguse kandjaks just nimetatud juriidiline isik, mitte aga aktsiaseltsi juhatuse esimees N. T., nagu leidis ringkonnakohus. Juriidilist isikut ei saa võrdsustada tema seadusliku esindajaga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsusest asjas nr 3-1-1-45-02 järeldub, et tsiviil-õiguslikke esinduse põhimõtteid ei saa automaatselt kriminaalmenetlusse üle kanda. Kuna käesoleval juhul siseneti Hargla tankla territooriumile AS-i F. poolt palgatud valvurite kirjalikul nõusolekul, ei olnud mingil juhul tegemist varjatud ehk salajase sisenemisega. Menetlejal, kes saab asutuse valvurilt loa asutuse territooriumile sisenemiseks, võiks olla mõistlikult õigus eeldada, et valvuril on õigus oma töövaldkonnas juriidilise isiku nimel tahteavaldusi esitada. Eeltoodud põhjustel leiab prokurör, et kohtud on jätnud jälitustoimingu protokolli alusetult tõendina arvesse võtmata.
4. Kassatsioonivastused esitasid E. A.-i kaitsja vandeadvokaat Neeme Leok, O. T.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik ja N. T. kaitsja vandeadvokaat Otto Preem. Kõigis kassatsioonivastustes palutakse jätta prokuröri kassatsioon rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. O. T.-i kaitsja märgib muu hulgas, et prokuröri poolt viidatud valvurite kirjalikud nõusolekud on vormistatud tagantjärele ja käesoleval ajal ei ole enam võimalik veenvalt tuvastada, millistest motiividest lähtudes on need nõusolekud antud. N. T. kaitsja leiab, et kui antud juhul oli tõepoolest tegemist erimärgistatud kütusest lisaainete eemaldamisega, pani N. T. selle teo toime AS-i F. nimel ja huvides KarS § 14 lg 1 ja § 3761 lg 2 mõttes. Seetõttu on antud kriminaalasjas N. T. ja AS-i F. huvid ja õigused lahutamatult seotud ning AS-i F. põhiõiguste riive ilmne. Samuti leiab kaitsja, et kassaatori seisukohtade aktsepteerimisel väljuksid jälitusametkonnad kohtuvõimu kontrolli alt. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kassatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt
6. jaanuarist kuni
7. veebruarini
8. a Hargla tankla territooriumile sisenemine on käsitatav varjatud sisenemisena JTS § 12 lg 2 p 1 (enne
9. juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) mõttes.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud,

§ 12lg 2 p-s 1 (enne 1.

juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) ette nähtud jälituse erandtoiminguga on tegemist siis, kui ilma Põhiseaduse §-s 33 ettenähtud põhiõiguse subjekti teadmata tungitakse tema valdustesse teabe salajaseks kogumiseks või salvestamiseks. Teisisõnu tuleb teabe kogumiseks või salvestamiseks valdusesse sisenemine lugeda varjatuks juhul, kui sisenemise fakt või selle eesmärk (teabe kogumine ja salvestamine) jääb valdaja eest varjatuks.

1. Kõnealuses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimumise ajal kuulus Hargla tankla OÜ-le Berg Kütus. See osaühing oli andnud tankla rendile AS-le F., kes kasutas tanklat oma tegevuses. Sellistel asjaoludel tuleb AS FGN lugeda Hargla tankla territooriumi ja seal paiknevate ruumide valdajaks, kellele tulenevalt PS § 9 lg-st 2 laienesid selle territooriumi ja ruumide osas ka PS §-st 33 tulenevad õigused. Järelikult oli Maksu- ja Tolliameti töötajatel ilma JTS §-s 13 nimetatud Tallinna Halduskohtu loata õigus siseneda Hargla tankla territooriumile üksnes AS-i F. teadmisel ja nõusolekul.
2. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. See tähendab muu hulgas seda, et juriidilise isiku teadmise või tahtena tuleb käsitada tema füüsilisest isikust pädeva esindaja teadmist ja tahet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Esmaselt on juriidilisele isikule omistatav tema juhatuse kui seadusliku esindaja (TsÜS § 34 lg 1) teadmine ja tahe. Et sama põhimõte kehtib ka kriminaalmenetluses, järeldub muu hulgas KrMS §-st
4. Loomulikult ei ammendu juriidilise isiku teadmine ja tahe alati üksnes tema seaduslike esindajate teadmise ja tahtega. Nii võib juriidilise isiku seaduslik esindaja juriidilise isiku teatud ülesannete täitmise vahetult või vahendatult edasi delegeerida. Sellisel juhul on ka delegatsiooni adressaatideks olevate isikute teadmine ja tahe omistatav juriidilisele isikule. Seda aga tingimusel, et selline teadmine ja tahe puudutavad asjaolusid, mille kohta teabe vahendamine või mille üle otsustamine on seotud konkreetsele isikule (delegatsiooni adressaadile) pandud ülesannete täitmisega.
5. Kassaator leiab, et käesoleval juhul on AS-ile F. omistatav Hargla tankla kahe valvuri teadmine ja tahe Maksu- ja Tolliameti töötajate tankla territooriumile sisenemise kohta. Seejuures lähtub prokurör asjaolust, et kõnealused valvurid olid AS-i F. öötajad. Kriminaalkolleegium märgib, et ei maakohus ega ringkonnakohus pole aga sellist faktilist asjaolu tuvastanud. Samuti ei ole kohtutele esitatud tõendeid, mille alusel olnuks võimalik üheselt välja selgitada, kas valvurite tööandja oli OÜ Berg Kütus või AS FGN. Nii näiteks on mõlemad valvurid ise kinnitanud, et neid võttis tööle ja neile maksis palka tankla omaniku OÜ B. K. juhatuse liige T. P. Kuna kriminaalasjas pole tuvastatud, et tankla valvuritel oli AS-i F. seadusliku esindaja vahetu või vahendatud volitus tegutseda tankla territooriumil aktsiaseltsi esindajatena, puudub ka alus väita, et kõnealusel juhul oli kahe valvuri teadmine ja nõusolek Maksu- ja Tolliameti töötajate tanklasse sisenemise kohta omistatav AS-ile F. Järelikult tuleb Maksu- ja Tolliameti töötajate sisenemine Hargla tankla territooriumile ja ruumidesse lugeda varjatud sisenemiseks JTS § 12 lg 2 p 1 (enne
6. juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) mõttes.
7. Kolleegium ei nõustu kassaatori arvamusega selle kohta, et menetlejal võis olla mõistlikult õigus eeldada, et valvuril, kes lubas menetleja asutuse territooriumile, oli õigus esitada juriidilise isiku nimel tahteavaldusi. Seda põhjusel,

§ 12lg 2 p 1 (enne 1.

juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) nõudis hoonetesse, rajatistesse ja muudesse valdustesse teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil varjatult sisenemiseks Tallinna Halduskohtu esimehe luba. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuli menetlejal sellest sättest tulenevalt teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil asutuse territooriumile sisenemiseks esmalt tõsikindlalt veenduda, kas ja millises ulatuses olid tanklas töötavatel valvuritel volitused seda tanklat valdava ja seal kütust käitleva aktsiaseltsi esindamiseks. Ning alles seejärel lahendada küsimus sellest, kas sisenemine toimub mittevarjatult, ehk siis tankla valdaja ja kütusekäitleja teadmisel või tema eest varjatult. Viimasel juhul tulnuks varjatud sisenemiseks taotleda kohtult vastavat luba. 14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2005. a otsuse kriminaalasjas nr 1-167/2004 muutmata ja prokuröri kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher