← Eesti

3-2-1-46-06

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-46-06 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. juuni
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Lea Laarmaa ja Peeter Jerofejev Kohtuasi D. L hagi O. E vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1322/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D. L kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja D. L (isikukood xxxxxxxxxxx). esindajad Riigikohtus Kostja O. E (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila. Asja läbivaatamise kuupäev
  5. mai
  6. a Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. novembri
  9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tagastada D. L kassatsioonkaebuselt
  12. detsembril
  13. a tasutud kautsjon 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. D. L esitas
  15. oktoobril
  16. a Tallinna Linnakohtule hagi O. E vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu
  17. juunil
  18. a. Lapsi pooltel ei ole. Kostja lahkus kodust
  19. augustil
  20. a. Abielusuhete jätkamine on võimatu. Hageja ostis enne abielu sõlmimist
  21. aprillil
  22. a korteri Tallinnas Xxxxxx xx-xx.
  23. juulil
  24. a müüs hageja selle korteri ja ostis
  25. augustil
  26. a 255 000 krooni eest korteri Tallinnas Xxxxxxxx xx-xx. Seega omandati korteriomand Tallinnas Xxxxxxxx xx-xx hageja lahusvara arvel. Korter remonditi hagejale kingitud garaaþiboksi müügist saadud raha eest. Praegu on korteri turuhind 685 000 krooni. Turuväärtus võrreldes ostuhinnaga on tõusnud tänu sanitaarremondile ja hinnatõusule kinnisvaraturul. Kostja ei ole selle väärtuse tõusus osalenud, mistõttu tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Lisaks soetasid pooled abielu kestel 4 punutud tooli (3200 krooni) ja diivanilaua (2000 krooni), nahkdiivani (6000 krooni), kummuti (6600 krooni), voodi (3000 krooni), vannitoakapi (500 krooni), laelambi (900 krooni), kohvimasina (1000 krooni), kuldsõrmuse (2650 krooni), kuldkõrvarõngad (5398 krooni). Kokku on pooltel ühisvara 716 248 krooni väärtuses. Hageja palus jätta endale korteri, nahkdiivani, voodi, toolid, laua ja laelambi, seega kokku vara 700 100 krooni eest. Kostjale palus hageja jätta ülejäänud asjad maksumusega 16 148 krooni.
  27. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus abielu lahutamisega. Ühisvara jagamisele hageja soovitud viisil vaidles kostja vastu. Tallinnas Xxxxxxxx xx�xx asuv korter soetati suuremalt jaolt kostja lahusvara arvel. Tallinnas Xxxxxx xx�xx asuva korteri soetamise ajal olid pooled tuttavad ja kostja andis hagejale rahalised vahendid selle korteri ostmiseks. Laenu saamist ja kohustust laen tagastada kinnitas kostja kirjalikult.
  28. juulil
  29. a müüs hageja Xxxxxx xx�xx asuva korteri ja tagastas kostjale laenu. Kostja tagastas hagejale võlakirja. Laenu andmist ja tagastamist tõendavad kohtule esitatud korteri müügileping, mille p-st 4.1.2 nähtub, et ostja kannab osa korteri ostusummast � 250 000 krooni � kostja pangaarvele, ning kostja pangaväljavõte, millest nähtub, et ülekanne ka tehti. Kostja maksis Xxxxxxxx xx�xx korteri ostmisel tagastatud laenuraha arvel 230 000 krooni (90,2% ostuhinnast), seega osteti korter tema lahusvara arvel. Seda tõendab
  30. augustil
  31. a sõlmitud ostumüügileping, mille p 2.2 järgi kohustub ostja kandma 230 000 krooni kolmanda isiku I. S pangaarvele, samuti väljavõte kostja pangaarvest ning Hansapanga
  32. augusti
  33. a maksekorraldus, millest nähtub, et eelnimetatud summa on tasunud kostja. Kostja pangaarve väljavõttest nähtub samuti asjaolu, et kostja tasus korteri eest talle hageja poolt tagastatud laenusummast 250 000 krooni, kuna teisi laekumisi arvelt ei nähtu. 25 000 krooni korteri ülejäänud hinnast tasuti poolte ühisvara arvel (9,8% korteri hinnast). Kostja osa korteri turuhinnast moodustab seega 95,1% (90,2% + 9,8% : 2). Kostja nõustus, et ühisvara jagamisel jääb korter hagejale ja palus hagejal enam saadud ühisvara arvel tasuda 684 720 krooni. Korteriomandi turuhind on vastavalt ekspertiisile 720 000 krooni. Turuhind on tõusnud eelkõige turukonjunktuuri muutumisest ning teatud määral ka korteri remondist. Remondi tegid pooled abieluliste suhete kestel ühisvara arvel.
  34. Tallinna Linnakohus rahuldas
  35. mai
  36. a otsusega hagi osaliselt, lahutas poolte abielu ja jagas ühisvara. Kohus jättis hagejale Tallinnas Xxxxxxxx xx�xx asuva korteriomandi ja abielu kestel ostetud esemeid väärtuses 23 480 krooni. Kostjale jättis kohus abielu kestel ostetud esemed väärtuses 22 100 krooni ja mõistis hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja 36 255 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted lõppesid
  37. aasta augustis, mil kostja lahkus poolte ühisest kodust. Pooled vaidlevad selle üle, kas
  38. augustil
  39. a ostetud korter Tallinnas Xxxxxxxx xx�xx on soetatud hageja või kostja lahusvara arvel, millest tulenevalt tuleks perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 2 p 3 alusel kõrvale kalduda osade võrdsuse põhimõttest. Tõendatud ei ole, et kostja andis hagejale
  40. a laenu Xxxxxx xx�xx korteri ostuks, mille müügist
  41. juulil
  42. a saadud raha eest osteti
  43. augustil
  44. a Xxxxxxxx xx�xx asuv korter. Kostja seletus raha laenamise kohta on vastuoluline ja ebausaldusväärne, mistõttu kohus ei saa sellega arvestada. Laenu andmist ja tagastamist ei tõenda ka kohtule esitatud leping Xxxxxx xx�xx asuva korteri müügi kohta ega kostja pangaarve väljavõte selle kohta, et kostjale kanti üle korteri müügihind. Kuna hagejale laenu andmise fakt ei ole tõendatud, siis ei oma tähtsust põhjus, miks müügisumma kanti kostja arvele. Hinnates kogumis kõiki asjaolusid, sh poolte käitumist enne ja pärast vaidlusaluse korteri ostu-müügitehingu tegemist, ei saanud poolte tahe olla suunatud laenusumma tagastamisele. Laenu andmise kohta kostja dokumentaalseid tõendeid esitanud ei ole. Xxxxxxxx xx�xx asuv korter omandati hageja lahusvara arvel, mistõttu tuleb selles osas ühisvara jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalust korterit on abielu kestel parendatud. Hageja ei ole tõendanud, et korterit parendati üksnes tema vahenditest, seega on korteri väärtus suurenenud poolte ühisvara arvel. Vestman Kinnisvara
  45. septembri
  46. a analüüsist Lasnamäe 3-toaliste korterite hinnamuutuste kohta
  47. a II poolaastast
  48. a I poolaastani nähtub, et nimetatud ajavahemikul on Lasnamäe tüüpkorterite hinnad tõusnud 140�170%, s.o keskmiselt 155%. Lähtudes keskmisest hinnamuutusest, oleks vaidlusaluse korteri turuhind renoveerimata kujul 650 250 krooni. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 29 lg 2 alusel on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtu määratud ekspertiisi tulemusena on korteri turuväärtuseks hinnatud 720 000 krooni. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et poolte ühistest vahenditest toimunud renoveerimise tulemusena suurenes korteri turuväärtus 69 750 krooni ja kostjal on õigus saada sellest 34 875 krooni.
  49. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus leidis, et korteriomand Tallinnas Xxxxxxxx xx�xx on omandatud hageja lahusvara arvel. Nimetatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks korteriomandi arvel välja 684 720 krooni, s.o 95,1% turuhinnast. Kohtu seisukoht, et hagejale lahusvarana kuulunud Xxxxxx xx�xx korteri müügist saadud 250 000 krooni kandmine kostja arvele ei oma asja lahendamisel tähtsust, on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 95 lg-ga
  50. Kohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut hageja seletusele, milles ta põhjendab oma korteri müümisel saadud 250 000 krooni kandmist kostja pangaarvele asjaoluga, et viimase arve oli Hansapangas, mille kontor asus tehingu vormistanud notaribüroo lähedal, hageja enda arve oli aga Ühispangas, mille kontor asus kaugemal. Hageja omas kõnealusel ajal arvet Hansapangas. Hageja ei ole esitanud usaldusväärset seletust raha kandmise kohta kostja arvele ning kostja põhjendus oli teadlik vale. Arusaamatuks jääb, mida peab kohus silmas poolte käitumise all �enne ja pärast vaidlusaluse korteri ostu-müügitehingu tegemist", mille põhjal kohus järeldas, et poolte tahe ei saanud olla suunatud laenusumma tagastamisele.
  51. Hageja leidis, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  52. Tallinna Ringkonnakohus muutis
  53. novembri
  54. a otsusega linnakohtu otsust, jättes Xxxxxxxx xx�xx asuva korteriomandi väärtusega 720 000 krooni ja abielu ajal ostetud esemed väärtuses 23 480 krooni hageja omandisse ning ülejäänud ühisvarasse kuuluvad esemed väärtuses 22 100 krooni kostja omandisse. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks enam saadud ühisvara arvel välja hüvitise 360 690 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vaidlesid pooled apellatsioonimenetluses üksnes Xxxxxxxx xx�xx asuva korteriomandi üle. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud korteriomand on poolte ühisvara ning selle väärtus on 720 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas see vara on soetatud mõne abikaasa lahusvara arvel, mis annaks põhjuse PKS § 19 lg 2 p 3 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest ühe abikaasa kasuks kõrvale kalduda. Kumbki abikaasa taotles ühisvara jagamisel poolte osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumist enda kasuks vaidlusalust korteriomandit puudutavas osas, väites, et see on omandatud just tema lahusvara arvel. Kuna vastavalt PKS § 19 lg-le 1 eeldatakse ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsust, siis peab abikaasa, kes väidab, et esineb alus tema kasuks osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, selle aluse olemasolu tõendama. Kolleegium leiab, et kumbki pooltest ei ole tõendanud, et Xxxxxxxx xx�xx asuv korteriomand oleks soetatud tema lahusvara arvel. Hageja tõi oma väite põhjendamiseks esile asjaolu, et vaidlusalune korteriomand osteti raha eest, mille hageja sai tema lahusvaraks olnud Xxxxxx xx�xx asuva korteri müügist. Kostja põhjendas oma väidet asjaoluga, et vaidlusalune korteriomand osteti raha eest, mille hageja sai kostjalt abielu kestel tagasimaksena laenu eest, mille kostja oli hagejale andnud enne abielu sõlmimist. Vaidlust ei ole selle üle, et Xxxxxx xx�xx asuva korteri ostis hageja
  55. aprillil
  56. a, seega enne poolte abielu sõlmimist, ning see korter oli hageja lahusvara. Pooled ei vaidle ka selle üle, et
  57. juulil
  58. a, kui hageja Xxxxxx xx�xx asuva korteri müüs, kandis ostja müügihinna 255 000 krooni kostja pangaarvele. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et Xxxxxxxx xx�xx asuv korter soetati
  59. augustil
  60. a 255 000 krooni eest, millest 230 000 krooni tasuti kostja pangaarvelt. Kirjeldatud faktilistele asjaoludele annavad pooled erineva tähenduse. Kostja väitel laskis hageja Xxxxxx xx�xx asuva korteri müügist saadud raha kanda tema pangaarvele selleks, et sel teel tagastada enne abielu laenuks võetud raha. Hageja väitel oli aga tegemist tehnilise küsimusega, mitte laenu tagastamisega. Kostja väitel oli raha, mille ta Xxxxxxxx xx�xx asuva korteri ostuhinnana müüjale üle kandis, tema lahusvara. Hageja väitel oli aga tegemist tema rahaga, mis vaid asjaajamise lihtsustamiseks oli kostja arvele kantud. Poolte esitatud väited ning tõendid ei anna alust järeldada, et vaidlusalune korter soetati lahusvara arvel. Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks, seega ei ole aga juba ainuüksi sellest tulenevalt põhjendatud väited, nagu oleks pangaarvel olnud raha näol tegemist kummagi abikaasa lahusvaraga. Lisaks ei ole kumbki pool tõendanud ka seda, et perekonna rahalised vahendid suurenesid tema lahusvara arvel. Linnakohus leidis õigesti, et üksnes hageja lahusvara müügist saadud raha ülekandmine kostja pangaarvele ei võimalda järeldada, et hageja maksis kostjale tagasi enne abielu saadud laenu. Kostja ei ole tõenditega ümber lükanud hageja väidet, et tegemist oli vaid tehnilise toiminguga. Ka hageja mõnevõrra vastuolulistest selgitustest niisuguse järelduse tegemiseks ei piisa. Pealegi ei tuginenud kostja
  61. novembril
  62. a koostatud hagiavalduses abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks asjaolule, et korter omandati tema lahusvara arvel (tl-d 24�27). Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema lahusvaraks olnud korteri müügist saadud raha kostja arvele ülekandmisel oleks olnud vaid tehingu tegemist hõlbustav tähendus. Hageja selgitused raha kostja arvele ülekandmise vajaduse kohta on vastuolulised. Samas puuduvad piisavad tõendid ka selle kohta, et tegemist oli laenu tagasimaksega. Seega on Xxxxxxxx xx�xx asuv korter soetatud poolte ühisvara arvel ja ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks ei ole alust. Kuna hagejale jääb korteriomand 720 000 krooni väärtuses ja esemeid maksumusega 23 480 krooni ning kostjale vaid esemeid 22 100 krooni väärtuses, tuleb hagejalt kostja kasuks PKS § 19 lg 4 kohaselt välja mõista hüvitis 360 690 krooni. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  63. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse osas, millega kohus mõistis temalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise 360 690 krooni. Hageja leidis, et linnakohus tegi õige järelduse, et vaidlusalune korter omandati hageja lahusvara arvel, sest vastupidine on tõendamata. Kuna tsiviilkoodeksi (TsK) § 273 järgi peab laenuleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ja TsK § 272 lg 2 järgi loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise hetkest, ei saanud kohus kostja väidet arvestada. Ringkonnakohus ei ole esitatud tõendeid õigesti hinnanud. Ringkonnakohtu kompromissotsus jagas kogu vara ebaõigesti võrdselt ega arvestanud PKS § 19 lg 2 p-ga
  65. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  66. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  67. Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas poolte ühisomandis oleva Xxxxxxxx xx�xx asuva korteri kui poolte ühisvara jagamisel tuleb PKS § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel põhjendusel, et korter on omandatud hageja lahusvara arvel. Kostja kasuks ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumata jätmist vaidlustatud ei ole.
  68. Vastavalt PKS § 19 lg-le 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib PKS § 19 lg 2 p 3 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Eeltoodu alusel leidis ringkonnakohus õigesti, et kuna vastavalt PKS § 19 lg-le 1 eeldatakse ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsust, siis peab abikaasa, kes väidab, et esineb alus tema kasuks osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, selle aluse olemasolu tõendama. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga aga selles, et hageja ei ole tõendanud Xxxxxxxx xx�xx asuva korteri omandamist oma lahusvara arvel. Nimetatud osas on ringkonnakohtu otsus vastuoluline. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja ostis Xxxxxx xx�xx asuva korteri
  69. aprillil
  70. a, s.o enne abielu sõlmimist, ning see oli hageja lahusvara. Hageja müüs nimetatud korteri
  71. juulil
  72. a ja müügist saadud raha 255 000 krooni kanti kostja pangaarvele. Kostja pangaarvelt maksti saadud rahast 230 000 krooni Xxxxxxxx xx�xx asuva korteri ostmiseks. Nimetatud asjaoludel leidis ringkonnakohus õigesti, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seega ei olnud pangaarvel olev raha kummagi abikaasa lahusvara ja Xxxxxxxx xx�xx asuv korter osteti PKS § 14 lg 1 alusel ühisvaraks olnud raha eest. Samas ei tähenda lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel. Käesolevas vaidluses on hageja tuginenud asjaolule, et Xxxxxxxx xx�xx asuv korter osteti tema lahusvaraks olnud Xxxxxx xx�xx asuva korteri müügist saadud raha eest. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud, et perekonna rahalised vahendid suurenesid tema lahusvara arvel. Kui ringkonnakohus tuvastas, et Xxxxxx xx�xx asuv korter oli hageja lahusvara tulenevalt PKS § 15 lg-st 1 ning selle müügist saadud raha muutus poolte ühisvaraks ja selle eest osteti Xxxxxxxx xx�xx asuv korter, siis ei saanud ringkonnakohus samas asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ühisvara suurenes tema lahusvara arvel. Asjaolu, et kumbki pool andis tuvastatud asjaoludele erineva tähenduse, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et raha, mille eest osteti Xxxxxxxx xx�xx asuv korter, saadi tema lahusvara arvel.
  73. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus jagama poolte ühisvaraks oleva Xxxxxxxx xx�xx asuva korteri, arvestades tuvastatud asjaoluga, et raha selleks saadi hagejale lahusvarana kuulunud Xxxxxx xx�xx asuva korteri müügist. Muu hulgas tuleb arvestada ka asjaoluga, et korteri väärtus on suurenenud poolte ühisvara arvel tehtud renoveerimise tulemusena. Jaak Luik, Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.