3-1-1-73-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-73-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi OÜ X kaebus Maksu-ja Tolliameti läbiotsimismääruse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrus väärteoasjas nr 4-06-1017 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ X kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vahur Kivistik, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. juuni
6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
8. aprilli
9. a määrus väärteoasjas nr. 4-06-1017 ja saata määruskaebus samale kohtule uueks arutamiseks.
10. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Maksu-ja Tolliamet korraldas
12. veebruaril
13. a eelmise päeva määruse alusel läbiotsimise OÜ X ruumides. Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitas OÜ X
14. veebruaril
15. a kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Nimetatud kaebus jäeti
16. veebruari
17. a määrusega rahuldamata. OÜ X kaitsja Vahur Kivistik esitas kaebuse Harju Maakohtule, milles taotles jätkuvalt kaebuse esitaja õiguste rikkumise tunnistamist ja
18. veebruari
19. a läbiotsimismääruse tühistamist.
20. Harju Maakohtu
21. aprilli
22. a määrusega jäeti V. Kivistiku kaebus rahuldamata. Kohus märkis, et kaebus ei ole edasikaevatav. Kohus märkis, et kaebuse on OÜ X nimel esitanud advokaat V. Kivistik, kes ei ole aga firma juhatuse liige. Vastavalt VTMS § 20 lg-le 2 tõendab kaitsja volitusi väärteomenetluses volikiri, mida kohtule laekunud kaebusele aga lisatud ei ole. Kuivõrd läbiotsimisega ei rikutud V. Kivistiku õigusi, asus kohus seisukohale, et kaebuse on OÜ X nimel esitanud isik, kes ei olnud selleks volitatud. Kohus leidis, et seetõttu ei kuulu V. Kivistiku kaebus ka rahuldamisele.
23. Harju Maakohtu määruse peale esitas V. Kivistik OÜ X esindajana Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule sisuliseks otsustamiseks.
24. Tallinna Ringkonnakohtu
25. aprilli
26. a määrusega jäeti OÜ X määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati määruskaebuse esitajale. Kohus märkis, et vastavalt VTMS § 191 p-le 12 ei saa määruskaebust esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel sama seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määruse peale. Maakohtu määrus oligi aga tehtud VTMS § 79 alusel, kuna sellega lahendati kohtuvälise menetleja juhi
27. veebruari
28. a määruse peale esitatud kaebus. Seetõttu ei ole maakohtu
29. aprilli
30. a määrus vaidlustatav ning ringkonnakohtul puudub õiguslik alus määruskaebuse läbivaatamiseks. MENETLUS RIIGIKOHTUS
31. Ringkonnakohtu määruse peale esitas OÜ X kaitsja V. Kivistik määruskaebuse, milles taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule otsustamiseks. 5.1 Kaebaja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud menetlusõigust. Nimelt reguleerib VTMS § 79 lg 3 kohtuniku pädevust kaebuse sisuliseks lahendamiseks ega ole kohaldatav juhul, kui kaebus on kohtuniku arvates esitatud puudustega VTMS § 76 lg 4 ja § 78 tähenduses. Samuti pidanuks kohtunik juhul, kui tal oli kahtlusi kaitsja volituste kohta, jätma määrusega kaebuse käiguta ja andma kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus on aga
32. aprilli
33. a määrusega võtnud võimaluse oletatava puuduse kõrvaldamiseks ja ühtlasi ka vaidlustamiseks. Maakohtul puudus seega igasugune alus sisulise lahendi tegemiseks. Kaebaja märgib ühtlasi, et tegelikkuses oli kohtunik teadlik sellest, et V. Kivistik esindas OÜ-d X samas asjas kohtuvälises menetluses. 5.2 Kaebaja leiab samuti, et kohus on meelevaldselt laialt tõlgendanud VTMS § 20 lg-t 2, mille kohaselt tõendab kaitsja volitusi volikiri. Kaitsja arvates reguleerib see säte ainult menetleja loal kaitsjaks oleva muu isiku volitust. Nimelt sätestab Advokatuuriseaduse § 571, et õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel kolmandate isikute ees piisab advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või kaitsja ning vastava volituse olemasolu eeldatakse (volituse eeldus). Volituse eeldus ei kehti juhul, kui seadus näeb vastava toimingu tegemiseks ette notariaalse volikirja nõude. Kohus pidanuks seega advokaat V. Kivistiku volitusi eeldama. 5.3 Kokkuvõtlikult leitakse kaebuses, et maakohus on lähtunud valedest eeldustest, mille tulemusel on vale ka otsustus. Seetõttu on vale ka ringkonnakohtu määruses sisalduv ning see määrus tuleb tühistada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
35. aprilli
36. a määrus tuleb tühistada ja väärteoasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
37. Kriminaalkolleegium soostub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et ringkonnakohus on alusetult jätnud Harju Maakohtu
38. aprilli
39. a määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Kuigi vormiliselt lahendas maakohus kaebuse tõepoolest VTMS § 79 lg 3 alusel, tuleneb määruse motiveerivast osast aga üheselt, et kohus ei ole otsustust kaebuse sisulise külje osas langetanud. Maakohus on tuvastanud, et määruskaebuse on esitanud selleks mittevolitatud isik ning edasiselt jätnud määruskaebuse sisuliselt läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-04, RT III 2004, 21, 236). Seetõttu tulnuks ka ringkonnakohtul käsitleda maakohtu määruse peale esitatud kaebust kui määruskaebust kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta. Senises menetluses on kaebaja argumendid jäänud sisulise vastuseta. Määruskaebuse läbivaatamisel peab ringkonnakohus otsustama kaebaja väidete üle, sh vastama küsimusele, kas maakohus on määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel õigesti tõlgendanud VTMS § 20 lg-t
41. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 194 lg-st 3 ja §-st 198 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
42. aprilli
43. a määruse ja saadab määruskaebuse samale kohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar