3-1-1-85-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-85-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi T.H. vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
3. mai
4. a määrus, millega tühistati Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus ja kohaldati T.H. suhtes tõkendina vahistamist Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
7. juuni
8. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
9. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
10. mai
11. a määrus, millega tühistati Viru Maakohtu
12. mai
13. a määrus ja kohaldati T.H. suhtes tõkendina vahistamist.
14. Vabastada T.H. viivitamatult vahi alt.
15. Saata Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kalmer Kase määruskaebus Viru Maakohtu
16. mai
17. a vahistamisest keeldumise määruse peale uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.
18. Välja mõista 330,40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja nelikümmend senti) Advokaadibüroole Bulattšik vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belovi poolt määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
19. Lugeda määratud kaitsjale makstud tasu 330,40 krooni (kolmsada kolmkümmend krooni ja nelikümmend senti) menetluskulude hulka, mille hüvitamine tuleb lahendada kriminaalasjas otsuse tegemisel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
20. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask esitas
21. mail
22. a Viru Maakohtu eeluurimiskohtunikule taotluse KarS § 183 lg 2 p-s 2 ja § 184 lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises kahtlustatava T.H. vahistamiseks. Prokurör leidis, et T.H. võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist.
23. Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku 5, mai
24. a määrusega keelduti T.H. vahistamisest. Kohus märkis, et kahtlustatav peeti kinni teise astme kuriteo toimepanemisel, tal on kindel elukoht, ta õpib ja on varem karistamata ning seega puudub piisav alus arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid või hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest.
25. Viru Maakohtu
26. mai
27. a vahistamisest keeldumise määruse peale esitas määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule prokurör, kes taotles vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ja T.H. vahistamist.
28. Viru Ringkonnakohtu
29. mai
30. a määrusega maakohtu vahistamisest keeldumise määrus tühistati ja T.H. suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Vahistamismääruses märgiti, et maakohus ei ole võtnud arvesse asjaolu, et lisaks teise astme kuriteo toimepanemisele kahtlustatakse T.H. ka esimese astme kuriteo (KarS § 184 lg 2 p-d 1 ja 2) toimepanemises. Ka jättis maakohus tähelepanuta, et vabaduses viibides jätkas T.H. kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt võib T.H. seega ka edaspidi vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Samuti nõustus ringkonnakohus prokuröri määruskaebuse väitega selle kohta, et narkokuriteod on Virumaal eriti ohtlik kuriteoliik ning üldpreventsiooni ja õiguskorra tagamise huvides tuleb narkokuritegudes kahtlustatavate suhtes kasutada karmimaid meetmeid.
31. Ringkonnakohtu
32. mai
33. a määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse T.H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist, maakohtu määruse muutmata jätmist, prokuröri poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmist ja oma kaitsealuse vabastamist vahi alt. Kaitsja põhjendab oma taotlusi väitega T.H. kaitseõiguse rikkumisest kahtlustatavana kinnipidamisel ja ülekuulamisel, samuti sellega, et T.H. on varem karistamata, tal on alaline elukoht, ta õpib, valmistub eksamiteks ega ole rikkunud elukohast lahkumise keeldu. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
34. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Samuti on kaitsja esitanud Riigikohtule taotluse, mille lahendamine määruskaebemenetluses ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Nii ei saa Riigikohus ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel lahendada küsimust maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
35. Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus sama seadustiku
36. või
37. peatüki sätteid. Kui viimatinimetatud peatükis asuv § 352 lg 4 sätestab, et kriminaalasi vaadatakse läbi vaid esitatud kassatsiooni piires, siis sama paragrahvi
38. lõikest tuleneb Riigikohtu kohustus väljuda kassatsiooni piiridest (määruskaebe-menetluses aga määruskaebuse piiridest) juhul kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
39. Kriminaalmenetluse seadustiku kuni
40. maini
41. a kehtinud redaktsioon (§ 390 lg 2) nägi ette maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamise ringkonnakohtu kohtuniku poolt ainuisikuliselt. Seoses kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega (RT I 2006, 21, 160) tuleb aga alates
42. maist
43. a ka määruskaebuste läbivaatamisel ringkonnakohtus juhinduda KrMS § 19 lg-st 1, mille kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus (ainuisikuliselt võib ringkonnakohtunik toimetada vaid eelmenetlust). Kõnealuses asjas vaatas Viru Ringkonnakohtu kohtunik prokuröri määruskaebuse läbi ainuisikuliselt
44. mail
45. a, seega ajal, mil kriminaalmenetlusõiguse kohaselt sai seda teha ringkonnakohus vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Kohtulahendi tegemine kohtuniku poolt ainuisikuliselt, kui seadus näeb ette vähemalt kolmeliikmelise kohtukoosseisu nõude, on aga kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes, mis toob kaasa selle kohtulahendi tühistamise.
46. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 354 lg-st 6, § 339 lg 1 p-st 1 ja § 361 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu kohtuniku
47. mai
48. a määruse, millega tühistati Viru Maakohtu
49. mai
50. a määrus, vabastab T.H. viivitamatult vahi alt ja saadab prokuröri määruskaebuse Viru Maakohtu
51. mai
52. a määruse peale uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. T.H. kaitsja määruskaebuse jätab kriminaalkolleegium käesoleva määruse punktis 6 märgitud põhjustel rahuldamata.
53. Koos määruskaebusega esitas T.H. kaitsja Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest 910,96 krooni saamiseks. See summa moodustus määratud kaitsja tasust määruskaebuse esitamise eest (280 krooni), tasust riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest (300 krooni), isikliku sõiduauto kasutamise kulust Narvast Jõhvi ja tagasi (192 krooni) ja käibemaksust (138,96 krooni). Määrates Riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 1 tulenevalt riigi õigusabi tasu suurust märgib kriminaalkolleegium, et sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt on riigi õigusabi kuludeks vaid vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. Kõnealuses asjas on kaitsja koostanud määruskaebuse ja saatnud selle ringkonnakohtule posti teel. Asjas ei ole millegagi põhjendatud taotlus väidetavalt riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ega isikliku sõiduauto kasutamise kulu osas. Seetõttu määrab kriminaalkolleegium riigi õigusabi suuruseks tasu määruskaebuse esitamise eest 280 krooni, millele Justiitsministri 26 jaanuari
54. a määruse nr 2 (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord) § 1 lg 2 alusel lisandub käibemaks 18%. Seega on kõnealuses määruskaebemenetluses riigi õigusabi tasu suuruseks 330,40 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb see lugeda menetluskulude hulka, mille hüvitamine toimub KrMS
55. peatüki
56. jaos sätestatud korras. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg