← Eesti

3-2-1-52-06

Obsah (5)§ 248§ 249§ 306§ 342§ 315

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-52-06 Otsuse kuupäev Tartu, 14. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampu

) § 249 lg 4 alusel solidaarselt välja mõista 4 999 360 krooni mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal

  1. detsembri
  2. a seisuga audiitorkontrolli hinnangul netovara vähem kui pool aktsiakapitalist, mistõttu kostja T. V tegi audiitorina oma järeldusotsuses
  3. a majandusaasta audiitorkontrolli tulemuste kohta aktsionäridele ettepaneku

§-st 301 tulenevalt kas suurendada aktsiakapitali, lõpetada aktsiaseltsi tegevus või esitada pankrotiavaldus. Hageja

  1. juuli
  2. a üldkoosoleku otsusega otsustasid aktsionärid suurendada hageja aktsiakapitali 2 600 000 krooni võrra ja lasta välja 260 000 uut 10-kroonise nimiväärtusega aktsiat. Aktsiate märkimise tähtajaks määrati
  3. juuli
  4. a. Sama üldkoosoleku otsusega muudeti ka hageja põhikirja ning sätestati, et aktsiate eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. OÜ C esitas
  5. juulil
  6. a avalduse märkida 125 000 hageja aktsiat nimiväärtusega 10 krooni ja müügihinnaga 40 krooni igaüks. Enne seda,
  7. juulil
  8. a oli OÜ C tasunud aktsiate eest mitterahalise sissemaksega, sõlmides hagejaga lepingu, mille kohaselt OÜ C märkis ülekursiga 204 724 hageja aktsiat ning tasaarvestas aktsiate maksumuse oma nõudega hageja vastu summas 4 999 360 krooni, mis tulenes
  9. juunil
  10. a sõlmitud optsiooni ennetähtaegse lõpetamise lepingust. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt loeti 2 047 240 krooni aktsiate nimiväärtuseks ja 2 952 120 krooni ülekursiks. OÜ C väidetav nõue hageja vastu tekkis sellest, et kostja P. T ja hageja sõlmisid
  11. aprillil
  12. a optsioonilepingu, millega P. T omandas optsiooni hagejalt arvutitarkvara "Index BoxShop" autoriõiguste ostmiseks. Optsioonilepingu sõlmimise hetkel hindasid lepinguosalised vara väärtuseks 1 500 000 krooni.
  13. mail
  14. a loovutas P. T optsioonilepingust tulenevad õigused endaga seotud äriühingule OÜ C 1 230 000 krooni eest.
  15. juunil
  16. a lõpetasid OÜ C ja hageja optsioonilepingu ennetähtaegselt, millest tulenevalt kohustus hageja hiljemalt
  17. juulil
  18. a tasuma OÜ-le C 5 000 000 krooni ning võis endale jätta optsioonilepingu alusel tasutud optsioonipreemia 1 230 000 krooni. 1 230 000 krooni suuruse optsioonipreemia hagejale ülekandmise kohta tõendid puuduvad. Hageja juhatus hindas
  19. augustil
  20. a aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksete väärtust ja leidis, et OÜ C mitterahalise sissemakse harilikuks väärtuseks on 4 999 360 krooni. Ka hageja audiitor kostja T. V andis
  21. augustil
  22. a arvamuse, milles kinnitas, et OÜ C nõue hageja vastu summas 4 999 360 krooni eksisteerib reaalselt, nõudel on õiguslik alus ja nõude tasaarvestamine ei kahjusta hageja ega tema võlausaldajate huve. Sellega tekitasid kostjad hagejale OÜ C mitterahalise sissemakse ulatuses selle ebaõige hindamisega kahju. OÜ C nõude tegelikuks väärtuseks ei olnud 4 999 360 krooni ja hageja aktsiakapital sisuliselt ei suurenenud. Optsioonilepingu esemeks olnud arvutitarkvara "Index BoxShop" oli väärtusetu ja hagejal ei õnnestunud seda ühelegi isikule müüa. Järelikult oli
  23. juuni
  24. a optsioonilepingu lõpetamine ja 5 000 000 krooni suuruse kohustuse tekitamine hagejale tahtlik kahju tekitamine. Kostja P. T hindas mitterahalist sissemakset ebaõigesti isikliku kasusaamise eesmärgil. Ta sõlmis iseendaga rea lepinguid, mille tulemusel tekkis tal hageja vastu nõue. Nõude loovutas ta hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena ning juhatuse liikmena hindas seda kui reaalselt eksisteerivat. Selle hinnangu tulemusel kanti äriregistrisse hageja suurendatud aktsiakapital ja hageja juhatuse liige sai OÜ C kaudu hageja 44,33% aktsiate omanikuks. Koos endale kuuluvate aktsiatega sai P. T 56,58% aktsiakapitali omanikuks ja omandas seega kontrolli hageja juhtimise üle. Kostja T. V oli audiitorina teadlik hageja halvast majanduslikust olukorrast.
  25. aasta lõpus oli hageja omakapital kahjumis 4 miljonit krooni. Audiitor peab kontrollima mitterahalise sissemakse väärtust, et hinnang vastaks asja või õiguse tegelikule väärtusele. Seeläbi saaksid nii äriühing kui ka kolmandad isikud tugineda kindlusele, et äriühingu omakapitali suurus tagab äriühingu usaldusväärse osalemise majandussuhetes. T. V andis oma õigusvastase käitumisega tegelikkusele mittevastava hinnangu, millega teadvalt eksitas äriühingut ja kolmandaid isikuid ning mille tulemusel tekkis hagejale suur kahju. T. V tunnistas hageja pankrotihaldurile
  26. jaanuaril
  27. a kirjalikult, et ta ei näinud ega analüüsinud mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel nõude alusdokumente ning andis arvamuse
  28. aprilli
  29. a optsioonilepingu ja hageja mittekonverteeritavate võlakohustuste raamatupidamiskonto
  30. aasta juuli käibeandmiku põhjal. T. V oleks pidanud hindama
  31. juuni
  32. a optsioonilepingu lõpetamise kokkuleppe õiguspärasust ja nägema, et lepingu on sõlminud lähikondsed, kuna P. T oli ka OÜ C juhatuse liige. Samuti jättis T. V tähelepanuta, et lepingute alusel raha üle ei kantud. Sellega rikkus T. V auditeerimiseeskirja § 11 lg 4 nõudeid.
  33. Kostja P. T vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole põhjendanud, millega kostja juhatuse liikmena hagejale kahju tekitas. Ühtegi tõendit hageja vara vähenemise, hävimise või kaotsimineku kohta esitatud ei ole. OÜ C tasus mitterahalise sissemaksega hageja aktsiate eest 4 999 360 krooni ja hageja vabanes tasaarvelduse tulemusena 4 999 360 krooni tasumisest. Hagiavalduses kirjeldatud tehingute tagajärjel vähenes hageja vara 640 krooni võrra. Nimetatud tehinguid ei ole hageja pankrotihaldur vaidlustanud. Kuna praegusel ajal on hageja pankrotis, ei saa aktsiakapitali sissemakset käsitada võlausaldajate huvide kahjustamisena. Aktsionäridele tehakse pankrotivarast väljamakseid ainult juhul, kui kõigi võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Kostja ei omandanud hageja aktsiakapitali enamuse üle kontrolli saavutamisega varalisi õigusi. Aktsionäri hääleõigus oleks omanud tähendust vaid juhul, kui äriühingu edasine majandustegevus oleks olnud kasumlik. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et kostja ei tasunud
  34. aprilli
  35. a optsioonilepingu alusel talle 1 230 000 krooni suurust optsioonipreemiat. Kostja on optsioonipreemia hagejale tasunud.
  36. Kostja T. V leidis samuti, et ta ei ole hagejale kahju põhjustanud. Aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimise tulemusel ei tekkinud hagejale kulutusi ning hageja vara ei väljunud tema omandist. OÜ C nõude kasutamine uute aktsiate ning ülekursi eest tasumisel ei tekitanud hagejale ega tema võlausaldajatele kahju. Hageja likvideerimise või pankroti korral jagatakse aktsionäride vahel see osa aktsiaseltsi varast, mis jääb järele pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist. OÜ C nõude summa 4 999 360 krooni kanti hageja omakapitali ja mitterahalise sissemakse tagajärjel kustus hageja kohustus OÜ C ees. Vastasel korral oleks hageja bilanssi OÜ C nõue alles jäänud ning see nõue tuleks rahuldada.
  37. augustil
  38. a oli OÜ C nõue hageja raamatupidamises kajastatud ning eksisteeris reaalselt. Kostja ei saanud oma arvamusega mõjutada juba tehtud tehinguid ega pidanud hindama nende tehingute mõju hagejale. Audiitor lähtus oma tegevuses kehtivatest seadustest ning rahandusministri
  39. juuni
  40. a määrusega nr 50 kehtestatud auditeerimiseeskirja sätetest. OÜ C nõue vastas

§ 248tingimustele.

Hageja viide auditeerimiseeskirja § 11 lõikele 4 on asjakohatu, kuna mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollimisel ei pea audiitor auditeerima äriühingu raamatupidamisaruannet. Kostjal oli audiitorina alus tugineda oma arvamuse kujundamisel hageja juhatuse selgitustele. Kuna tarkvara "Index BoxShop" väljatöötamisega tegelesid hageja spetsialistid, siis olid nemad pädevad andma hinnangut selle potentsiaalse väärtuse kohta. Kostja ei pidanud hindama ega saanud hinnata ega ette näha internetiäri arenguid tulevikus. Hageja valmisolek maksta optsioonilepingu lõpetamise hüvitist 5 000 000 krooni tulenes hageja esindaja antud selgituste kohaselt toote vastu tekkinud ostuhuvist. 4. Tallinna Linnakohus jättis 1. juuli 2005. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõudis hageja kostjatelt saamata jäänud tuluna tekkinud kahju hüvitamist

§ 249lg 4 alusel. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 91 lõikest 1 lasus hagejal kohustus tõendada

§ 249lõikes 4 toodud alustel kahju tekkimine.

Hageja esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisnes kahju hageja saamata jäänud tulus. Hagis kirjeldatud tegevusega ei ole hagejale ega tema võlausaldajatele kahju tekitatud. Tõendatud ei ole hageja väited mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise kohta ega asjaolu, et optsioonilepingu lõpetamise hüvitise suurus ei olnud mõistlik, samuti väide, et

  1. juuni
  2. a leping hageja ja OÜ C vahel kahjustas hageja huve. Kahju tekkimise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et optsioonilepingu objektiks olnud tarkvaraprogramm "Index BoxShop" oli väärtusetu. Tarkvaraprogrammi maksumuse kohta ei pidanud audiitor ka arvamust andma. Samas ei kinnita tõendid hageja väidet, et optsioonilepingu lõpetamise ajal oli tarkvaraprogramm sisuliselt väärtusetu. Tunnistaja M. H, kes AS-i P töötajana nõustas hageja juhtkonda seoses aktsiaemissiooniga, leidis, et hageja aktsiatele tehti emissiooniläbirääkimiste käigus pakkumisi suurusjärgus 70 miljonit krooni, millest ettevõtte füüsiline vara ei moodustanud olulist osa, ja üheks pakkujaks oli AS E, kes nägi hageja tarkvaras väärtust. Samuti ei viita tarkvaraprogrammi "Index BoxShop" väärtusetusele dokumentaalsete tõenditena esitatud asjatundjate arvamused. Kostjad ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Kostja P. T ei rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust hageja aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamisel.

§ 306

lõikes 2 on sätestatud aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, seega peab juhatuse liige olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ja mitte võtma äriühingule põhjendamatuid riske. Tunnistajate R. K ja M. H ütlustega on tõendatud, et hageja juhtkond tegeles 1999.�2000. aastal lahenduste otsimisega, mistõttu ei ilmne hoolsuskohustuse rikkumine. Hageja raamatupidaja R. K tunnistas, et juhatuse liikmed soovisid, et aktsionärid teeksid täiendavaid sissemakseid või annaksid laenu. M. H ütluste kohaselt pöördus hageja juhatuse liige AS-i P poole aktsiaemissiooni küsimustes. Kostja T. V ei pidanud

§ 249lg 4 kohaselt hindama hageja ja OÜ C 30.

juuni 2000. a lepingu majanduslikke põhjendusi ega andma hinnangut tehingu õiguslikele aspektidele, nagu näilikkus, tehing lähikondsega ning vastuolu heade kommetega. Audiitor on kohustatud kontrollima mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist. Vastavalt

§ 249

lõikele 2 tuli mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kostja T. V seletas kohtuistungil, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel kontrollis ta

  1. aprilli
  2. a optsioonilepingut, optsioonilepingu lõpetamise lepingut, vaatas
  3. aasta pangaväljavõtteid ja võrdles raamatupidamisandmetega ning andis hinnangu 5 000 000 krooni suurusele nõudele.
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 4 999 360 krooni ja kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas linnakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, mille tulemusena jõudis ebaõige otsuseni. Hageja jäi hagiavalduses esitatud väidete ja põhjenduste juurde.
  5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja T. V palus mõista hagejalt välja kohtukulud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  7. detsembri
  8. a otsusega linnakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Samuti mõistis ringkonnakohus T. V kasuks hagejalt välja 17 700 krooni apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise hagi aluseks kostjate rahalise sissemakse väidetava ebaõige hindamisega varalise kahju tekitamine (

§ 249lg 4).

Hageja väidab, et märgitud rahaline sissemakse oli väärtusetu ning selle aluseks olnud kohustus ei kehti. Vastavalt

  1. juunil
  2. a sõlmitud optsioonilepingu ennetähtaegse lõpetamise kirjalikule kokkuleppele võttis hageja kohustuse tasuda hiljemalt
  3. juulil
  4. a OÜ-le C 5 000 000 krooni. Rahaline sissemakse hageja aktsiate eest kujutas endast nõudest loobumist, ehk siis hageja rahalise kohustuse lõppemist OÜ C ees märgitud summa ulatuses. Nimetatud rahaline kohustus oli õiguslikult kehtiv, seega reaalne ja sissenõutav. Seetõttu oli rahalise sissemakse hindamine 4 999 360 krooni vääruses õige, st vastas reaalselt eksisteeriva nõude suurusele. Hageja väited selle kohta, et optsioonilepingu ese oli tegelikult väärtusetu, et hagiavalduses märgitud lepingud olid tühised või näilikud või sõlmitud seadust rikkudes või hagejale kahjulikud, väljuvad hagi raamest. Mainitud lepinguid ei ole tühisteks ega kehtetuks tunnistatud ning hagi aluseks ei ole hageja juhtorgani liikmete alusetute kohustuste võtmisega aktsiaseltsile kahju tekitamine. Seega on hagi jäetud õigesti rahuldamata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  5. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus vääralt

§ 249

lg-t 4, leides, et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega kahju tekitamise korral puudub vajadus hinnata mitterahalise sissemakse aluseks olevate lepingute kehtivust ning asjaolu, kas sissemakset hinnanud isikud teadsid ja pidid teadma, et mitterahalise sissemakse aluseks olevad lepingud on tühised ja mitterahalise sissemakse tasaarvestamisega tekitatakse hagejale kahju. Sellisel juhul piisaks kontrollimisel konstateeringust, et seda liiki asi või õigus on üleantav, mis ei oleks kooskõlas normi mõttega. Ringkonnakohus ei hinnanud hageja väiteid mitterahalise sissemakse õiguspärasuse kohta, rikkudes sellega TsMS § 231 lg-t

  1. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited optsioonilepingu eseme väärtusetuse, lepingute tühisuse, näilikkuse ja kahjulikkuse kohta. Ringkonnakohus ei hinnanud hageja väiteid juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et linnakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja pealiskaudselt, mille tulemusena jõudis ebaõigesti seisukohale, et kostjad ei ole rikkunud hoolsus- ega lojaalsuskohustust.
  2. Kostja T. V vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas normide vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Samuti põhineb kassatsioonkaebus valdavalt faktilistel asjaoludel, mille ümberhindamist hageja soovib. Hageja esitas väited tehingute tühisuse või kehtetuse kohta alles apellatsioonkaebuses, seega ei pidanud ringkonnakohus neile asjaoludele hinnangut andma. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.
  3. Kohtuistungil vaidlesid kostjate lepingulised esindajad kassatsioonkaebusele vastu. Kostja T. V lepinguline esindaja esitas kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude nimekirja summas 13 275 krooni. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid TsMS § 691 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
  5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad tekitasid
  6. a augustis OÜ C mitterahalise sissemakse väärtuse ebaõige hindamisega hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Tulenevalt

§ 342

punktis 5, § 343 lõike 1 punktis 5 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatust saab aktsiakapitali suurendamisel tasuda aktsiate eest ka mitterahalise sissemaksega.

§ 248

lg 1 järgi võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei või mitterahaliseks sissemakseks olla aktsiaseltsile osutatav teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Vastavalt mitterahalise sissemakse hindamise ajal kehtinud

§ 249

lõikele 1 tuli mitterahalise sissemakse hindamise kord näha ette aktsiaseltsi põhikirjas ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuli hindamisel aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kohtud pidasid ebaõigesti käesoleva vaidluse lahendamise õiguslikuks aluseks üksnes

§ 249lõiget 4.

Nimetatud säte ei kehtesta kahju hüvitamise aluseid. Selles öeldakse vaid, et mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. Hageja nõue P. T vastu on käsitatav aktsiaseltsi juhatuse liikme poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena, mille õiguslikuks aluseks sai kõnealusel juhul olla ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 1 ja § 227 ning

§ 315lg 1 kuni 1.

juulini

  1. a kehtinud redaktsioonis. Nimetatud sätete järgi peab aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi aktsiaseltsi ees, rikkumine toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 (RT III 2005, 17, 181)). P. T kui hageja juhatuse liikme kohustuse rikkumine võis seisneda

§-de 248 ja 249 rikkumises OÜ C mitterahalise sissemakse hindamisel. T. V pidi audiitorina OÜ C mitterahalise sissemakse hindamise ajal kehtinud

§ 249

lg 3 järgi kontrollima mitterahalise sissemakse väärtust ja esitama arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab

§-s 248 sätestatud nõuetele, st on üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata, olemata seejuures äriühingule osutatav teenus, tehtav töö või äriühingu asutajate tegevus. Kuna hagejal oli T. V leping OÜ C mitterahalise sissemakse hindamiseks, siis on hageja nõue T. V vastu kvalifitseeritav lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena TsK § 222 lg 1 ja § 227 järgi.

  1. Linnakohus leidis ebaõigesti, et T. V ei pidanud OÜ C mitterahalise sissemakse väärtust hinnates kontrollima
  2. aprilli
  3. a optsioonilepingu,
  4. mai
  5. a nõude loovutamise lepingu ja
  6. juunil
  7. a sõlmitud optsioonilepingu lõpetamise lepingu kehtivust. Nende tehingute kehtetuse korral saab T. V TsK § 227 teise lause alusel tõendada oma süü puudumist kohustuse rikkumises, sh tõendada, et ta järgis mitterahalise sissemakse hindamisel õiguslike küsimuste lahendamisel oma kutsaalal tegutseva nn "keskmise audiitori" hoolsuse standardit.
  8. Vaatamata sellele, kas kostjad rikkusid oma kohustusi ja kas nad olid rikkumises süüdi, tuleb hagi jätta rahuldamata õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kahju hüvitamise kohustuse üheks eelduseks on kahju olemasolu. Hageja tugineb sellele, et OÜ C mitterahalisel sissemaksel puudus väärtus. Kolleegium leiab, et isegi kui see oleks nii, ei oleks sellega veel tõendatud, et hagejal jäi aktsiate eest tulu hagis nõutud summas saamata. Aktsiate märkimine ei tekita iseenesest aktsiaseltsile vara juurde. Seetõttu pidanuks hageja kõigepealt esitama tõendeid selle kohta, et OÜ C mitterahalise sissemakse teistsuguse hindamise korral oleks OÜ C või keegi teine isik tasunud aktsiate eest kas rahaga või mitterahalise sissemaksega hagis nõutud hüvitise suuruses. Hageja on ise väitnud, et enne aktsiakapitali suurendamist
  9. juuli
  10. a üldkoosoleku otsusega oli tal netovara vähem kui pool aktsiakapitalist. Seega tugines hageja ajaolule, mis seab kahtluse alla võimaluse, et ta oleks saanud aktsiate eest hagis nimetatud tulu.
  11. Kolleegium märgib, et hagejal võib OÜ C vastu olla nõudeid märkimislepingute rikkumisest tulenevalt, kui tasaarvestuse objektiks oli kehtetu nõue. Samuti võib vastavate aluste olemasolu korral tulla kõne alla hageja nõue P. T vastu hagejale põhjendamatu 5 000 000 krooni suuruse kohustuse võtmise tõttu, samuti sellise kohustuse võtmise lepingu tühisuse tuvastamise nõue. Hagejal ja tema võlausaldajatel võib olla ka kahjuhüvitisnõudeid P. T vastu juhul, kui ta põhjendamatult viivitas hageja kui võlgniku pankrotiavalduse esitamisega.
  12. Hagejalt tuleb T. V kasuks välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 13 275 krooni. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.