3-1-1-44-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-44-06 Otsuse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi I. T. väärteoasi Looduskaitseseaduse (LKS) § 74 lg 1 alusel Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. jaanuari
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-05-879 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I. T. kaitsja advokaat Taimar Ehrlichi kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a, suuline menetlus Istungil osalenud isikud I. T. kaitsja advokaat T. Ehrlich Resolutsioon
7. Jätta Pärnu Maakohtu
8. jaanuari
9. a kohtuotsus I. T. väärteoasjas Looduskaitseseaduse § 74 lg 1 järgi muutmata.
10. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Keskkonnainspektsioon koostas
12. septembril
13. a väärteoprotokolli, mille kohaselt I. T. ehitas ebaseaduslikult X laiule puidust hoone mõõtmetega 3x3 meetrit. Sellega rikkus ta ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamise keeldu ning Kübassaare maastikukaitseala sihtkaitsevööndis uute ehitiste püstitamise keeldu. Eeltooduga rikkus I. T. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse
14. juuli
15. a määruse nr 203 "Kübassaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja (edaspidi Eeskiri) § 9 p 4 sätteid. Keskkonnainspektsiooni
16. oktoobri
17. a otsusega karistati I. T. LKS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 9000 krooni.
18. I. T. esitas kaebuse Pärnu Maakohtule, milles palus otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tema hinnangul ei ole neljale paekivile asetatud aiamaja aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ning sellel põhjusel ei ole see ka ehitis Ehitusseaduse (ES) § 2 lg 1 mõistes.
19. Pärnu Maakohtu
20. jaanuari
21. a kohtuotsusega rahuldati kaebus osaliselt. I. T-le määrati karistuseks LKS § 74 lg 1 alusel 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Muus osas jäi otsus muutmata. Kohus tegi kindlaks, et I. T. ehitas
22. a juulis-augustis Kübassaare maastikukaitsealal ja ehituskeeluvööndis asuvale ja temale kuuluvale kinnistule, X laiule hoone mõõtmetega 3x3 meetrit. Kohus leidis, et nimetatud ehitis on käsitatav väikeehitisena Ehitusseaduse § 15 mõistes, mille püstitamine ehituskeeluvööndis on keelatud. Seda seisukohta toetas ka kohtus spetsialistina üle kuulatud K. K. Vastupidiselt kaebuse esitajale leidis kohus, et vaidlusalune aiamaja on ühendatud aluspinnasega kohtkindlalt, sest selle asukoha muutmiseks on vaja kasutada erivahendeid. Kohus eeldas, et mõiste all - kohtkindel ühendus - peaks mõistma ka ehitise paigaldamist kividele. Kohus sedastas, et I. T. käitumine on vastolus ka Eeskirja § 9 punktiga 4, mis keelab uue ehitise püstitamise sihtkaitsevööndisse. Kohus ei tuvastanud menetlusõiguse rikkumisi kohtuvälise menetleja poolt. Arvestades rikkumise raskust ja iseloomu ning menetlusaluse isiku varalist seisundit, kergendas kohus I. T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. MENETLUS RIIGIKOHTUS
23. I. T. kaitsja Taimar Ehrlich esitas kassatsiooni, milles palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaatori hinnangul rikkus maakohus oluliselt väärteomenetluse õigust ja kohaldas vääralt materiaalõigust järgmistel asjaoludel. Kohtuväline menetleja muutis väärteoprotokollis fikseeritud väärteokvalifikatsiooni ning seetõttu ei vasta väärteoprotokoll VTMS § 69 lg 3 nõuetele, samuti ei põhjendanud kohtuväline menetleja isiku vastuväidetega mittearvestamist. I. T. karistamisel ei võetud arvesse kõiki karistuse määramise aluseid. Kohtu järeldus, et tegemist on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud väikeehitisega, ei tulene seadusest. I. T. püstitas aiamaja neljale paekivile, sellel puudub vundament ja mistahes ühendus kommunikatsioonidega. Maja asukoht on inimjõul muudetav. Neil põhjustel ei vasta aiamaja Ehitusseaduse § 2 lg-s 1 sätestatud ehitise mõistele ning I. T. karistamine ehituskeeluvööndisse uue ehitise ehitamise eest on välistatud. Spetsialistina kaasatud K. K. ütlused kohtus tuleb jätta tähelepanuta, sest väärteomenetluse seadustik ega kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette spetsialisti kaasamist kohtu poolt.
24. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi I. T. kaitsja oma kassatsiooni juurde, paludes Pärnu Maakohtu otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Ei ole vaidlust selles, et I. T. püstitas väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel ehituskeeluvööndis (LKS § 38 lg 1) ja Kübassaare maastikukaitsealal olevale kinnistule aiamaja suurusega 3x3 m.
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Pärnu Maakohtu järeldusega, et I. T. rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega LKS § 38 lg 3 sätet, mis keelab uute hoonete ja rajatiste ehitamise ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Lisaks sellele sätestab Looduskaitseseaduse § 38 lg 7 üheselt, et kaitsealal reguleerib ehitamist kaitse-eeskiri, milleks käesolevas asjas on Kübassaare maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Eeskiri). I. T. tegu on vastuolus ka Eeskirja § 9 punktiga 4, mis keelab merelaidude sihtkaitsevööndis uute ehitiste püstitamise, välja arvatud sama Eeskirja § 8 lg-s 3 toodud erandid, mida aga kõnesolevas asjas ei esine.
27. Nii Looduskaitseseaduse kui ka Eeskirja viidatud sätete kohaldamisel tuleb ehitise ja ehitamise mõiste sisustamisel lähtuda Ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297) vastavatest sätetest. Kuni
28. detsembrini
29. a kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) § 38 lg 2 kohaselt oli ehitis maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga hoone.
30. jaanuaril
31. a kehtestatud Ehitusseadusega pidas seadusandja vajalikuks ehitise mõistet muuta, laiendades senikehtinud määratlust ja asendades maapinnaga püsiva ühenduse nõude tingimusega, et hoone peab olema aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud (ES § 2 lg 1).
32. Maakohus leidis, et aluspinnasega kohtkindlast ühendusest saab rääkida juhul, kui vaidlusaluse ehitise liigutamine teise kohta ei ole võimalik erivahendeid kasutamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium põhimõtteliselt nõustub maakohtu tõlgendusega, kuid peab kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil vajalikuks selgitada järgmist. Selleks, et otsustada, kas mingi inimtegevuse tulemusena valminud asi, millel on katus, siseruum ja välispiirded, on ehitis või mitte, tuleb ES § 2 lg 1 kohaselt tuvastada objekti aluspinnasega ühendatuse kohtkindlus. Viidatud norm ei ole ühetähenduslik ja selle mõistmiseks tuleb tõlgendada selle sisu. Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Järgides tõlgendatava seaduseteksti üldkeelelist tähendust, leiab Riigikohus, et ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis ES § 2 lg 1 mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Taolise ehitise püstitamine on vaieldamatult ehitamine ES § 2 lg 6 mõistes. Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena ES § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.
33. Riigikohtu kriminaalkolleegium jätab tõendite hulgast välja maakohtus spetsialistina üle kuulatud K. K. ütlused, sest väärteomenetluse seadustik ei näe ette spetsialisti osalemist kohtus. K. K. ütluste väljajätmine ei mõjuta väärteoasja lahendamise lõpptulemust, sest kohtu järeldused ei ole rajatud ainult nendele ütlustele.
34. I. T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud ja kohtu poolt olulises määras kergendatud karistus on seaduslik ja selle vähendamiseks ei ole alust. Kassatsioonis märgitud väärteomenetluse õiguse rikkumisi Riigikohus ei tuvastanud, nõustudes maakohtu järeldustega neis küsimustes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
35. jaanuari
36. a otsuse muutmata ja I. T. kaitsja kassatsiooni rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher