Obsah (4)

§ 48§ 40§ 7§ 5

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-48-06 Otsuse kuupäev Tartu, 14. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Ja

) § 48 lg 2 ei näe ette võimalust tagasinõude esitamiseks mitme isiku vastu üheaegselt. 3. Kostja AS T ei tunnistanud hagi. Kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ja liikluskindlustuse seaduse alusel kahju hüvitamisel ei lähe kannatanu nõudeõigus üle kindlustusandjale, vaid kindlustusandjal tekib tagasinõudeõigus

§ 48

lg 2 p-s 2 sätestatud alustel sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Seega ei ole võimalik esitada tagasinõuet kostja vastu, tuginedes

§ 48lg-le 2.

Hageja nõue on suunatud valede kostjate vastu.

1. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt V välja 300 188 krooni 54 senti E AS-i kasuks. Kohus jättis rahuldamata nõude AS-ilt T 300 188 krooni 54 sendi väljamõistmiseks. Kohus mõistis OÜ-lt V välja riigilõivu 17 000 krooni ja kohtukulu 205 krooni 30 senti riigituludesse. Kohus mõistis OÜ-lt V välja õigusabikulu 13 511 krooni hageja kasuks. Linnakohus leidis, et OÜ V on mootorsõiduki valdaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 mõttes. Kolmas isik oli OÜ V töötaja, kes põhjustas süüliselt tööülesannete täitmisel liikluskahju. Sellisel juhul tuleb kohaldada VÕS § 1054 lg-t 1 ja OÜ-lt V tuleb välja mõista 300 188 krooni 54 senti hageja kasuks. Asjaolu, et sõiduk, millega liiklusõnnetus põhjustati, kuulub AS-ile T, ei anna alust nõuda AS-lt T liikluskahju hüvitamist, kuna AS T ei vastuta OÜ V kohustuste eest. Kostjad ei ole kahju põhjustanud sõiduki kaasvaldajad asjaõigusseaduse (AÕS) § 50 lg 1 mõttes. AS-il T puudus faktiline võim alltöövõtja kasutusse antud sõiduki üle. Asjaolu, et OÜ V on AS-i T tütarettevõte, ei anna alust välja mõista kahju AS-ilt T.
2. Apellatsioonkaebuse esitasid kostja OÜ V ja hageja. Kostja palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati hagi osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi AS-i T vastu, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Ringkonnakohus tühistas
4. detsembri
5. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata E AS-i hagi AS-i T vastu, ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi täielikult. Ringkonnakohus luges hageja nõude aluseks

(

1. märtsini
2. a kehtinud redaktsiooni) § 48 lg 2 p 2 koosmõjus VÕS §-dega 1054 ja
3. Ringkonnakohus leidis, et

§ 48

lg 2 p 3 ei saa kohaldada, kuna asjas ei ole tuvastatud sõiduki juhtimise üleandmine alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olnud isikule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleneb töösuhte korral tööandja vastutus töötaja poolt tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 132 ja VÕS §-st

1. Kindlustussuhte olemasolu nende sätete kohaldamist ei välista. Tulenevalt VÕS §-st 1054 vastutab tööandja oma töötaja poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud tööandja majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 1054 kohaldamisel on tööandja ja töötaja vastutus VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarne. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Ringkonnakohus leidis, et VÕS § 1054 on kohaldatav ka äriühingute vahelistes suhetes. Ringkonnakohus tuvastas, et emaettevõtja AS-i T ja tütarettevõtja OÜ V vahel on VÕS § 1054 lg 2 tunnustele vastav suhe. Niisuguse suhte puhul vastutab emaettevõtja tütarettevõtja poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses tütarettevõtja poolt emaettevõtja kohustuste täitmisega. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vastutus kahju vahetu põhjustaja (töötaja) tegevuse eest kandub tööandjalt edasi isikule, kes omakorda vastutab tööandjale omistatava tegevuse tagajärgede eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle isiku majandustegevusega või kohustuse täitmisega. Praegusel juhul oli kahju tekitamine seotud emaettevõtja AS-i T kohustuse täitmisega OÜ V poolt. Seega, kuna OÜ V vastutab oma töötaja I. P tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest ning AS T vastutab OÜ V tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, tuleb AS-i T lugeda vastutavaks I. P tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1 vastutavad kõik kolm isikut (kostjad ja kolmas isik) solidaarselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostjad palusid tühistada ka Tallinna Linnakohtu
3. mai
4. a hagi tagamise määruse ning vabastada aresti alt vara ja pangakontod. Kostjad palusid jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista hagejalt välja kostjate kohtukulud. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 48lg 2 p 2 koos VÕS §-dega 1054 ja 1057.

Liikluskindlustuse seaduse viidatud sättes ettenähtud kindlustusandja piiratud regressiõigus ei võimalda kindlustusandjal esitada nõudeid kindlustatud sõidukiga liikluskahju tekitanud sõidukijuhi tööandja ega tema ainuosaniku vastu. Kindlustusandja regressinõude esitamine ja rahuldamine

§ 48lg 2 p 2 alusel on võimalik üksnes selles sättes nimetatud isiku vastu.

Kuna juriidiline isik ei saa juhtida autot keelatud ainete mõju all olles, pole see säte juriidiliste isikute suhtes kohaldatav. Võlaõigusseaduse deliktilist vastutust reguleerivad sätted ei ole kindlustusandja regressinõude lahendamisel kohaldatavad. Kostjatel on hagejaga liikluskindlustuse seadusel ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingul põhinev suhe, mistõttu ei saa asjas kohaldada lepinguvälist vastutust reguleerivaid õigusnorme. Kostjad leidsid, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus on leidnud, et

§ 48

lg 2 p-st 2 tulenevalt on kindlustusandja piiratud regressinõuet võimalik esitada vaid isiku vastu, kelle käitumisele peab olema võimalik ette heita teatud olulisi õigusrikkumisi. Samas on ringkonnakohus eelnevaga vastuolus olevalt järeldanud, et töösuhte puhul ulatub regressinõue TsÜS § 132 ja VÕS § 1054 alusel ka liikluskuriteo toime pannud töötaja tööandjani ja tööandja osanikuni, kellega tööandja on töövõtusuhtes.

1. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
2. Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kindlustusandjana õigus esitada

§ 48

lg 2 p 2 ning VÕS §-de 1054 ja 1057 alusel solidaarne regressinõue kahju põhjustanud sõiduki juhi tööandja ja tööandja osaniku (kostjate) vastu. 11. Ringkonnakohus on hageja regressinõude lahendanud, tuginedes

§ 48lg 2 p-le 2 ning VÕS §-dele 1054 ja 1057.

Esmalt annab kolleegium hinnangu

§ 48lg 2 p-st 2 tulenevale hageja regressiõigusele.

Kohtud on tuvastanud, et kahju põhjustanud sõiduki suhtes oli kehtiv kohustusliku liikluskindlustuse leping. Vastavalt VÕS § 521 lg-le 1 võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis.

§ 40

lg-st 2 tulenevalt võib kahju hüvitamise nõude esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu. Nendes sätetes on seega ette nähtud kindlustusandja otsevastutus kannatanu ees.

§ 7

lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kohtud tuvastasid, et hageja hüvitas kannatanutele põhjustatud liikluskahju 287 688 krooni 54 senti ning kandis kahjujuhtumi käsitluskulusid 12 500 krooni.

§ 48

lg 2 sätestab kannatanule kahju hüvitanud kindlustusandja regressiõiguse sõiduki valdaja vastu, kui valdaja põhjustas liikluskahju, eksides liiklus- või kindlustusõiguse normide vastu.

§ 48

lg 2 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all.

§ 5määratleb kindlustusvõtja ja kindlustatu mõisted.

Vastavalt selle paragrahvi

1. lõikele on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt on sõiduki valdaja kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta on teada või mitte. Eeltoodust tuleneb, et

§ 5lg 2 käsitab valdajana just sõidukit juhtinud füüsilist isikut.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et liikluskindlustuse seaduse mõttes saab valdajaks lugeda nii isikut, kes vastab AÕS §-s 33 sätestatud valdaja tunnustele, kui ka isikut, kes teostab sõiduki üle tegelikku võimu sõltumata sellest, kas see võim kvalifitseerub valdusena asjaõigusseaduse tähenduses. Liikluskindlustuse seaduse mõttes on valdaja mõiste seega laiem kui asjaõigusseaduses. Seega saab hagejal

§ 48

lg 2 p 2 alusel olla regressiõigus mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud kolmanda isiku vastu.

§ 48

lg 2 p 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja õigus esitada

§ 48lg 2 p 2 alusel regressinõue muude isikute vastu tuleneb Ts

ÜS §-st 132 ja VÕS §-st

1. TsÜS § 132 ei saa käesolevas vaidluses kohaldada, kuna see säte ei reguleeri lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist (vt tsiviilkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-05 � RT III 2005, 31, 315). Kohustusliku vastutuskindlustuse korral ei omanda kindlustusandja pärast kahju hüvitamist aga kannatanu õiguslikku positsiooni. Seega vastutab

§ 48lg 2 p 2 alusel hageja ees üksnes kahju tekitanud sõiduki juht.

12.

§ 48

lg 2 p 3 alusel on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale isikule. Ringkonnakohus leidis õigesti, et seda sätet ei saa kohaldada, kuna tuvastatud ei ole sõiduki juhtimise üleandmine alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olnud isikule. Kolleegium märgib, et

§ 48lg 2 p 3 kohaldamine ei eelda sõiduki tahtlikku üleandmist joobes isikule.

Seega on nimetatud säte rakendatav ka siis, kui tuvastatakse, et sõiduk anti joobes isikule üle hooletusest.

1. Järgnevalt analüüsib kolleegium, mis alusel kostjad võivad hageja ees vastutada. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §le 1057 vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, kui ei esine selles sättes loetletud vastutust välistavaid asjaolusid. Kohtud on tuvastanud, et kahju põhjustas OÜ V töötaja. Teenuse kasutaja vastutust teenuse osutaja deliktide eest reguleerib VÕS §
2. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millise VÕS § 1054 lõike alusel vastutab kannatanu ees kostja OÜ V. Tööandja vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib VÕS § 1054 lg
3. Sellest sättest tuleneb, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud majandus- või kutsetegevusega, milles isikut kasutati. VÕS § 1054 lg 1 kohaldamiseks on vaja tuvastada, kas kahju põhjustaja ise vastutab delikti üldkoosseisu alusel. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja AS T vastutus tuleneb VÕS § 1054 lg-st 2, kuna vastutus kahju vahetu põhjustaja (töötaja) tegevuse eest kandub tööandjalt edasi isikule, kes omakorda vastutab tööandjale omistatava tegevuse tagajärgede eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle isiku majandustegevuse või kohustuse täitmisega. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on AS-i T vastutuse aluse ebaõigesti kindlaks teinud. Asjaolu, et OÜ V on AS-i T tütarettevõte, ei anna alust välja mõista liikluskahju AS-ilt T. Asjas on tuvastatud, et liikluskahju põhjustati AS-ile T kuuluva sõidukiga. Seega saab kostja vastutada VÕS § 1056 alusel, mis sätestab vastutuse suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 kohaldamiseks on vaja tuvastada, kas kostjale kuulunud sõiduk oli tema valduses ehk tegeliku võimu all. Eeltoodust tuleneb (vt käesoleva otsuse p-d 11�12), et kannatanu ees saavad vastutada kostjad OÜ V ja AS T, kolmas isik I. P ning hageja E AS. Nende isikute vastutus on VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt solidaarne. Ringkonnakohus leidis iseenesest õigesti, et hageja ees vastutavad nii kostjad kui kolmas isik. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et kostjate ja kolmanda isiku vastutus hageja ees on solidaarne. VÕS § 137 lg 2 järgi kolmandale isikule tekitatud sama kahju eest vastutavate isikute omavahelises suhtes jaguneb nende vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi
4. lõike alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Liikluskindlustuse seadus ei näe ette kahju tekitamise eest vastutavate isikute solidaarvastutust kindlustusandja ees. Seega, kui kohus tuvastab, et kostjad ja kolmas isik vastutavad kannatanu ees, on nad VÕS § 137 lg 1 alusel hagejaga solidaarselt vastutavad ning kannatanule kahju hüvitamisel tekib hagejal VÕS § 137 lg 2 ja § 69 lg 2 alusel regressiõigus kahju tekitamise eest vastutavate isikute vastu osas, mille eest hageja ise ei vastuta. Kahju tekitamise eest vastutavad isikud saavad hageja ees vastutada üksnes osavõlgnikena.
5. Kostjate taotlus hagi tagamise määruse tühistamiseks ning poolte kohtukulude jaotus ja võimalik hüvitamine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik