RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-52-06 Otsuse kuupäev 28. juuni 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandber

§-st 14 lähtutakse kriminaalmenetluses kohtulikul arutamisel võistlevuse printsiibist. Kohtumenetluse võistlevust rõhutab kahtlemata ka KrMS §-s 288 (ja sellele viitavates kriminaalmenetluse seadustiku teistes paragrahvides) sätestatu, mille kohaselt isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus. Ristküsitluse puhul toimub tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus põhiliselt kohtumenetluse poolte ühise ja teineteise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Eeskätt just isikuliste tõendite uurimisel (seega just ristküsitluses) avaldub kohtu oluliselt neutraalsem roll võrreldes kriminaalmenetluse seadustiku eelse perioodiga. Ühtlasi tagab ristküsitlus süüdistatava tõhusama kaitse sel teel, et kaitsjal on teisesküsitlusel võimalus süüstava tunnistaja või kannatanu ütluste usaldusväärsust kontrollida. 8. Vaatamata eelmärgitule ei ole kohtulikul uurimisel siiski välistatud teatud tingimustel ka kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine. Täiesti iseseisev tõenduslik tähendus on tunnistaja (ja kannatanu) ning süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustel siis, kui nad on avaldatud vastavalt kas KrMS §-des 291 või 294 sätestatud tingimustel. Iseseisev tõenduslik tähendus tähendab seda, et kohus võib otsuses otseselt tugineda neile kohtueelses menetluses antud ütlustele.

§-st 289 ja § 293 lg-st 1 on lubatud avaldada kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka vastava isiku ristküsitlusel - s.o tema kohtuliku ülekuulamise raames. Kuid nende kohtueelses menetluses antud ütluste tõenduslik tähendus ei ole samasugune, nagu KrMS §-dest 291 või 294 lähtuvalt avaldatavatel ütlustel. Esiteks on selline ütluste avaldamine lubatav vaid kohtumenetluse poole taotlusel siis, kui kohtus antavad ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Teiseks tuleb silmas pidada, et KrMS §289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega võib kohus näiteks pärast mingi tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. 9.

§ 155

lg 2 p-dest 6 ja 7 saab kohtuliku arutamise võistlevuse printsiipi ja sealhulgas ka ristküsitluse nõuet isikulise tõendite uurimisel lugeda järgituks vaid siis, kui seda on kajastatud ka kohtuistungi protokollis. Kooskõlas eelmises punktis märgituga tuleb kohtuistungi protokollis ära näidata ka see, kes kohtumenetluse pooltest taotles KrMS §-le 289 tuginevalt ristküsitlusel kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ja mille kohta käivate ütluste vastuolul seejuures täpselt silmas peeti (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrust kriminaalasjas nr 3-1-1-50-06 - RT III 2006, 22, 202).

1. Tallinna Linnakohtu
2. augusti
3. a otsusest, samuti kõnealuse kohtuasja arutamisel koostatud kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel järgitud ristküsitluse reeglistikku ja seega ka kohtuliku arutamise võistlevuse printsiipi. Nii on kohtuistungi protokollis (
4. kd, lk 33) märgitud, et kohtunik avaldab toimiku kirjalikud materjalid: T I 1, 2, 4, 5-6-7, 8-10, 11-12-
5. 17, 18, 2224, 28-29, 32-33, 38-40, 42, 43, 45, 46-47, 48, 49, 50, 51-52, 53, 60, 61-
6. Samas ei nähtu protokollist, kas ja kuivõrd on kriminaaltoimiku materjalide avaldamisel järgitud KrMS §-s 296 sätestatud nõudeid: kes kohtumenetluse pooltest taotles ühe või teise dokumendi avaldamist ja milline oli avaldamise suhtes vastaspoole seisukoht. Kohtuotsuses märgitu kohaselt on kohus muuhulgas uurinud ka kirjalikke tõendeid (2 kd, lk 43). Nende kirjalike tõendite hulka on kohus muuhulgas paigutanud ka politseiinspektori teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta, Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabli ettekande selle kohta, et nad olid saanud juhtimiskeskuselt väljakutse, Kesklinna politseiosakonna korrapidaja teate avaliku korra raske rikkumise kohta ja kannatanu V. R. poolt esitatud suulise kuriteoteate protokolli. Kuid selliste - kirjalike tõendite hulka on kohus paigutanud ka kannatanu V. R., aga ka kahtlustatavate A. A., U. K. ja A. Z. H. kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Samas ei nähtu kohtuotsusest, et kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamisel ja kohtuotsuses neile tuginemisel oleks arvestatud KrMS X peatüki
7. jaos, eriti aga §-des 288-289 ja §-s 296 sätestatud nõudeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtu selline eksimus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille on jätnud kõrvaldamata ka ringkonnakohus. Seetõttu, tuginedes KrMS § 361 p-le 6 ja § 362 p-le 2, tuleb nii linnakohtu kui ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris