KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-30-06 Otsuse kuupäev 18. mai 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Väärteoasi V. V. sü

§ 741järgi Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu 21.

detsembri 2005. a otsus V. V. väärteoasjas LS §

§ 741järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.

V. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill
2. a Istungil osalenud isikud Ida Politseiprefektuuri esindaja J. T. Resolutsioon
3. Tühistada Narva Linnakohtu
4. detsembri
5. a otsus osas, millega jäeti muutmata otsus väärteoasjas nr 2330,04,004189 V. V. karistamises Liiklusseaduse § 7419 järgi ja lõpetada selles osas menetlus.
6. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
7. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. V. V.-d karistati kohtuvälise menetleja
9. augusti
10. a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta LS §

§ 741

järgi vastavalt rahatrahviga 150 trahviühiku (9000 krooni) ja 100 trahviühiku (6000 krooni) ulatuses.

1. V. V. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, milles taotles väärteomenetluse joobes juhtimise osas lõpetada ja teha uus otsus mootorsõiduki juhtimise osas isiku poolt, kellel ei olnud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.
2. Narva Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja V. V. kaebus rahuldamata. Linnakohus märkis, et menetlusaluse isiku süü on toimiku materjalidega tõendatud. Nii dokumentaalsetest tõenditest kui tunnistaja ütlustest nähtub, et V. V. oli mootorsõiduki roolis kinnipidamise hetkel alkoholijoobes. Linnakohtu hinnangul ei rikutud V. V. puhul joobeseisundi tuvastamise korda. Korra p-st 15 nähtuvalt teeb vereproovi võtmise otsuse arst, mis kantakse arstliku ekspertiisi akti, ja isikul on õigus vereproovi võtmisest keelduda. Käesoleval juhul ei teinud arst otsust vereproovi võtmise kohta. V. V. väide, et ta tahaks verd anda, ei ole linnakohtu arvates hinnatav nõudena verd võtta. Puudus ka alus fikseerida vereproovi võtmisest keeldumine aktis, sest keeldumine fikseeritakse joobeseisundi tuvastamise korra § 15 lg 2 kohaselt siis, kui vereproovi võtmise otsuse teeb arst. Linnakohus leidis, et politseitöötajate poolt indikaatorvahendiga V. V. joobe tuvastamine oli joobeseisundi tuvastamise korrale vastav. Indikaatorvahend oli Eestis kasutamiseks sertifitseeritud ja joobeseisundi tuvastamine selle abil nõuetekohaselt protokollitud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
5. V. V. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko esitas linnakohtu otsuse peale Riigikohtule kassatsiooni, milles taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja V. V.
6. septembri
7. a kaebuse rahuldamist. Kaitsja ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et V. V. joobeseisund tuvastati Korra kohaselt, sest ta soovis veres alkoholisisalduse kindlaksmääramist, aga seda talle ei võimaldatud. Kassaator leiab, et V. V. alkoholijoove pole tõendatud. Kohtuvälise menetleja kassatsioonivastuses taotletakse kassatsiooni rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata jätmist, leides, et linnakohtu otsus on seaduslik ja motiveeritud. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Narva Linnakohtu
9. detsembri
10. otsus tuleb väärteomenetluse õiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Riigikohtu senise praktika kohaselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsus väärteoasjas 3-1-1-87-05 RT III 2005, 32, 319) on joove selline isiku seisund, mille puhul tema vere või väljahingatava õhu alkoholisisaldus ületab LS § 20 lg-s 4 sätestatud piirmäärasid. Kuna politseiametnike kasutatav indikaatorvahend ei ole mõõtevahend, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, piiritlemata selle kogust, ei saa absoluutse kindlusega väita, et nimetatud piirmäärasid on ületatud. See ei tähenda siiski, et joobeseisundi tuvastamise ainsaks võimaluseks on mõõtevahendi (tõendusliku alkomeetri) kasutamine. LS § 20 lg 4 ja joobeseisundi tuvastamise korra § 8 annavad isikule, kes leiab, et ta ei ole joobes, õiguse nõuda joobeseisundi tuvastamist arsti poolt, sealhulgas vere alkoholisisalduse kindlakstegemist. Alkoholi sisalduse määramine veres välistab enamiku subjektist lähtuva vea võimalustest ja on seetõttu kohtu arvates objektiivseim meetod tegelike asjaolude tuvastamisel. See on ka oluline vahend kaitseõiguse teostamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et arst ei ole kohustatud joobeseisundi tuvastamisel isikult tema soovil verd võtma. Arsti keeldumine võiks kõne alla tulla üksnes juhtudel, mil konkreetselt isikult vere võtmine on tema organismi seisundist tulenevalt meditsiiniliselt vastunäidustatud. Käesolevas väärteoasjas mingit vastunäidustust fikseeritud ei ole, V. V. aga soovis verd anda. Linnakohtu seisukoht, et niisugune soov pole hinnatav vere võtmise nõudmisena, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul meelevaldne. Kui joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis puudub menetlusaluse isiku kinnitus vere andmise võimalusest loobumise kohta, siis tuleb eeldada, et isik soovib alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres. Korra § 15 p 2 kohaselt saab arsti poolt joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ilma veres alkoholisisalduse kindlaksmääramiseta lugeda seaduslikuks üksnes juhul, mil isik on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis allkirjaga kinnitanud, et ta ei taotle joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel alkoholisisalduse kindlaksmääramist enda veres või mil isik on keeldunud vereproovi andmisest ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. novembri
14. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-8-04 - RT III 2004, 39, 359, p 12). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kirjeldatud rikkumine on käsitatav väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kuna seda rikkumist ei ole võimalik väärteoasja edasises menetluses kõrvaldada, siis juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 174 pst 8 ja § 29 lg 1 p-st 1, tuleb kohtuotsus osas, millega jäeti muutmata otsus väärteoasjas nr 2330,04,004189 V. V. karistamises Liikluseaduse § 7419 alusel 150 trahviühiku (9000 krooni) ulatuses tühistada ja menetlus selles osas lõpetada. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher