Obsah (7)

§ 139§ 1059§ 476§ 492§ 137§ 65§ 69

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-64-06 Otsuse kuupäev Tartu, 20. juuni 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampu

) § 492 lg-le 1 läks hüvitise väljamaksmisega hagejale üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vihmaveerenni allakukkumisest tekitatud kahju eest vastutavad Xxxxxxx tn x hoone omanikud, kuna nad on jätnud järgimata oma hoolsuskohustuse hoone remontimisel ja hooldamisel. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb võlgnikel hüvitada solidaarselt. Hageja valis vastutavateks isikuteks korteriühistu juhatuse liikmed, kuna solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja valida, millise võlgniku vastu ta nõude esitab. Hageja palus kostjatelt välja mõista sõiduauto taastusremondi kulud 63 966 krooni.

1. Kostjad ei tunnistanud hagi. Korteriühistu (KÜ) X. Xxxxxxx x on sõlminud elamu hoolduslepingu OÜ-ga R, seega ei ole kostjad oma hoolsuskohustust rikkunud. Samuti ei ole kostjad kahju tekitamises süüdi.
2. ja
3. aprillil
4. a sadas Tallinnas maha erakordselt suur kogus sademeid (lumi). Kuna lumekoristustööd olid häiritud kogu linnas, ei saanud Xxxxxxx tn x elamu omanikud lumekoristustöid teha. Tegemist oli loodusõnnetusega ning hoone vihmaveerennide purunemine katusele kogunenud lume tõttu on erakorraline asjaolu, mille on tekitanud vääramatu jõud. Kannatanu ei rakendanud vajalikku hoolsust kahjujuhtumi ärahoidmiseks, kuigi oleks pidanud ette nägema kahju tekkimise võimaluse. Kahjustatud sõiduauto oli pargitud majale oluliselt lähemale, kui tuleohutuse üldnõuded lubavad. Kahjuhüvitist tuleb vähendada, sest kahju tekkimine on põhjustatud kannatanu enda käitumisest. Kostjad palusid kahjuhüvitise välja mõista OÜ-lt R kuna vastavalt kolmanda isiku ja KÜ Xxxxxxx x vahel sõlmitud elamu hoolduslepingule oli kolmanda isiku kohustuseks teha lumekoristustööd õigel ajal, reageerida avariile ja kõrvaldada avarii tagajärjed.
5. Kolmandad isikud kostja poolel OÜ R ja Tallinna linn palusid jätta hagiavalduse rahuldamata. Ülejäänud kolmandad isikud kostja poolel ei avaldanud oma seisukohta hagi suhtes.
6. Tallinna Linnakohus rahuldas
7. septembri
8. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 44 776 krooni 20 senti. Linnakohtule esitatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kirjast nähtub, et 4.�
9. aprillini sadas Tallinnas maha kokku 14,6 mm lund. Tegemist oli küll suure sademete kogusega ja raskete ilmastikutingimustega, kuid lumesadu aprilli alguses ei saa Eesti kliimatingimusi arvestades käsitada vääramatu jõuna. Vääramatu jõuna tuleb käsitada asjaolu, mida ei oleks saanud ette näha, erakordset ja nende asjaolude juures objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Vääramatuks jõuks võib küll eelkõige olla loodusjõud, kuid sõidukit ei kahjustanud otseselt lumesadu, vaid lume raskuse tõttu alla kukkunud vihmaveerenn. Vihmaveerenni kinnituste tugevuse kontrollimine on asjaolu, mis on võlgniku mõjupiirkonnas. Linnakohtule esitatud fotodest nähtub, et AS-i R sõiduauto oli pargitud vahetult hoone seina äärde.

§ 139

lg-s 1 ja §-s 1059 sätestatud kannatanu tegevus tuleb sisustada sõidukikindlustuse tingimustes sätestatud kannatanu kohustustega. Suure lumesaju järel sõiduki parkimine otse hoone seina äärde, st hoone räästa alla, ei ole mõistlik ja sellise tegevusega suurendas kannatanu kindlustusriski. Mõistlik inimene pidi ette nägema, et katusele kogunenud lumi võib kevadise päikese mõjul raskeks muutuda ja sulama hakata ning sellega põhjustada sõidukile ebasoovitavaid tagajärgi. Kannatanu ei käitunud vastavalt temale pandud hoolsuskohustusele ja seetõttu tuleb hüvitise väljamõistmisel seda arvestada ning hüvitise suurust vähendada 30%. Kuna kostjad ei esitanud hagiavaldust OÜ R vastu, ei saa kohus rahuldada kostjate taotlust välja mõista kahjuhüvitis kolmandalt isikult OÜ-lt R. 5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas. Hageja märkis kahju väljamaksmise arvestus-otsuses kahju liigina loodusõnnetuse. Seega nimetatud hageja otsus kahjukäsitluse kohta iseenesest välistab kostjate vastutuse tekkinud kahju eest, sest kostjad ei saa kanda vastutust loodusõnnetusest tingitud kahju eest. Linnakohus kohaldas ebaõigesti

§ 1059

, mille mõte seisneb selles, et kannatanu tegevuse tõttu põhjustatud kahju korral ei vastuta ehitise omanik ehitiselt selle osade allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. Lisaks kindlustustingimuste rikkumisele eiras kannatanu ka tuleohutusnõudeid. Kostjad ei nõustunud ka kohtukulude jaotusega. Linnakohus mõistis välja kohtukulud küll kostjatelt, kuid jättis kohtukulud välja mõistmata hagejalt hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. veebruari 2006. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ning ei pidanud vajalikuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikest 6 tulenevalt korrata linnakohtu otsuse motiive. Linnakohus tugines õigesti

§-le 1059, mille kohaselt ehitisealuse maa omanik vastutab ehitiselt selle osade allalangemisega tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Linnakohus põhjendas otsuses, miks ta leidis, et kahju tekitamist ei põhjustanud loodusjõud lume ja sula näol, vaid ehitise küljest eraldunud ja autole kukkunud vihmaveetoru, mistõttu ei tekkinud kahju vääramatu jõu vahetul toimel. Samuti leidis linnakohus õigesti, et Eestis ei ole lumesadude ja sula vaheldumine haruldane. Seda juhtub viimastel aastatel sagedasti isegi jaanuaris-veebruaris, mil on olnud suured üleujutused. Vihmaveetorud peaks püsima kindlalt kinnitatuna aastaringselt. Seega pole põhjendatud ka kostjate tuginemine just aprillikuu ilmastiku erakordsusele. Peale selle ei ole kostjad tõendanud, et vihmaveetorud oleks olnud kinnitatud nõuetekohaselt räästa külge. Asjaolu, et hageja oli märkinud kindlustushüvise väljamaksmisel kahju liigina loodusõnnetuse, ei ole piisavaks aluseks otsuse tühistamiseks ega tuvastatud asjaolude teisiti hindamiseks. Linnakohus tugines rahuldamisel õigesti

§ 139

lg-le 1 ja §-le 1059 ja arvestas piisavalt seda, et kannatanu oma tegevusega (parkis auto maja lähedale) suurendas kindlustusriski. Tuleohutuse üldnõuete p 21 võimalikule rikkumisele ei saa tugineda, arvestades asjas tuvastatud asjaolusid ja kahju tekkemehhanismi. Linnakohus jättis vaatamata hagi osalisele rahuldamisele õigesti välja mõistmata hagejalt kostjate kasuks hüvitise õigusabi kulutuste eest. Kostjad ei esitanud linnakohtule taotlust õigusabile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Nende esindaja M. Mahlapuu esindas kostjaid lihtkirjaliku volituse alusel. Sellest volitusest ei nähtu, et kostjad volitasid õigusabi osutama Advokaadibürood Kuklase & Partnerid. Vastavat advokaadivolikirja kooskõlas TsMS § 86 lg-ga 3 välja antud ja kohtule esitatud ei ole. Hansapanga ülekandest, mille kohaselt on KÜ X. Xxxxxxx x tasunud Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid arvele 5900 krooni õigusabi eest E AS-i hagis KÜ X. Xxxxxxx x juhatuse liikmete vastu, ei nähtu, milline puutumus on sellel ülekandel käesoleva kohtuasjaga. Seega puudus linnakohtul seaduslik alus kostjate kasuks kulutusi õigusabi eest kohtukuluna hagejalt välja mõista. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostjad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused. Nad paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ning asi saata Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 8. Kassatsioonkaebuste kohaselt on kohtud ebaõigesti kohaldanud materiaalõigus normi ning jätnud kohtuotsuse tegemisel tähelepanuta, et hageja on sõidukikahju väljamaksu arvestus-otsuses ise märkinud kahju liigina loodusõnnetuse. Kuivõrd hageja on ise kahju liigitanud loodusõnnetuseks ja maksnud välja kindlustushüvitise seoses loodusõnnetusega, on ebaõige asuda seisukohale, et kostjatelt tuleb kahju välja mõista kui liiklusõnnetuse tõttu tekkinud kahju. Hageja hüvitas

§ 476lg 1 alusel kannatanule loodusõnnetuse tõttu tekkinud kahju.

Ringkonnakohus ei ole oma otsuses selgitanud, miks kindlustushüvise väljamaksmisel kahju liigina loodusõnnetuse märkimine ei ole piisavaks aluseks otsuse tühistamiseks. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. 9. Kohtud tõlgendasid ebaõigesti

§ 1059

. Selle sätte mõte seisneb selles, et vääramatu jõu või kannatanu tegevuse tõttu põhjustatud kahju korral ei vastuta ehitise omanik ehitiselt selle osade allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. Vihmaveerenn kukkus alla erakorraliselt suure lumesaju ja sellest tingituna katusele kuhjunud lume raskuse tõttu.

1. Kostjad ei nõustunud ringkonnakohtu otsusega osas, millega jäeti rahuldamata nende taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kantud õigusabi eest linnakohtus. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui hagi rahuldati osaliselt, kostjale välja kohtukulud võrdeliselt selle osaga, milles hagi jäeti rahuldamata. Linnakohus mõistis kohtukulud välja kostjatelt, kuid jättis kohtukulud välja mõistmata hagejalt hagi rahuldamata jätmise osas.
2. Hageja vaidleb kassatsioonkaebustele vastu. Tema arvates on kohtud tuvastanud faktilise asjaolu, et konkreetsel juhul ei olnud tegemist ebatavalise lumesajuga, ning faktilise asjaolu vaidlustamine Riigikohtus ei ole TsMS § 688 lg-st 1 tulenevalt võimalik. Kostjate vastutus tuleneb suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest. Nad ei saa kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tugineda süü puudumisele. Väitmaks, et kahju tekitas vääramatu jõud, pidanuks kostjad tõendama, et kahju oli põhjuslikus seoses asjaoluga, mida nad ei saanud mõjutada. Kahju vältimine oli kostjate mõjupiirkonnas. Kahju tekitas vihmaveerenni purunemine. Mõistlik majaomanik võis ja pidi lumesaju korral vältima kahju tekkimist. Kostjad ei kõrvaldanud katuselt lund, ei kontrollinud vihmaveerenni kinnitusi ega paigaldanud ühtegi hoiatusmärki. Kahju ei põhjustanud kannatanu tegevus. Kohtud võtsid arvesse kannatanu rolli kahju tekkimisel, leides, et kannatanu oma tegevusega suurendas kindlustusriski.
3. Kolmandad isikud ei ole kassatsioonkaebustele vastanud.
4. Vastustaja esitas taotluse välja mõista kassaatoritelt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 12 272 krooni. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 lg 1 p 5 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi poolte esimeses kohtuastmes kantud õigusabikulude jagamise osas. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
6. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, et hageja märkis oma arvestus-otsuses hüvitatava kahju liigiks loodusõnnetuse.

§ 492

lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on oluline, kas kostjad vastutavad AS-ile R tekitatud kahju eest. 16. Kohtud kohaldasid vaidluse lahendamisel õigesti

§ 1059

ja § 139 lõiget 1.

§ 1059

sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostjad on Xxxxxxx tn x elamu nelja eri korteri omanikud, kusjuures korterite reaalosadest väljapoole jäävas Xxxxxxx tn x elamu osas on nad kaasomanikud koos Xxxxxxx tn x elamu ülejäänud korteriomanikega. Kohtud lugesid tõendatuks, et AS-ile R tekkis kahju Xxxxxxx tn x elamu seina küljest vihmaveerenni lahtitulemise ja AS-i R sõiduauto peale kukkumise tagajärjel. Seega esinesid

§ 1059

kohaldamise eeldused ja kostjad pidid vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kolleegium on

1. oktoobri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 (RT III 2003, 33, 340) leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kolleegium ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta. Kohtud leidsid õigesti, et lumesadu ei olnud AS-ile R kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. AS-ile R tekkis kahju Xxxxxxx tn x elamu seina küljest vihmaveerenni lahtitulemise ja allakukkumise tagajärjel. Vihmaveerenni kinnituste tugevuse kontrollimine oli kostjate mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kolleegium lisab veel, et kostjatel oli võimalik lumesadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid vihmaveerenni tugevamini kinnitanud elamu seina külge. Kannatanu tegevus kui

§ 1059

kohaldamist välistav asjaolu tähendab loogiliselt võttes kannatanu tahtlikku enesekahjustamist, sest üksnes selline kannatanu tegevus välistab ehitisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku ohu realiseerumise. Üksnes kannatanu hooletus (sh raske hooletus) talle kahju tekkimises ei välista kolleegiumi arvates ehitise omaniku vastutust

§ 1059alusel.

Küll võib kannatanu hooletus anda alust vähendada kahjuhüvitist

§ 139lg 1 alusel.

Käesoleval juhul ongi kohtud sellel alusel kahjuhüvitist vähendanud. 17.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

§ 65

lõikest 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnest neist. Käesolevas asjas leidsid kohtud õigesti, et kostjad vastutavad Xxxxxxx tn x elamu korterite omanikena kahju ühiste tekitajatena solidaarselt. Hageja valis välja neli solidaarvõlgnikku ja nõudis kahju hüvitamist neilt ühiselt. Vastavalt

§ 69

lõikele 3 on võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes.

§ 137

lõikest 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise solidaarvõlgnike vahel vastutuse jagunemisel nende omavahelises suhtes arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega võib kostjatel pärast hagejale kahju hüvitamist olla tagasinõudeõigus teiste sama kahju eest vastutavate isikute vastu.

1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga linnakohtu poolt õigusabikulude jagamise põhjenduste osas. Hagi osalise rahuldamise korral pidi linnakohus enne
2. jaanuari
3. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 teise lause järgi hagi rahuldamata jätmise tõttu, mõistma hagejalt kostjatele välja õigusabikulud võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kostjaid linnakohtus volikirja alusel esindanud M. M märkis hagiavalduse vastuses, et ta on advokaadibüroost Kuklase & Partnerid (linnakohtu toimiku leht 34). Kostjate esindaja poolt linnakohtule esitatud pangaülekande koopiast nähtuvalt tasus KÜ X. Xxxxxxx x advokaadibüroole Kuklase & Partnerid arve nr 138 alusel õigusabi eest seoses E hagiga KÜ X. Xxxxxxx x juhatuse liikmete vastu (linnakohtu toimiku leht 337). Linnakohus jättis kostjate taotluse õigusabikulude hagejatelt väljamõistmiseks üldse tähelepanuta. Kolleegiumi arvates on ilmne, et KÜ X. Xxxxxxx x tasus kostjate eest õigusabikulu. Õigusabikulu maksmine poole eest menetlusvälise isiku poolt ei välista poole kasuks õigusabikulu väljamõistmist teiselt poolelt. Ainuüksi selle tõttu, et poolt esindab advokaadibüroo töötaja temale endale antud volikirja alusel, ei anna alust jätta arvestamata advokaadibüroole tasutud õigusabikulu. Enne
4. jaanuari
5. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause järgi võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. See säte reguleerib kolleegiumi arvates ka kohtukulude üksikute liikide jagamist. Praegusel juhul tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi muuta kohtukulude jagamise osas, jättes kummagi poole esimese astme kohtus kantud õigusabikulud nende endi kanda.
6. Tulenevalt
7. jaanuari
8. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 punktist 1 saab kolleegium mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud mitte rohkem kui 5 protsenti hagi rahuldatud osast, s.o 2238.81 krooni. Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu