3-3-1-18-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-18-06 Otsuse kuupäev

1. juuni 2006 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a otsus haldusasjas nr 2-3/361/05 OÜ XXXXXXX XXXXXX kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
4. juuni 2006 Kohtuistungil osalenud isikud OÜ XXXXXXX XXXXXX esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a otsus haldusasjas nr 2-3/361/05 ja Tallinna Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus haldusasjas nr 3-638/2004 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks välja kahjuhüvitis 25 000 krooni. Tagastada kautsjon. Mõista Keskkriminaalpolitseilt OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks välja kantud kohtukuludest 10 000 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. septembril 2002 otsis Keskkriminaalpolitsei kriminaalasja nr 01221000002 raames läbi OÜ XXXXXXX XXXXXX ruumid aadressil XXXXXXX X, Tallinn. Läbiotsimise määruse kohaselt oli uurimistoimingu eesmärgiks leida
11. a ja
12. a registreeritud off-shore ettevõtete dokumente ja sularaha. Läbiotsimise käigus võeti OÜ XXXXXXX XXXXXX juhatuse liikmelt ära ka sõiduauto BMW X5 registreerimistunnistus. Nimetatud sõiduauto oli OÜ XXXXXXX XXXXXX valduses ja kasutuses AS-ga XXXXX XXXXXXX sõlmitud kasutusrendilepingu alusel. Läbiotsimise juures manukana viibinud OÜ XXXXXXX XXXXXX seadusliku esindaja tehtud ja läbiotsimise protokolli kantud avaldusest nähtub, et ta soovis teada, millal tagastatakse sõiduki registreerimistunnistus. Kuivõrd registreerimistunnistuse osas teostati võetus, taotles OÜ XXXXXXX XXXXXX seaduslik esindaja siseministrile ja Tallinna Prokuratuurile läbiotsimise toimingule esitatud kaebuses sõiduki registreerimistunnistuse tagastamist.
13. oktoobri
14. a vastuses kaebusele nr 820 teatas Tallinna Prokuratuuri prokurör K. Aas, et uurijale on antud korraldus registreerimistunnistus tagastada. Nimetatud sõiduki registreerimistunnistus tagastati
15. novembril
18. detsembril 2003 esitas OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles taotles toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt toimus kriminaalasjas nr 01221000002
19. septembril 2002 läbiotsimine OÜ XXXXXXX XXXXXX ruumides, mille käigus võeti ära liisingulepingu alusel kaebaja valduses oleva sõiduauto BMW X5 registreerimistunnistus. Kriminaalasjas oli kahtlustatavaks tunnistatud kaebaja juhatuse liige A. D., kriminaalasi ei olnud seotud kaebajaga ning ka läbiotsimist ei teostatud kaebaja suhtes. Kaebaja vaidlustas läbiotsimise ja sealhulgas ka registreerimistunnistuse võetuse. Vaatamata Tallinna Prokuratuuri prokuröri kirjalikus vastuses kaebusele sisalduvale väitele, et uurijale tehti korraldus registreerimistunnistus tagastada, viivitas uurija registreerimistunnistuse tagastamisega kuni
20. novembrini
21. Kaebuses leitakse, et läbiotsimise ajal kehtinud KrMK § 140 lg 1 kohaselt peab uurija läbiotsimisel ja võetusel ära võtma ainult need esemed ja dokumendid, millel on kriminaalmenetluses tähtsust. Kaebaja väitel on kriminaalasja menetluse käigus kolmandalt isikult kriminaalasja lahendamisega puutumust mitteomava dokumendi äravõtmine vastuolus PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse nõudega ning eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Kaebaja leiab, et eeltoodud õigusvastase tegevusega on talle tekitatud varaline kahju. Viimane seisneb kulutustes, mille eest kaebajal jäi hüve (võimalus kasutada sõidukit) saamata. Sõiduki kasutamine oli registreerimistunnistuse võetuse tõttu takistatud ajavahemikul
22. septembrist kuni
23. novembrini
24. Selle perioodi kohta on kaebaja sõidukiga seoses teinud kulutusi kokku 37 876 krooni (29 922 krooni rendimakse, 7086 krooni kindlustuse tasu, 707 krooni liikluskindlustuse tasu ning 161 krooni sõiduki aastamaks). Kaebaja leiab, et nimetatud summa on käsitatav kahjuna, mis vastavalt Riigivastutuse seaduse § 5 lg-le 1, § 7 lg-tele 1 ja 3, § 8 lg-le 1 ja § 17 lg-le 1 tuleb välja mõista vastustajalt.
25. Keskkriminaalpolitsei politseivaneminspektor uurija õigustes T. J. leiab oma kirjalikus seletuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seletuse motiivide kohaselt oli sõiduki registreerimistunnistuse äravõtmine läbiotsimisel tingitud vajadusest kriminaalmenetluses kontrollida vara päritolu ja vajadusel see arestida. Vastustaja leidis, et kasutusrendilepingu oli allkirjastanud A. D. kui OÜ XXXXXXX XXXXXX juhatuse liige. Ajavahemikul
26. septembrist kuni
27. novembrini 2002 viibis registreerimistunnistusse sõiduki kasutajaks märgitud A. D. vahi all, samuti viibis
28. oktoobrist kuni
29. novembrini vahi all teine sõiduki kasutajaks märgitud kaebaja juhatuse liige. Sõiduki kasutajatena märgitud isikud ei oleks vahi all viibimise tõttu saanudki sõidukit kasutada. Vastustaja leiab, et OÜ XXXXXXX XXXXXX oleks pidanud taotlema uue registreerimistunnistuse väljastamist ning XXXXX XXXXXXX XXXXX AS kaasabi selles tuginevalt liisingulepingu punktidele 5.7.2, 5.11.3, 5.13, 7.
31. Keskkriminaalpolitsei kirjalikus seletuses kaebusele leitakse, et kaebaja nõuet ei tule rahuldada. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1) sõiduki registreerimistunnistus võeti ära kriminaalmenetluse käigus toimunud läbiotsimisel. Nimetatud tunnistuse võetus oli seotud kriminaalasja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisega, kuivõrd üheks süüdistuse episoodiks oli rahapesu; 2) sõiduki registreerimistunnistusse kasutajatena kantud isikud viibisid vaidlusalusel perioodil valdavalt vahi all. Seega polnud neil võimalik ka renditavat sõidukit kasutada; 3) OÜ XXXXXXX XXXXXX oli sõiduki rentnikuna kohustatud tasuma kõik loetletud maksud, mingeid lisakulutusi renditava sõiduki registreerimistunnistuse võetuse tõttu OÜ XXXXXXX XXXXXX teinud ei ole. Seega ei ole ka kahju tekkinud.
32. Tallinna Halduskohtu
33. oktoobri
34. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-638/2004 jäeti OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja poolt kahjuna osundatud maksude ja maksete maksmine põhjuslikus seoses Keskkriminaalpolitsei uurija T. J. toiminguga, mis seisnes sõiduki BMW X5 tehnilise passi äravõtmises, isegi juhul, kui nimetatud toiming oli õigusvastane. Kohus leidis, et sellest tulenevalt puudub vajadus kontrollida Keskkriminaalpolitsei uurija T. J. toimingu õiguspärasust, sest sõltumata sellest, kas uurija toiming oli õiguspärane või mitte, tuleb OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebus Keskkriminaalpolitseilt kahju hüvitamise nõudes jätta rahuldamata. Kohus nendib, et kaebuse kohaselt seisneb kaebajale tekitatud varaline kahju kaebaja tehtud kulutustes, mille eest kaebajal jäi saamata hüve - võimalus kasutada sõidukit. Kohus leidis, et kaebusest ei nähtu, et vaidlustatud toiming oleks kaebuse esitajale kaasa toonud kohustuste suurenemist seoses sõiduki rentimisega sõlmitud liisingulepingu alusel.
35. Tallinna Halduskohtu
36. oktoobri
37. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-638/2004 esitas apellatsioonkaebuse OÜ XXXXXXX XXXXXX. Apellant taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on sõiduki kasutamisõigus teenus, mille eest kasutaja pidi maksma renti. Lisaks rendile tuli tasuda seoses kasutusõigusega ka muid makseid: kindlustuse tasu, liikluskindlustuse tasu, mootorsõiduki aastamaksu. LS §-st 70 tulenevalt saab sõidukit kasutada üksnes siis, kui kasutajal on olemas sõiduki registreerimistunnistus.
38. septembrist kuni
39. novembrini ei olnud apellandil registreerimistunnistuse äravõtmise tõttu võimalik kasutada sõiduki kasutusõigust. Apellandil tekkis vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena kahju, mis seisnes rahaliselt hinnatava hüve, s.o sõiduki kasutusõiguse saamata jäämises. Apellandil tekkinud kahju suuruseks on summa, mida apellant pidi vastavalt AS-ga XXXXX XXXXXXX XXXXX sõlmitud kasutusrendilepingule sõiduki kasutamise eest maksma. Apellandil oli leping teenuse ostmiseks, kuid ta ei saanud seda teenust vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena. Teenuse ostmiseks tehtud kulutused kujutavad endast apellandi kahju. Kui vastustaja õigusvastast tegevust ei oleks olnud, oleks apellant saanud kasutada renditavat autot, mis on rahaliselt hinnatav hüve. Endise olukorra saab siin taastada üksnes rahasumma maksmisega. Kuna halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi kaebuses esitatud nõuete suhtes, sh vastustaja tegevuse õigusvastasuse osas, siis tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks halduskohtusse.
40. Keskkriminaalpolitsei seletuses, samuti vastustaja T. J. seletuses apellatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Halduskohtu kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebust ei tule rahuldada.
41. Tallinna Ringkonnakohtu
42. detsembri
43. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/361/05 jäeti OÜ XXXXXXX XXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
44. oktoobri
45. a otsus haldusasjas nr 3-638/2004 muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks väljendanud muud huvi kui kahju hüvitamine. Seetõttu tuleb õigusvastasuse tuvastamise taotlus lugeda hõlmatuks kahju hüvitamise taotlusega. Kuna halduskohus leidis, et kahjunõuet ei saa rahuldada põhjusel, et puudub nii kahju kui ka põhjuslik seos kaebaja kantud kulutuste ja politseiametniku tegevuse vahel, siis polnud kohtul vajalik kontrollida eraldi vaidlustatud toimingu õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja makstud tasud ja maksud ei ole põhjuslikus seoses politsei tegevusega. KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud piirang ei keela läbiotsimisel ära võtta esemeid ja dokumente, mis viitavad kuritegude toimepanemisele. Sõltuvalt uuritava kuriteo koosseisulistest asjaoludest ja läbiotsimise materjalidest võib olla raskendatud juba läbiotsimise kohal välja tuua mingi objekti seos ja tähtsus uuritava kuriteosündmusega. Halduskohus saab KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud nõude täitmise kontrollimisel tugineda põhiliselt eeluurimist läbi viiva ametiisiku hinnangutele faktiliste asjaolude osas ja asuda seisukohale, et eseme või dokumendi äravõtmiseks puudub alus juhul, kui äravõetud dokumendi või eseme seose puudumine uuritava kriminaalasja või muu võimaliku kuriteosündmusega on ilmne. Praegusel juhul selliseid eeldusi täidetud ei ole. Kui soovitakse tagada kuriteo asjaolude igakülgne väljaselgitamine, võib võetava dokumentaalse materjali hulka sattuda ka asjassepuutumatuid materjale. Asja materjalidest ei nähtu, et osaühing oleks enne
46. novembrit 2002 pöördunud uurimisasutuse poole dokumendi nõudes ja et dokumendi tagastamisest oleks keeldutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
47. Tallinna Ringkonnakohtu
48. detsembri
49. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse OÜ XXXXXXX XXXXXX. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ning taotleb ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu
50. oktoobri
51. a otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ringkonnakohus on vastustaja tegevuse seaduslikkust hinnates lähtunud vaid vastustaja vastuolulistest seletustest ning jätnud arvestamata teised tõendid. Nii ei ole kohus arvestanud prokuröri
52. oktoobri
53. a kirjaga, samuti ei ole arvestatud asjaolu, et sõiduki omanikuks oli A. D. ja kassaatoriga mitteseotud isik. Seega ei ole mingit mõistlikku põhjendust, kuidas sai võetuse objektiks olnud registreerimistunnistus olla kriminaalasja eeluurimiseks vajalik; kohus on rikkunud HKMS § 16 lg-t 3 ning ka TsMS § 231 lg 4 nõudeid; 2) ringkonnakohus oli esimene kohtuaste, kes andis hinnangu vastustaja tegevuse seaduslikkusele kassaatori kasutuses oleva sõiduauto registreerimistunnistuse võetusel; sellise tegevusega võttis kohus kassaatorilt edasikaebevõimaluse. Ringkonnakohtu seisukoht vastustaja tegevuse kohta põhineb tõendite hindamisel, selles osas ei saa aga esitada kassatsiooni; 3) kaebuse esitaja taotles kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et talle on tekitatud kahju, mis seisneb selles, et vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena ei saanud ta kasutada varalist hüve, mille eest ta vastavalt sõiduki rendilepingule pidi maksma. Kassaatori hinnangul on talle tekitatud kahju suurus võrdne maksetega, mis kaebuse esitaja tulenevalt liisinguandjaga sõlmitud lepingust pidi tegema; 4) kassaator on seisukohal, et tekitatud kahju on põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega, kuna kassaatoril jäi ostetud teenus saamata üksnes seetõttu, et vastustaja võttis läbiotsimise käigus ära BMW X5 tehnilise passi ning tagastas selle alles
54. novembril
55. Pass tagastati sisuliselt 1,5 kuud pärast prokuröri teadet, et uurijale on tehtud kohustuseks tehniline pass tagastada; 5) ringkonnakohus on ekslikult väitnud, et asja materjalidest ei nähtu, et osaühing oleks enne
56. novembrit 2002 pöördunud uurimisasutuse poole dokumendi nõudes. Seega asub kohus seisukohale, et äravõetud dokumentide tagasisaamine on isiku enda ülesanne. Kassaator leiab, et PS §-st 14 ja KrMK § 140 lg-st 1 tuleneb selgelt politsei kohustus tagastada viivitamatult need dokumendid, millel pole kriminaalasjas tähtsust. Kohus on tähelepanuta jätnud ka prokuröri vastuse osaühingu kaebusele. Samuti sisaldus vastav taotlus registreerimistunnistuse tagastamiseks ka juba võetuse protokollis.
57. Keskkriminaalpolitsei leiab kirjalikus seletuses, et kassatsioonkaebust ei tule rahuldada. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
58. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et halduskohtulik kontroll KrMK § 140 lg-s 1 sätestatud nõude järgimise üle on piiratud. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et eseme või dokumendi äravõtmiseks puudub alus juhul, kui äravõetud dokumendi või eseme seose puudumine kuriteosündmusega on ilmne ning vastupidise põhjendamiseks mõistlikku seletust uurimisasutus ei esitata. Eelnimetatud põhimõtte kohaldamisel on halduskolleegiumi arvates ringkonnakohus aga selle asja lahendamisel eksinud. Halduskolleegium teeb asjas kogutud tõendite põhjal järelduse, et vähemalt alates
59. oktoobrist 2002 puudus alus sõiduki tehnilise passi tagastamata jätmiseks.
60. oktoobri
61. a prokuröri kirjast nähtub, et ta andis uurijale selge ja ühemõttelise korralduse dokument tagastada. Halduskolleegium ei võta seisukohta võetuse algse põhjendatuse kohta, märkides siiski, et kohtumenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, et nimetatud dokumendiga seoses oleks pärast võetust tehtud mingeidki menetlustoiminguid. Vastustaja kohtumenetluses esitatud väited, et dokumendi tagastamata jätmise põhjuseks oli osaühingu passiivsus dokumendi tagasinõudmisel, ei ole asjakohased ega leia kinnitust ka asjaoludest tulenevalt. Kohane ei ole ka ringkonnakohtu väide, et dokumendi tagastamine füüsilisele isikule, kellelt ta faktiliselt läbiotsimise käigus ära võeti, oli võimatu, sest isik viibis vahi all. Halduskolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludel oli registreerimistunnistuse võetus alates
62. oktoobrist kuni
63. novembrini 2002 õigusvastane.
64. Kassaator taotleb õigusvastase võetusega tekitatud kahju hüvitamist, lugedes kahjustatud õigushüveks renditud sõiduki kasutusõigust. Nimetatud kasutusõigus on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusevastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Sõiduki registreerimistunnistuse puudumisel ei ole võimalik sõidukit õiguspäraselt kasutada. Registreerimistunnistuse võetuse ja sõiduki kasutamise võimatuse põhjuslik seos on ilmne. Vastustajate väited, et seoses sõiduki registreerimistunnistusele kantud füüsiliste isikute vahi all viibimise tõttu ei olekski saadud sõidukit kasutada, on eksitavad. Kahe füüsilise isiku vahi all viibimine ei ole määrav, sest OÜ XXXXXXX XXXXXX jätkas oma tegevust, vahi all ei olnud mitte kõik äriühingu juhtorganite liikmed. Kassaator leiab, et sõiduki kasutusõiguse kaotamisega tekitatud otsene varaline kahju on võrdne osaühingu poolt perioodi
65. september kuni
66. november 2002 eest tasutud kasutusliisingu maksete ja kindlustusmaksete summaga. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga, et rendisõiduki kasutusõigus on põhimõtteliselt rahaliselt hinnatav. Samal ajal ei kujuta tasutud liisingumakse ja kindlustusmaksed endast hüvitamisele kuuluvat kahju. Halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumise ning sõiduki registreerimistunnistuse võetuse vahel puudub antud asjas põhjuslik seos. Asjaolu, et kasutusõiguse täpse rahalise väärtuse määramine võib olla keerukas, ei tähenda, et kasutusõiguse realiseerimise takistamine ei ole käsitatav kahju tekitamisena ega kuulukski selline kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus ei ole eristanud liisingumakseid ning kaitstavat kasutusõigust ja sellest tulenevalt on ekslikult järeldanud, et OÜ XXXXXXX XXXXXX taotleb sõiduki kasutusõigusele suunatud kulutuste vastustajalt väljamõistmist. Halduskolleegiumi arvates on sõiduki kasutusõiguse omamiseks tehtud kulutused kasutusõiguse väärtuse ja kasutusõiguse rikkumise tõttu tekitatud kahju suuruse määramisel üheks oluliseks arvessevõetavaks kriteeriumiks. Kahjuks saab olla kasutusõiguse väärtus, mida osaühing ei saanud kasutada võetuse tõttu ning millest tuleb maha arvata kahjustatud isiku poolt saadud kasu. Käesolevas asjas ei ole vastustajad ega ka kohtud hinnanud sõiduki kasutusõigusega seonduvaid kulusid (makseid ja tasusid), mis arvestuslikult langevad perioodile, millal sõiduki kasutamine oli dokumendi võetuse tõttu takistatud ega käsitlenud neid ka võimaliku hüvitatava kahju suuruse aspektist. Esile ei ole toodud asjaolusid, mille tõttu kassaatori poolt taotletava kahjuhüvitise suurust tuleks vähendada. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et vastavalt VÕS § 127 lg-le 6 juhtudel, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele ka halduskohtumenetluses kahjunõuete lahendamisel. Käesoleva asja lahendamisel lähtub halduskolleegium kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja taotlusest, arvestades isiku õiguste rikkumise raskust ning asjaolusid, mis viisid kahju tekkimisele.
67. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassaatori nõue on osaliselt põhjendatud. Osaühingu poolt liisitud sõiduki BMW X5 registreerimistunnistuse võetus oli õigusvastane ajavahemikul
68. oktoobrist kuni
69. novembrini 2002 ning selle tulemusena tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Riigikohtu halduskolleegium mõistab vastustajalt, Keskkriminaalpolitseilt OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks välja 25 000 krooni suuruse hüvitise sõiduki BMW X5 registreerimistunnistuse õigusvastase võetusega ajavahemikul
70. oktoobrist kuni
71. novembrini 2002 tekitatud kahju eest. Riigikohtu halduskolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
72. oktoobri
73. a otsuse haldusasjas nr 3-638/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu
74. detsembri
75. a otsuse haldusasjas nr 2-3/361/05 ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ XXXXXXX XXXXXX kaebuse osaliselt. Kautsjon tuleb tagastada. Kassaator on esitanud kohtukulude nimekirja ning taotleb Keskkriminaalpolitseilt ja Keskkriminaalpolitsei uurijalt T. J.-lt välja mõista OÜ XXXXXXX XXXXXX kasuks kantud kohtukulud õigusabi eest Riigikohtus 9808 krooni 75 senti. Ringkonnakohtus on OÜ XXXXXXX XXXXXX kandnud kohtukulusid õigusabi eest 5044 krooni 50 senti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb kohtukulud Keskkriminaalpolitseilt kassaatori kasuks välja mõista osaliselt, kokku 10 000 krooni. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann