← Eesti

3-1-1-21-06

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

  1. mai
  2. a 3-1-1-21-06 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Ilvest vaatas
  3. mail
  4. a kirjalikus menetluses läbi J. T. kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm'e taotluse kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks. Kriminaalkolleegium leidis:
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium menetles kassatsiooni korras kriminaalasja nr 3-1-1-21-06 J. T. süüdistuses KarS § 289 järgi. Riigikohus tegi selles asjas otsuse
  6. mail
  7. a.
  8. mail
  9. a esitas J. T. kaitsja A. Tamme Riigikohtule taotluse, milles märgitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu
  10. novembri
  11. a istungil esitas J. T. ringkonnakohtule taotluse hüvitada talle apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud vastavalt KrMS § 185 lg-le
  12. Tallinna Ringkonnakohtu
  13. novembri
  14. a ega Riigikohtu
  15. mai
  16. a otsuses pole võetud seisukohta menetluskulude hüvitamise kohta. Senini ei ole kumbki kohus ei J. T.-le ega ka tema kaitsjatele saatnud ka määrust otsustuse kohta kohtukulude hüvitamisest. Kaitsja taotleb Riigikohtult kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse tegemist, märkides, et kulude hüvitamise taotlus ühes neid põhistavate dokumentidega asub toimikus.
  17. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et taotlusest nähtuvalt puudutab see üksnes apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist J. T.-le.
  18. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest esitas J. T. tõepoolest Tallinna Ringkonnakohtu
  19. novembri
  20. a istungil kohtule taotluse mõista KrMS § 181 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel riigilt tema kasuks välja 82 600 krooni selle tasu katteks, mis ta on oma kaitsjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest maksnud. Kohtule esitati ka kaitsekulude arvestus ja maksekviitung. (IV kd, tl-d 123, 111-113.) Ringkonnakohus võttis taotluse ja sellele lisatud dokumendid vastu. Ringkonnakohtu
  21. novembri
  22. a otsusega jäeti Saare Maakohtu poolt J. T. suhtes tehtud õigeksmõistev otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. J. T. taotluse suhtes aga ringkonnakohus seisukohta ei võtnud. Samuti ei koostanud kohus apellatsioonimenetluse kulude otsustamiseks eraldi kohtumäärust.
  23. Kriminaalmenetluse seadustiku § 189 lg 2 sätestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg 1 p 14 - mida tuleb KrMS § 331 lg 1 alusel kohaldada ka apellatsioonimenetluses - sätestab, et kohus lahendab kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Seega tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus teha samal ajal kohtuotsusega. Seda isegi juhul, kui kohus vormistab KrMS § 306 lg 1 p-s 14 nimetatud otsustuse KrMS § 189 lg-s 2 ette nähtud võimalust kasutades mitte kohtuotsuses, vaid eraldi määruses. Nõue teha kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust sisaldav kohtumäärus samaaegselt asjas tehtava kohtuotsusega tuleneb samuti sellest, et vastasel korral ei oleks kohtumenetluse pooltel võimalik kasutada KrMS § 191 lg-st 1 tulenevat õigust vaidlustada kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus apellatsioonis või kassatsioonis. On oluline märkida, et ka määruses esitatuna kuulub kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus olemuslikult kohtuotsuse juurde. Juhul, kui seda otsustust ei vaidlustata, omandab see kohtuotsusele omase seadusjõu.
  24. Käesolevas kriminaalasjas ei võtnud ringkonnakohus otsuses seisukohta J. T. apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse suhtes ega teinud selles küsimuses ka eraldi määrust. Sisuliselt jättis ringkonnakohus J. T. taotluse läbi vaatamata. Seega ei tuvastanud ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude olemasolu ega nende suurust ega määranud kindlaks kulude hüvitamiseks kohustatud isikut. Kohtuotsuse kuulutamisel sai see asjaolu teatavaks ka kohtumenetluse pooltele.
  25. Pidades ringkonnakohtu tegevusetust J. T. taotluse lahendamisel ebaseaduslikuks või põhjendamatuks, tulnuks J. T. kaitsjal vastavalt KrMS § 191 lg-s 1 sätestatule kas kassatsiooni või määruskaebe korras vaidlustada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti lahendamata J. T. taotlus apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. J. T. kaitsja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni ega määruskaebust ei esitanud. Samuti ei esitanud J. T. kaitsja Riigikohtule taotlust teha apellatsioonimenetluse kulude osas KrMS § 191 lg 3 alusel uus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus. Kaitsja vastuväidetes prokuröri kassatsioonile apellatsioonimenetluse kulude küsimust ei käsitletud.
  26. Tallinna Ringkonnakohtu
  27. novembri
  28. a otsus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. mai
  30. a otsusega. Kaitsja A. Tamme taotlus, milles palutakse J. T.-le hüvitada apellatsioonimenetluse kulud, saabus Riigikohtusse
  31. mail
  32. a, s.o nädal aega pärast käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist. Riigikohtul puudub väljaspool teistmismenetlust protsessuaalne alus revideerida Tallinna Ringkonnakohtu
  33. novembri
  34. a jõustunud kohtuotsusest tulenevat järeldust apellatsioonimenetluse kulude jagunemise kohta käesolevas kriminaalasjas. Ühtegi asjaolu, mis annaks alust ringkonnakohtu otsuse teistmiseks A. Tamme taotlusest ei nähtu.
  35. Riigikohtu kriminaalkolleegium, asudes eeltoodud põhjustel seisukohale, et J. T. kaitsja taotluse Riigikohtus läbivaatamiseks puudub menetluslik alus, määrab: Jätta J. T. kaitsja vandeadvokaat Andres Tamme
  36. mai
  37. a taotlus läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Hannes Kiris Ott Järvesaar Jüri Ilvest

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.