J. Luige eriarvamus Asjas arusaadava ja kontrollitava lahendi tegemiseks ei ole minu arvates niivõrd oluline, kas kohtule hindamiseks esitatud neli lauset koosnevad üksnes faktiväidetest või on nende hulgas ka väärtusotsustusi, kuivõrd küsimus sellest, kas need väited kvalifitseeruvad faktiväidetena ka kostja teleesinemise teksti kui terviku kontekstis. Au teotamise asjas VÕS § 1046 suhtes erinormina VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise esmase eeldusena peab kohus seega kindlaks tegema hageja kohta avaldatud informatsiooni juhtmõtte. Lisaks materiaalõiguse põhjendatud kohaldamisele on selle asjaolu tuvastamine vajalik asjas menetlusõiguse nõuetele vastava tõendamismenetluse tagamiseks. Kuna seaduse kohaselt lasub nii faktiväite tegelikkusele vastavuse kui ka väärtusotsustuse põhjendamise tõendamiskoormis kostjal, on ka temale tarvilik selgus selles, kas ta peab tõendama fakti vastavust tegelikkusele või väärtusotsustuse aluseks olevaid asjaolusid. Järgnevalt üritan näidata, et ka kohtumenetluses on mõistlik faktiväite ja väärtusotsustuse eristamise aluseks võtta nende erinev suhe tegelikkusega ning liitotsustuses tuleb loogilis?semantilise meetodi abil eraldada väide, mille tegelikkusele vastavust saab tõendada (kategooriline lihtväide ehk faktiväide).
- Isiku kohta öeldud või kirjutatud lause struktuuris tähistab üks element alati isikut, kelle kohta midagi väidetakse, teine aga seda, mida selle isiku kohta väidetakse. Samas võib ühesuguse struktuuriga (vormiga) lausetel olla erinev sisu. Nii näiteks lausetel: "A on kurjategija", "A on ebakompetentne" või "A on puupea" on sarnane struktuur, kuid erinev sisu. 1.
- Kui kellegi kohta väidetakse, et ta on toime pannud kuriteo, siis ainult üks seda sündmust kirjeldava fakti kahest loogilisest tähendusest ("tõene" või "väär") on tõene. Teisisõnu on faktile iseloomulik, et selle tegelikkusele vastavust saab kas jaatada või eitada, kolmandat võimalust ei ole. 1.
- Väärtushinnanguga aga omistatakse isikule mingi väärtus või selle vastand. Erinevalt faktiväitest, mille tegelikkusele vastavus ehk objektiivne ?tõesus" või ?väärus" ei sõltu isiku väidetava teoga (faktiga) kaasnevast hinnangust, on väärtushinnang alati subjektiivne, kuna "väärtusega" tähistatakse isiku omadusi (positiivseid või negatiivseid) teise isiku või teiste isikute seisukohalt. Seega ei sobi faktiväite tõesuse kriteerium ("tõene" või "väär") väärtusotsustuse hindamiseks. Lauses ?A on ebakompetentne" väidetakse A-l teadmiste ja/või oskuste puudumist mingil alal või ametis tegutsemiseks. Põhimõtteliselt saab kohtumenetluses sellist väärtusotsustust põhjendada hinnangu aluseks olevatele asjaoludele tuginedes. Lause "A on puupea" on loogiliselt õige mõtlemise seisukohast sisutu: tegelikkuses ei esine puust peaga inimesi. Seetõttu ei ole väidetut võimalik tõestada ega põhjendada. Samas ei ole tegemist mõttetu lausega. Väljend ?puupea" tähistab meie kultuurikeskkonnas üldiselt kellegi vähest arukust, aeglast taipu, mõtlemis- või õppimisvõime puudumist. Kohtumenetluses on võimalik halvustava tähendusega väljendi kasutamist õigustada.
- Hageja pidas enda au teotavateks väiteid, mis kostja teleesinemise kohta koostatud kirjaliku teksti kohaselt on järgmised: 1) "Te ei vastanud ühelegi küsimusele, st ei ole kompetentne, et olla korteriühistu juhatuse esimees"; 2) "Teie, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundisite meid tasuma osamaksu 2 miljonit krooni"; 3) "Teil ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna Teil on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem"; 4) "Te asetasite inimesi juurdeehitustega sõltuvasse olukorda, kuna praegu nad neid kortereid müüa ei saa, kuna juurdeehitused on ebaseaduslikud"; 5) "... olete end juba ammu kaitsnud võimalike riskide eest, see tähendab, et Teil ei olegi vara..." Kõik need väited on liitväited (liitotsustused). Ringkonnakohus kohustas kostjat ümber lükkama faktiväidetena punktides 2?5 märgitud väited. Liitväide, mida käsitatakse faktiväitena, võib aga ümberlükatuna kaotada üldse mõtte. Millise sisulise tähenduse omandab ümberlükatuna näiteks kolmas väide? Kõlaks see aga järgmiselt: "Hagejal on kasulik informeerida elanikke, kuna tal ei ole pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteemi." Selle näitega tahan rõhutada vajadust luua juba tõendamismenetlusele eelnevalt selgus selles, millistest faktiväidetest (kategoorilised lihtväited) ja väärtushinnangutest (modaalsed lihtväited või halvustava tähendusega väljendit sisaldav lause) liitväide kohtu arvates koosneb. Seejärel on kohtul hageja kohta avaldatud informatsiooni teksti analüüsi põhjal lihtsam otsustada, kas hageja kohta mingeid andmeid sisaldav lause eraldiseisvana on faktiväide VÕS § 1047 lg 2 tähenduses (tegelikkusele mittevastavana oli au teotav) või on selle otstarbeks tõendada faktiväite tegelikkusele vastavust või väärtusotsustuse põhjendatust või õigustatust. Jaak Luik