3-3-4-1-06

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-4-1-06

1. juuni 2006 Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Villu Kõve ja Harri Salmann Pädeva kohtu määramine Tallinna Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus haldusasjas nr 306-1026 ja Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-13782 (endine nr 2/228-6646/05) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-13782 (endine number 2/228-6646/05). Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. juunil 2005 esitasid K. R. ja A. K. Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna notar Tiit Sepa vastu 10 000 krooni nõudes seoses kostja poolt
10. septembri
11. a ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt edastamata jätmisega (tsiviilasi nr 2/228-6646/05).
13. detsembril 2005 esitas notar T. Sepp Tallinna Linnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2/228-6646/05, kuna hagi on esitatud tähtaega järgimata ning samuti kuulub vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p-le 1 avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § 2 lg 1 kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Seetõttu tuleb vaidlus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle lahendada halduskohtumenetluse korras.
15. veebruaril 2006 esitas notar T. Sepp taas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule üleandmiseks.
16. Tallinna Ringkonnakohus lahendas
17. veebruari
18. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-1789 (Toycenter OY hagi A. K. vastu 75 000 krooni ja K. R. vastu 105 000 krooni väljamõistmiseks) Tallinna Linnakohtu poolt notar T. Sepa kolmanda isikuna tsiviilasja menetlusse kaasamata jätmise määruse peale esitatud erikaebuse ning ringkonnakohus märkis määruses, et notari kui avalikõigusliku ameti kandja vastu tema tegevusest tulenevad kahju hüvitamise nõuded lahendatakse halduskohtupidamise korras.
19. Ringkonnakohtu määruse alusel esitasid hagejad
20. märtsil 2006 Harju Maakohtule taotluse tsiviilasja nr 2/228-6646/05 materjalide edastamiseks Tallinna Halduskohtule, sest hagejate nõue notar T. Sepa vastu on vastavalt ringkonnakohtu seisukohale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue.
21. Pooled jäid oma taotluste juurde ka
22. aprillil 2006 toimunud eelistungil Harju Maakohtus ning palusid jätta hagi läbi vaatamata ja edastada see kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule.
23. Harju Maakohus jättis
24. aprilli
25. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-13782 (endine nr 2/2286646/05) K. R. ja A. K. hagi notar T. Sepa vastu 10 000 krooni saamiseks läbi vaatamata ja edastas hagi kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Kohus leidis, et tulenevalt NotS § 2 lg-st 1, HKMS § 3 lg 1 p-st 1 ja § 6 lg 3 p-st 2 ning riigivastutuse seaduse § 2 lg-st 1 ei ole Harju Maakohus pädev antud asja arutama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.
26. Tallinna Halduskohus jättis
27. juuni
28. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1026 K. R. ja A. K. kaebuse (hagi) menetlusse võtmata, sest selle läbivaatamine ei kuulu alates
29. jaanuarist 2006 halduskohtu pädevusse. Kuna Harju Maakohus edastas
30. aprilli
31. a kohtumäärusega asja halduskohtule kohtualluvuse järgi läbivaatamatult maakohtu pädevusse mittekuulumise tõttu, saatis halduskohus asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus märkis, et hagi esitamise ajal (
32. juunil 2005) kehtinud seaduste ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt oleks kaebus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudega selle esitamise ajal kuulunud läbivaatamisele halduskohtumenetluse korras. Samas täiendati
33. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 55 notariaadiseaduse § 14 lg-t 1 selliselt, et notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ning kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega alates
34. jaanuarist 2006 ei kuulu notari kui avaliku võimu kandja tegevusega tekitatud kahjunõuete läbivaatamine halduskohtu pädevusse. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
35. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on seisukohal, et Tallinna Halduskohus on õigesti leidnud, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. K. R. ja A. K. hagi esitamise ajal (
36. juunil 2005) kehtinud õigusaktide ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt oleks vaidlus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle tulnud läbi vaadata halduskohtus. Asi oleks kuulunud halduskohtu pädevusse sõltumata asjaolust, et väidetav kahju tekitati enne riigivastutuse seaduse jõustumist, kuid kahju hüvitamise nõue esitati pärast riigivastutuse seaduse jõustumist. Sellistele seisukohtadele asus Riigikohtu erikogu
37. aprilli
38. a määruses asjas nr 3-24-1-
39. Sama on Riigikohtu erikogu väljendanud ka
40. märtsi
41. a määruses asjas nr 3-3-4-1-02 ja
42. aprilli
43. a määruses asjas nr 3-3-4-2-
45. Riigikohtu erikogu leiab, et halduskohus on antud asjas õigesti osundanud
46. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 55, millega täiendati notariaadiseaduse § 14 lg-t 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: "Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus." Seega NotS § 14 lg 1 kohaselt ei kuulu alates
47. jaanuarist 2006 notari kui avaliku võimu kandja tegevusega tekitatud kahjunõuete läbivaatamine enam halduskohtu pädevusse, vaid sellised vaidlused lahendatakse maakohtus hagimenetluse korras.
48. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 2 sätestab, et seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja pädevus tulenevalt rakendusseaduse jõustumisest ei muutu. Riigikohtu erikogu on seisukohal, et nimetatud säte ei reguleeri juhtumeid, kus varem kehtinud õigusaktide kohaselt on asi ebaõigesti võetud tsiviilkohtumenetlusse, vaid see näeb ette kohtupädevuse säilimise üksnes nendes tsiviilkohtumenetluse korras lahendatavates asjades, mis on menetlusse võetud algselt pädeva kohtu poolt. Käesoleval juhul omandas asja menetlusse võtnud kohus, kellel algselt puudus pädevus vaidluse läbivaatamiseks, menetluse kestel pädevuse asja lahendamiseks. Olukorras, kus kohus jõuab veendumusele, et ta ei olnud algselt pädev asja läbi vaatama, kuid on vahepeal vastava pädevuse omandanud, peab sama kohus jätkama asja läbivaatamist. Antud asjas ei võinud Harju Maakohus jätta läbi vaatamata K. R. ja A. K. hagi notar T. Sepa vastu 10 000 krooni saamiseks, sest alates
49. jaanuarist 2006 puudub notariaadiseaduse § 14 lg 1 kohaselt halduskohtul pädevus sellise vaidluse lahendamiseks ning Tallinna Halduskohus ei saaks seetõttu K. R. ja A. K. kaebust menetlusse võtta. Harju Maakohtu
50. aprilli
51. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata lahendamiseks Harju Maakohtule. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Harri Salmann