← Eesti

3-3-1-39-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-39-06 8. juuni 2006 Eesistu

) § 31 lg-s 3 sätestatut ja kohaldada tuleb

§ 31lg-t 2, mille kohaselt on tegemist aegunud kaebusega.

Neil asjaoludel ei oma

§ 31

lg 3 kohaldamise seisukohalt õiguslikku tähendust asjaolu, et kaebaja võis vallavalitsuse

  1. novembri
  2. a korralduse nr 1011 sisust teada saada
  3. a kevadel, nagu on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a määruses. Kohus leidis, et vastavalt HKMS § 6 lg 3 p-dele 1 ja 2 nende koostoimes tuleks kindlaks teha, kas üldse esineb alus Haaslava Vallvalitsuse
  6. novembri
  7. a korralduse nr 1011 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis saab omakorda olla aluseks õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamisele. Seetõttu tuleb täiendavaks õiguslikuks asjaoluks kaebuse mittetähtaegseks lugemisel pidada seda, et HKMS § 9 lg-st 5 tulenevalt võib kaebuse haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest alates.
  8. KÜ XXXX X esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  9. Tartu Ringkonnakohtu
  10. märtsi
  11. a määrusega rahuldati KÜ XXXX X määruskaebus ning saadeti KÜ XXXX X kahju hüvitamise kaebus Tartu Halduskohtule asja läbivaatamise ettevalmistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et KÜ XXXX X on Tartu Halduskohtule
  12. oktoobril 2005 esitanud kaebuse Haaslava Vallavalitsuse
  13. novembri
  14. a korraldusega nr 1011 talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt HKMS § 9 lg 4 on selle kaebuse esitamise tähtaeg kolm aastat arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Seega pidi halduskohus kaebuse esitamise tähtaja hindamisel tuvastama, millal kaebuse esitaja sai teada väidetavast kahjust ning millise haldusaktiga nimetatud kahju tekitati. Tartu Ringkonnakohtu
  15. augusti
  16. a määrusest nähtub, et korteriühistu XXXX X sai Haaslava Vallavalitsuse
  17. novembri
  18. a korraldusest nr 1011, millisega talle väidetavalt kahju tekitati, teada 2004.a kevadel. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määruses toodud seisukohad, millal tekkis kaebaja ja vastustaja vahel avalik-õiguslik suhe ning milline haldusakt oli nimetatud suhte aluseks, ei ole asjakohased. Kuna vaidlust ei ole, et kaebaja väitel tekkis talle kahju Haaslava Vallavalitsuse
  19. novembri
  20. a korraldusest nr 1011 ning kaebaja sai sellest teada
  21. a kevadel, siis puudub alus tuvastada, kas kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  22. Haaslava Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu määrus. Määruskaebuses leitakse, et KÜ-le XXXX X pidi kahju olema teada juba
  23. a oktoobris, kui Haaslava Vallavalitsus andis
  24. oktoobril 1999 korralduse nr 999, mille alusel määrati vaidlusaluse Keskuse 3 elamu teenindamiseks vajalik maa kaebaja poolt taotletust väidetavalt väiksemas ulatuses. Sellest korraldusest oli kaebaja teadlik enne Riigivastutuse seaduse jõustumist. Seega on kaebus esitatud

§ 31lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Kahjunõude esitamise üheks eelduseks on haldusakti õigusvastasuse tuvastamine. Selleks on HKMS § 9 lg-s 5 ette nähtud 3-aastane tähtaeg. Kuna kaebaja on Haaslava Vallavalitsuse

  1. a korralduste õigusvastasuse tuvastamise tähtaja mööda lasknud, siis pole õigusvastasust enam võimalik tuvastada ja seetõttu pole ka esitatud kahjunõuet võimalik rahuldada.
  2. KÜ XXXX X kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuses leitakse, et halduskohus lahendas asja ebaseaduslikult eelmenetluses sisuliselt, kuna ta on määruses võtnud seisukoha, et kaebajale kahju tekitavaks haldusaktiks saab pidada ainult Haaslava Vallavalitsuse
  3. oktoobri
  4. a korraldust nr
  5. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole vaja eelnevalt kohtulikult tuvastada kahju tekitanud haldusakti õigusvastasust ? selle saab tuvastada ka kahju hüvitamise menetluse raames. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Haldusasjas on vaidlus avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja üle.

§ 31

lg 2 näeb ette, et enne Riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada enne Riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul Riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates.

§ 31

lg 3 sätestab, et lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist. Riigivastutuse seadus jõustus 1. jaanuaril 2002.

§ 31sätetest järeldub, et kui kahju tekitati enne 1.

jaanuari 2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt

  1. jaanuariks 2005, välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast
  2. jaanuari
  3. KÜ XXXX X kaebuse tähtaegsuse üle otsustamisel on olulise tähtsusega järelikult see, millal ta sai teada nõudeõiguse tekkimisest.
  4. Asja materjalidest nähtuvalt täiendati Haaslava Vallavalitsuse
  5. oktoobri 1999 korraldusega nr 999 vallavalitsuse
  6. novembri 1998 korraldust nr 775 ja määrati korteriomandi seadmise eesmärgil Haaslava vallas XXXXXX külas XXXXXXX X asuva ehitise teenindamiseks vajalik maa. Korralduse p 4 kohaselt määrati ehitist teenindav maa XXXXXXX X korteriomanike, s.t KÜ XXXX X liikmete taotluse alusel. Nende korraldustega otsustati KÜ XXXX X taotlus maa erastamiseks lõplikult. Reeglina lahendatakse üks erastamistaotlus ühes menetluses. Asja materjalidest ei ilmne, et Haaslava Vallavalitsus oleks hoidnud KÜ-d XXXX X teadmises, et vaidlusalune peenramaa erastatakse Keskuse 3 korteriomanikele hiljem. Seega sai väidetav kahju käesolevas asjas olla kaebajale tekitatud Haaslava Vallavalitsuse
  7. novembri
  8. a korraldusega nr 775 ja
  9. oktoobri
  10. a korraldusega nr 999, millega erastati soovitust vähem maad. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et KÜ XXXX X oli neist korraldustest teadlik enne
  11. jaanuari
  12. Seega oli kahju hüvitamise kaebuse esitamise lõpptähtaeg

§ 31lg-st 2 tulenevalt 1.

jaanuar

  1. Väidetava kahju tekitamise seisukohalt ei oma tähtsust Haaslava Vallavalitsuse
  2. novembri
  3. a korraldus nr 1011, millega määrati elamu teenindamiseks vajalik maa XXXXXXX X elamu juurde. Halduskohus on õigesti märkinud, et vallavalitsuse
  4. oktoobri
  5. a korraldusega nr 999 lahendas ja lõpetas vallavalitsus kaebaja suhtes maareformist tuleneva avalik-õigusliku suhte seonduvalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisega. Erastamisele kuuluva maa suuruse lõpliku kindlaksmääramisega soovitust väiksemas ulatuses oli KÜ-le XXXX X väidetav kahju juba tekkinud. Küsimus, mis soovitud maast edasi sai, omab tähtsust vaid kahju kõrvaldamise viiside valikul (tagajärgede kõrvaldamine või kahju hüvitamine rahas).
  6. Ekslik on Tartu Ringkonnakohtu määruses võetud seisukoht: kuna vaidlust ei ole, et kaebaja väitel tekkis talle kahju Haaslava Vallavalitsuse
  7. novembri
  8. a korraldusest nr 1011 ning kaebaja sai sellest teada
  9. a kevadel, siis puudub alus tuvastada, kas kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Halduskohus saab sisuliselt lahendada vaid tähtaegset kahju hüvitamise kaebust. Tähtaegsuse küsimuse tõstatumisel peab kohus uurimisprintsiibist tulenevalt ise välja selgitama, millise haldusaktiga väidetav kahju tekitati ja millal kaebaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei ole sealjuures seotud kaebuse sõnastusega ega kaebaja väidetega. Kahju hüvitamise seisukohalt asjakohase haldusakti kindlaksmääramine eelmenetluse käigus on vajalik kaebuse tähtaegsuse hindamiseks ning see ei tähenda asja sisulist lahendamist. Haldusakti õigusvastasuse või muude kahju hüvitamise koosseisu tingimuste osas kohus sellega seisukohta ei võta.
  10. Ekslik on Haaslava Vallavalitsuse määruskaebuses ja Tartu Halduskohtu määruses võetud seisukoht, et kuna HKMS § 9 lg 5 näeb haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ette kindla tähtaja, siis ei ole selle tähtaja möödalaskmisel võimalik enam haldusakti õigusvastasust tuvastada ja esitatud kahjunõuet rahuldada. HKMS § 6 lg 3 p-st 1 ja § 9 lg-st 5, mis näevad ette kaebuse liigina õigusvastasuse tuvastamise kaebuse ja sätestavad selle esitamiseks kolmeaastase tähtaja, ei saa teha järeldust, et kahju hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada vaid siis, kui isik on eelnevas kohtumenetluses saavutanud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise või ei ole vähemalt möödunud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise kaebus ei eelda seda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole kindlaks tehtud eelnevas kohtumenetluses, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaeg kehtib terviklikult kõikidele kahju hüvitamise menetluses lahendamist vajavatele küsimustele. Seega on kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel võimalik tuvastada haldusakti õigusvastasus ka siis, kui kaebus kahju hüvitamiseks on esitatud pärast HKMS § 9 lg-s 5 sätestatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ette nähtud kaebuse esitamise tähtaega.
  11. Haaslava Vallavalitsuse määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Ringkonnakohtu määrus tühistada. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu määrus, kuid kuna Riigikohtu halduskolleegium asus käesoleva määruse eelnevas punktis Tartu Halduskohtust erinevale seisukohale, tuleb Tartu Halduskohtu määruse põhjendustest välja jätta see osa, mis puudutab kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise võimatust õigusvastasuse tuvastamise kaebuse tähtaja möödumise tõttu. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.