3-1-1-40-06

(3000)krooni.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Veiko Järva tegi
4. novembril
5. a M. P. suhtes kaks väärteootsust. Neist ühega karistati M. P. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi joobes juhtimise eest rahatrahviga 200 trahviühikut (10 200 krooni) ning juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks sama paragrahvi teise lõike järgi. Teise otsusega karistati M. P. KarS § 276 järgi politseiametniku seadusliku korralduse eiramise eest rahatrahviga 50 trahviühikut

(3000)krooni. Mõlemad väärteokoosseisud täitis M. P. otsuste kohaselt sellega, et ta juhtis

1. oktoobril
2. a kell 9.17 Pärnu linnas Riia maantee ja Raja tänava ristmikul sõiduautot Ford Mondeo alkoholijoobes olles. Nimelt oli politseiametnik samal päeval eelnevalt keelanud tal kainenemiseni mootorsõidukit juhtida.
3. Kohtuvälise menetleja otsuste peale esitas Pärnu Maakohtule kaebused menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes taotles otsuste tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuses väideti, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud sündmuste käik on vale. Kell 8.40 peatasid politseiametnikud tõepoolest Papiniidu ja Riia tänavate ristmikul M. P. juhitud auto, tuvastasid ta joobe ja keelasid edasise juhtimise kuni kainenemiseni. M. P. leidis seejärel võimaluse toimetada auto oma elukoha juurde ja heitis magama. Paari tunni möödudes saabusid tema elukohta teda eelnevalt peatanud politseiametnikud ning väitsid, et ta rikkus politseiametniku seaduslikku korraldust ja juhtis autot, olles joobeseisundis.
4. Pärnu Maakohus jättis
5. detsembri
6. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsused muutmata. Kohus leidis, et M. P.-le süüksarvatud rikkumised on tõendatud, karistused määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ja väärteoasja menetluse lõpetada. Kassatsioonis ei nõustuta maakohtu seisukohaga, et politseiametnike ütlused on usaldusväärsed. Mittenõustumist põhjendatakse sellega, et politseiametnikud provotseerisid M. P. väärteo toimepanemisele, jättes mulje lahkumisest, jäädes aga tegelikult ootele. Lisaks korratakse kassatsioonis maakohtule esitatud kaebust, milles kirjeldati sündmuste käiku menetlusaluse isiku vaatevinklist.
8. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kuigi kassatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist, puuduvad selles märked nii kassatsiooni aluse kohta kui ka viited materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse sättele, mida maakohus oleks rikkunud. Sisuliselt taotletakse maakohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangu muutmist ja seeläbi faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktilisi asjaolusid Riigikohus kassatsioonimenetluses aga ei tuvasta. Kassaator leiab ka, et just politseiametnikud, kes jätsid M. P.-le mulje politseiekipaaži lahkumisest ja samas ise M. P. eemalt jälgisid, provotseerisid sellega menetlusalust isikut väärtegu toime panema. Selline seisukoht on ekslik ega tugine asjas kogutud tõenditele. Politseiametnike lahkumine väärteo toimepanemise sündmuskohalt ei saa mingil juhul tähendada, nagu võiks isik asuda uuesti väärtegu toime panema (näiteks lahutab politseiametnik kakluse ja lahkub kaklejate juurest - ometi ei tähenda see, et seejärel võiks kaklust jätkata). Kassatsioonis, nagu ka maakohtule esitatud kaebuses, väidetakse, et "menetlusalune isik leidis võimaluse teisaldada sõiduk oma elukohta". Seejuures peetakse silmas, et sõidukit ei toimetanud menetlusaluse isiku elukohta M. P. ise vaid keegi teine. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et sellise väitega on menetlusalune isik asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks. Seega tulnuks menetlusalusel isikul nimetada ka isik, kes auto tema elukohta toimetas, mitte aga piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99, RT III 2000, 2, 20, p 2).
10. Vaatamata käesoleva otsuse eelmises punktis märgitule leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et jättes muutmata kohtuvälise menetleja otsused M. P. karistamises nii joobes juhtimise kui ka politseiametniku seadusliku korralduse eiramise eest, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja raskendas sellega süüdlase olukorda. 7.1 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis M. P.
11. oktoobril
12. a kella 8.40 paiku Pärnus mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Väärteomaterjalide vormistamise käigus koostati talle sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille sisuks oli vastavalt LS § 201 lg-le 1 sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni - kõnealusel juhul kuni kainenemiseni. M. P. eiras aga võimuesindaja poolt talle seaduslikult antud korraldust ning pärast politseiametnike eemaldumist juhtis taas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Viimatinimetatud rikkumiste eest karistatigi M. P. LS § 7419 lg 1 järgi joobes juhtimise eest rahatrahviga 200 trahviühikut (10 200 krooni) ning juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks sama paragrahvi teise lõike järgi, samuti karistati teda teise otsusega KarS § 276 järgi politseiametniku seadusliku korralduse eiramise eest rahatrahviga 50 trahviühikut

(3000)krooni. 7.2 Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kõnealusel juhul juhtis M. P. mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ja täitis sellega nii LS § 7419 lg 1 kui ka KarS § 276 koosseisu. Seega sai talle KarS § 63 lg 1 alusel määrata vaid ühe karistuse ja seda LS § 7419 alusel, mis võrreldes KarS §-ga 276 näeb ette raskema karistuse. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 149 p-st 1, § 166 lg-st 3 ja § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu 13. detsembri 2005. a kohtuotsuse M. P. karistamise osas KarS § 276 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut

(3000)krooni. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher