3-1-1-45-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-45-06 Otsuse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi S. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Narva Linnakohtu
3. novembri
4. a otsus väärteoasjas nr 4-86/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru Asja läbivaatamise kuupäev
5. mai
6. a Istungil osalenud isikud S. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru RESOLUTSIOON
7. Tühistada Narva Linnakohtu
8. novembri
9. a kohtuotsus S. L. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru Maakohtule.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Ida Politseiprefektuuri
12. juuli
13. a otsusega karistati S. L. liiklusseaduse (LS) § 7419 järgi 150 trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta
14. juunil
15. a kell 10.40 juhtis Narvas X teel sõiduautot Opel Vectra joobeseisundis olles.
16. S. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses väideti, et kasutatud indikaatorvahend ei olnud töökorras. Indikaatorvahendi näitu menetlusalusele isikule ei näidatud ja joobeseisundi tuvastamise protokolli allkirjastas kaebuse esitaja ilma sellesse süüvimata, sest tal oli kiire. Õigusest pöörduda arsti poole sai ta aru hiljem ning alles siis (kell 11.30) pöördus ta arsti poole. Arst tuvastas, et ta on kaine, ning koostas selle kohta joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti.
17. Narva Linnakohtu
18. novembri
19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoasja materjalidega - väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja joobeseisundi tuvastamise protokolliga, millest nähtuvalt S. L. nõustus indikaatorvahendi näiduga ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Lisaks märkis kohus, et karistusregistri andmetel on S. L. aastatel 2003-2004 väärtegude eest korduvalt karistatud.
20. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru, kes palub otsuse tühistada ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Kassaator leiab, et kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud, kuna selle alusel ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Joobeseisundi tuvastamine ei toimunud Vabariigi Valitsuse
21. aprilli
22. a määruse nr 120 "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ja joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" § 5 lg 1 nõuete kohaselt - väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga alkoholisisalduse kontrollimise juures ei olnud tunnistajat. Lisaks esitas S. L. juba kohtuvälises menetluses joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, mis kinnitab, et ta oli kaine. Kohtuvälise menetleja otsuses märgiti vastavat väidet põhjendamata, et kõnealust akti ei saa lugeda "tema süütust tõendavaks menetlustoimingu aktiks". Menetlusalune isik vaidlustas selle seisukoha linnakohtule esitatud kaebuses, märkides, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti puhul on KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt tegemist väärteomenetluses lubatud tõendiliigiga - dokumendiga. Linnakohus ei ole aga joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti otsuses üldse maininud. Lisaks leiab kassaator, et S. L. joobeseisund ei ole tuvastatud. Väide, et S. L. oli joobes, tugineb ainult indikaatorvahendi näidule, millega saab kindlaks teha vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi. Joobeseisundi määratlusest lähtuvalt peab aga lisaks sellele, et isik on alkoholi tarvitanud, olema välja selgitatud, et see on põhjustanud häireid või muutusi isiku kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning see, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l.
23. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses leitakse, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleks jätta muutmata. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, mille menetlusalune isik esitas, ei ole saadud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ja seetõttu ei saa sellele tugineda. Kohtuväline menetleja leiab, et S. L. hoidus teadlikult joobeseisundi tuvastamise ametlikust korrast kõrvale. Tõsiseltvõetav ei ole menetlusaluse isiku väide, et ta kiirustamise tõttu kirjutas dokumentidele alla, nendega tutvumata. Kuna S. L. on korduvalt väärtegude eest karistatud, pidi ta olema teadlik väärteomenetluses koostatavate dokumentide tähendusest.
24. Riigikohtu istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis esitatud seisukohtade juurde ja palus kassatsiooni rahuldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Kriminaalkolleegium märgib, et menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab esimese astme kohus VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue hõlmab ka kõigi tõendite uurimise ja hindamise kohustust ning seda järgides KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.
26. Kuigi S. L. poolt esitatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti saamisel ei järgitud Vabariigi Valitsuse
27. aprilli
28. a määrusega nr 120 kinnitatud "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (edaspidi Kord) sätteid, tuli kohtul ka seda akti käsitada väärteomenetluses tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka varasemas praktikas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-05, RT III 2005, 13, 131, p 9). Seejuures on rõhutatud, et tegemist on üksnes ühega tõenditest, mida tulnuks kohtul hinnata kogumis teistega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. juuni
30. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-06).
31. Kõnealusel juhul on linnakohus loetlenud kohtuotsuses vaid osa tõenditest. Hinnang kogutud tõenditele puudub aga sootuks, nagu ka põhjendused kohtu järeldusele selle kohta, et joobes juhtimine on tõendatud. Seoses sellega kordab kriminaalkolleegium varasemat seisukohta, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-105-03, RT III 2003, 30, 310).
32. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2 ja § 174 p-st 7 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Narva Linnakohtu
33. novembri
34. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg