3-3-1-34-06

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-34-06 Otsuse kuupäev 5. juuni 2006 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann AS XXXXX XXXXXX kaebus Saare Maksuameti 25. novembri 2003. a otsuse nr 84 ning Maksu- ja Tolliameti 9. veebruari 2004. a vaideotsuse nr 58 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/399/05 AS XXXXX XXXXXX kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 11. mai 2006 Kohtuistungil osalenud isikud AS XXXXX XXXXXX esindaja vandeadvokaadi vanemabi Vahur Kivistik Maksu- ja Tolliameti esindaja Riho Roopõld Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/399/05 ja Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-1184/2004 tulumaksu osas ning jätta kohtuotsused muutmata käibemaksu osas. Teha tühistatud osas uus otsus. Rahuldada AS XXXXX XXXXXX kaebus tulumaksu osas ja jätta kaebus käibemaksu osas rahuldamata. Tühistada Saare Maksuameti 25. novembri 2003. a otsus nr 84 osaliselt - AS XXXXX XXXXXX tulumaksukohustust puudutavas osas. Tagastada kautsjon. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS XXXXX XXXXXX kasuks välja kantud kohtukulud 11 130 krooni ulatuses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Saare Maksuameti 25. novembri 2003. a otsusega nr 84 kohustati AS XXXXX XXXXXX (varasem ärinimi AS M & V) tasuma tulumaksu 351 114 kr, käibemaksu 152 440 kr ja intressi 140 986 kr. Maksuameti hinnangul ei olnud kaebaja tegelikult teinud 2001. aastal raamatupidamises kajastatud tehinguid OÜ-lt Martecom vedelkütuse soetamiseks. 2. AS XXXXX XXXXXX esitas maksuotsuse peale vaide, mis Maksu- ja Tolliameti 9. veebruari 2004. a vaideotsusega nr 58 jäeti rahuldamata. 3. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS XXXXX XXXXXX maksuotsuse ja vaideotsuse tühistada. 4. Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1184/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses esitati järgmised põhjendused:

1. a)kaebuse esitaja tasus OÜ Martecom andmetega arvete alusel tundmatule isikule pangakonto vahendusel. Kuni 1. jaanuarini 2004 kehtinud Rahapesu tõkestamise seaduse (RPTS) § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 alusel kehtis isikusamasuse tuvastamise kohustus kõigi OÜ-ga Martecom ajavahemikus 23. maist kuni 9. oktoobrini 2001 tehtud tehingute (kogusummas 999 325
2. kr)puhul. Kaebaja ei identifitseerinud raha saajat ega kontrollinud juriidilise isiku esindaja volitusi;
3. b)kaebuse esitaja dokumendid vaidlusaluste tehingute kohta on mitteusaldusväärsed. Kaebaja ei käitunud äris nõutava või tavapärase hoolsusega. Vedelkütuse müügil tuleb järgida kõrgendatud nõudmisi. Puuduvad kütuse vastavussertifikaadid annaksid ilmselget teavet ka selle kohta, kes oli kütusepartii müüja;
4. c)OÜ-l Martecom puudus sisuline majandustegevus ja see osaühing ei olnud asutatud majandustegevuse eesmärgil;
5. d)vaidlusaluseid tehinguid kajastavad kuludokumendid ei ole sisult nõuetekohased, sest OÜ Martecom ei saanud olla kütuse tegelik müüja. Seepärast ei saa kaebaja arvata kulutust kütuse ostmisele tulust maha sõltumata sellest, kas kaup tegelikult saadi, sest tehingu toimumine osaühinguga on tõendamata. Järelikult ei ole ka nende väljamaksete seotus ettevõtlusega tõendatud. Väidetav tasumine, kuigi panga vahendusel, toimus tundmatule kolmandale isikule. Selline väljamakse loetakse Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ettevõtlusega mitteseotud kuluks. 5. AS XXXXX XXXXXX apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised:
6. a)kohtu ja maksuhalduri seisukoht OÜ Martecom majandustegevuse puudumise kohta ei ole kooskõlas olemasolevate tõenditega. Kohtuistungil selgus, et maksuhaldur jättis asja juurde võtmata olulised tõendid. OÜ Martecom pangakonto väljavõttest nähtuvalt on osaühing arendanud reaalset majandustegevust. Asjaolu, et aktsiaselts on soetatud kütuse kätte saanud, on oluline tõend, mis kinnitab tehingu toimumist. Omades andmeid mitmete OÜ Martecom tehingupartnerite kohta ja jättes nad küsitlemata ning seega ka välja selgitamata osaühingu majandustegevuse olemuse, samuti majandustegevust tegelikult korraldanud isikud, rikkus maksuhaldur uurimispõhimõtet;
7. b)Riigikohtu 2. juuni 2003. a otsuses asjas nr 3-3-1-40-03 väljendatud seisukoht hoolsusnõude rikkumisest põhineb asjaolul, et pangakontot ei ole võimalik avada isikut identifitseerimata. Aktsiaselts täitis identifitseerimiskohustuse, tasudes kauba eest pangaülekandega. Seega ei oma kütusesertifikaatide puudumine käesolevas vaidluses määravat maksuõiguslikku tähendust;
8. c)hoolsusnõude täitmine ei saa olla iseseisvaks või määravaks asjaoluks, mille põhjal otsustada, kas tehing on toimunud ja kas tegemist on ettevõtlusega seotud kulutustega;
9. d)tulumaksunõude õiguslik ja sisuline põhjendus ei ole kooskõlas TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttega. Viidatud sätete eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Erinevalt käibemaksuarvestusest, kus mahaarvamise eelduseks on tehingu teise poole käibemaksukohustus, pole tulumaksu puhul esmatähtis, kellelt kaup osteti. Tulumaksu nõue on ebaõige sõltumata vaidluse tulemusest käibemaksu määramise üle. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused ja seisukohad. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Martecom ei ole kaebajale vedelkütust müünud. Selle osaühingu juhatuse liiget kasutati variisikuna. Variisiku kasutamine loob põhjendatud kahtluse, et toimunud on maksupettus ja et raamatupidamises kajastatud tehingud on teeseldud. Kahtlusi kinnitavad osaühingu registreerimine asjasse puutumatu isiku korteris, töötajate ja kütuse hoidmiseks vajalike rajatiste puudumine. Puuduvad ka andmed, et osaühing oleks tellinud teistelt ettevõtjatelt kaupu või teenuseid oma ettevõtluse tarbeks, nt rentinud kütusemahuteid või tellinud kütust hulgimüüjatelt. OÜ Martecom pangakonto väljavõte ei tõenda tegelikku majandustegevust. Osaühingule laekunud raha on enamasti sularahas välja võetud. Kogumis annavad need asjaolud küllaldase aluse järelduseks, et osaühingut kasutati varifirmana. Kütust võis kaebajale müüa tundmatu isik OÜ Martecom varjus. Kütuse ostmise fakt ainuüksi ei näita, kellelt kütust osteti. Maksustatavast käibest saab maha arvata vaid teisele käibemaksukohustuslasele tasutud sisendkäibemaksu. Hoolimata tehingu näilikkusest saaks kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata ka siis, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta sealjuures näitas üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kaebaja ei olnud nõutaval määral hoolas. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest tegelikuks müüjaks tuleb pidada tundmatut kolmandat isikut. Kuni 1. jaanuarini 2004 kehtinud RPTS redaktsiooni § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 panid ettevõtjale kohustuse tuvastada kõigi isikute isikusamasus, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, kellele vahendab või kellele maksab sularahata arveldamise korral üle 200 000 kr. Kaebaja on kahel korral soetanud OÜ-lt Martecom kütust väärtuses üle 200 000 kr (15. augusti ja 24. septembri 2001. a arved, halduskohtu tl 10). Seega oli kaebaja kohustatud tuvastama isikusamasuse. RPTS § 9 kohaselt tuli kaebajal teha koopia müüja esindaja isikut tõendavast dokumendist ja nõuda väljavõtet äriregistrist. Kaebaja jättis need kohustused täitmata. Hoolimata sellest, et kaebaja kandis raha üle osaühingu arvele, ei võinud ta väljapoole maksuõigust jääva seaduse rikkumise tõttu eeldada, et müüjaks on OÜ Martecom. Kõigi vaidlusaluste tehingute puhul on kaebaja rikkunud ka vedelkütuse vastavussertifikaadi nõuet. Alates 17. maist 2001 tulenes see nõue Energiaseaduse § 51 lg-st 2. Vedelkütuse vastavussertifikaadil on oluline tähendus kütusetehingutes. Müüja keeldumine sertifikaadi üleandmisest pidi looma kahtluse, et OÜ Martecom ei pruugi olla kütuse tegelik müüja. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kuluks sama paragrahvi lõike 1 tähenduses on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ka tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada tehingu toimumise dokumendis näidatud poolte vahel. Kuna kaebaja ei ole OÜ-lt Martecom kütust soetanud, siis ei ole kaebajal võimalik OÜ Martecom kuludokumentide alusel tulumaksuarvestuses mahaarvamisi teha. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 esimesest lausest ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse. Kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi. Kulutuste kindlakstegemine hindamise teel MKS § 94 lg 1 alusel pole võimalik, sest tuvastamata on vaidlusaluste tehingute tegelik teine pool. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 7. AS XXXXX XXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused ning teeks asjas uue otsuse, millega tühistatakse Saare Maksuameti vaidlustatud otsus ja hüvitatakse kantud kohtukulud. Kassaator leiab, et kütuse vastavussertifikaatide puudumine pole selles maksuvaidluses oluline, sest müüja on identifitseeritav, kuna arve tasuti OÜ Martecom pangakontole, ja puudub vaidlus kauba kättesaamise üle. Samadel põhjustel poleks maksustamisel lõppkokkuvõttes oluline ka Rahapesu tõkestamise seaduse rikkumine. Maksuhaldur ja kohtud on põhjendamatult ja uurimispõhimõtet eirates asunud seisukohale, et vaidlusalused tehingud pole tehtud OÜ-ga Martecom, kes oli reaalselt tegutsev ning käivet deklareeriv äriühing. Asjaolu, et OÜ Martecom pole oma maksukohustusi täitnud, ei saa maksustamisel mõjutada kaebajat. Tähelepanu pole pööratud sellele, et tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Isegi kui nõustuda käibemaksu määramisega, ei tulene sellest veel tulumaksu määramise põhjendatus. Tulumaksu puhul on oluline eeskätt kulutuse seotus ettevõtlusega ning kuludokumendi vormistamine ja säilitamine. Puudub vaidlus, et need nõuded on täidetud. Kui kuludokumente siiski ei aktsepteerita, tuleb maksukohustus määrata hindamise teel. 8. Maksu- ja Tolliamet leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassaatori väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks. Asjas on tuvastatud, et OÜ Martecom ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. Käibedeklaratsioonides kajastatud käivet ei kinnita pangakonto väljavõtted. Kontole laekunud raha on koheselt välja võetud, valdavalt sularahana. Kütuse ostmist pangakontod ei kajasta. Asjaolude selgitamisel on maksuhaldur lähtunud uurimisprintsiibist. Lisaks kütuse vastavussertifikaatidele pole esitatud ka ostumüügilepinguid ega kütuse üleandmise ja vastuvõtmise akte. Tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on maksuhaldur teinud järelduse, et OÜ Martecom pole vaidlusalust kütust AS-le XXXXX XXXXXX müünud. Kütuse ostu-müügi puhul kehtivad kõrgendatud nõudmised. Seepärast näitab ka vastavussertifikaadi puudumine, et AS XXXXX XXXXXX pole järginud hoolsuskohustust ja tal polnud alust eeldada, et OÜ Martecom on kütuse tegelik müüja. Vastavussertifikaat on oluline tõend kütuse kui kauba müüjate ja liikumise kohta. Tulumaksukohustuse osas leiab vastustaja, et OÜle Martecom ülekantud raha puhul ei olnud võimalik tuvastada, miks ülekanne tehti ja mille eest tasuti. Kuivõrd tegemist polnud tasumisega kütuse eest, siis puuduvad tõendid OÜ-le Martecom ülekantud raha kui kulutuse seose kohta AS XXXXX XXXXXX ettevõtlusega. Maksustamine hindamise teel ei ole võimalik seepärast, et AS XXXXX XXXXXX sisuliselt keeldub avaldamast tegeliku müüja andmeid. Kui maksukohustuslane ei aita kaasa maksukohustuse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamisele, siis ei ole maksustamine hindamise teel võimalik. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks selgitab Riigikohus kõigepealt käibemaksukohustust olukorras, kus pärast tehingu toimumist selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja (I), seejärel tulumaksukohustust samas olukorras (II) ning lõpetuseks kassaatori käibemaksu- ja tulumaksukohustust seoses maksuotsusega (III). I 10. Käibemaksu osas kuulub kohaldamisele kuni 1. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1, mis sätestas maksukohustuslase õiguse arvata arvestatud käibemaksust maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sama põhimõte oli sätestatud 1. jaanuaril 2002 jõustunud ja 1. maist 2004 kehtetu Käibemaksuseaduse § 20 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 ning on sätestatud 1. mail 2004 jõustunud ja kehtiva Käibemaksuseaduse § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1. Vaidlus käib lõppkokkuvõttes selle üle, millistel tingimustel saab arvestatud käibemaksust maha arvata tasumisele kuuluvat käibemaksu, hoolimata sellest, et pärast tehingu toimumist selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei ole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma käibemaksukohustust täitnud. 11. Riigikohtu halduskolleegium on käibemaksu mahaarvamise aluseid selgitanud korduvalt (vt nt 2. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03, 3. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-21-04 ja 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-50-04). Kolleegium jääb samadele seisukohtadele ka selles asjas. 12. Kui kassaator põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et AS XXXXX XXXXXX ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras, kus AS XXXXX XXXXXX käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga AS XXXXX XXXXXX ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus käibemaksu osas õige. II 13. Tulumaksu osas kuulub kohaldamisele 1. jaanuaril 2000 jõustunud ja kehtiva Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p 3. TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sellisteks kuludeks on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. Vaidlus käib lõppkokkuvõttes selle üle, kas olukorras, kus hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. 14. Riigikohtu halduskolleegium on ka varem selgitanud tulumaksukohustust juhtumil, kui hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja (vt nt 12. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-52-03, 20. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-48-04 ja 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-50-04). Kolleegium jääb oma varemesitatud seisukohtade juurde. Kui AS XXXXX XXXXXX teadis või pidi teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige. Tingimus "pidi teadma" tähendab, et AS-l XXXXX XXXXXX oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom polnud tegelik müüja. Kui AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu. 15. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Seevastu käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt. III 16. Käibemaksukohustuse osas leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maksuhalduri maksuotsus tuleb jätta muutmata. AS XXXXX XXXXXX käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks olulist asjaolu - kes on tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane - pole osutunud võimalikuks tuvastada ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seejuures on AS XXXXX XXXXXX eiranud hoolsusnõuet ja ostnud vedelkütust saamata kaasa nõutavat vastavussertifikaati, mis võimaldaks muuhulgas tuvastada ka tegelikku müüjat. Neil asjaoludel ei võinud AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldada, et OÜ Martecom on vaidlusaluse vedelkütuse tegelik müüja. Rahapesu tõkestamise seaduse (nüüd Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) nõuete rikkumine ei ole selles asjas oluline, sest tasumine toimus sularahata arvelduse teel maksuarvestuses näidatud müüja pangakontole. 17. Tulumaksukohustuse osas leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maksuhalduri maksuotsus tuleb tühistada. Asjas pole tuvastatud, et AS XXXXX XXXXXX teadis või pidi teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja. Vedelkütuse vastavussertifikaadi puudumine ja Rahapesu tõkestamise seaduse nõuete eiramine pole AS XXXXX XXXXXX tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline, sest müüja isik pole ostja tulumaksukohustuse määramisel oluline. Hoolsusnõuete täitmine omab tähtsust vaid sama isiku maksukohustuse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamisega. Hoolsusnõuete rikkumine, millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla maksukohustuse suurenemise aluseks. 18. HKMS § 92 lg 3 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Lähtudes sellest, et kaebus rahuldatakse tulumaksukohustuse osas ja jäetakse rahuldamata käibemaksukohustuse osas, tuleb Maksu- ja Tolliametilt AS XXXXX XXXXXX kasuks välja mõista kohtukulude osaliseks katteks 11 130 krooni. AS XXXXX XXXXXX kantud kohtukulud (v.a kautsjon) olid kokku 15 900 krooni (I astmes riigilõiv 5000 krooni, II astmes riigilõiv 5000 krooni ja õigusabikulud 5900 krooni). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann