← Eesti

3-1-2-4-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-4-06 Otsuse kuupäev

  1. august 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi V.F. süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Ida-Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-36/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.F. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Nele Põder, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. august 2006, kirjalik menetlus Resolutsioon
  5. Tühistada Ida-Viru Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus V.F. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 361 lg 1 järgi, samuti V.F-lt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas.
  8. Mõista V.F. KarS § 361 lg 1 järgi õigeks.
  9. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  10. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Ida-Viru Maakohtu
  12. veebruari
  13. a käskmenetluses tehtud otsusega tunnistati V.F. süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära summas 1500 krooni. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka J.K., kuid tema osas pole teistmisavaldust esitatud. V.F. tunnistati süüdi selles, et ta püüdis
  14. juunil
  15. a kella 05.20 paiku koos J.K-ga A vallas K küla lähistel Peipsi järvel nakkevõrkudega ebaseaduslikult 104 koha. Sel viisil rikkus V.F. Kalapüügieeskirja § 30 p 6 ja § 38 p 10 nõudeid ja tekitas looduslikule loomastikule kahju 46 800 krooni.
  16. Ida-Viru Maakohtu otsus toimetati V.F-le kätte
  17. veebruaril
  18. a. Kohtuotsus jõustus
  19. veebruaril
  20. a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  22. aprillil
  23. a esitas V.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Nele Põder Riigikohtule teistmisavalduse, milles palutakse Ida-Viru Maakohtu
  24. veebruari
  25. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega vabastada V.F. karistusest. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt. 3.1 Käskmenetluses tehakse kohtuotsus sisuliselt süüdistusakti baasil. Käesoleva asja süüdistusaktis puudub igasugune viide kriminaalasjas uurija määruse alusel tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisile, mille kohta koostatud aktis on leitud, et teo toimepanemise ajal oli V.F-i võime oma tegude keelatusest arusaamiseks piiratud temal esineva orgaanilise amnestilise sündroomi F04 tõttu. Kuna süüdistusakt seda asjaolu ei kajastanud, polnud ka kohtul otsust tehes võimalik teada, et V.F.-il esineb vaimseid häireid, mis mõjutavad tema süüdivust. Seetõttu jättis kohus V.F-i suhtes alusetult kohaldamata KarS §-s 34 või 35 sätestatu. Järelikult on V.F-il teo toimepanemise ajal esinenud vaimuhaigus käsitatav KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmisalusena. 3.2 Vastavalt KrMS § 254 lg-le 5 toimetatakse käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia süüdistatavale ja prokuratuurile. IdaViru Maakohtu otsuse koopia saadeti küll V.F-ile, kuid mitte teda kohtueelses menetluses kaitsnud advokaat N. Rõžovile. Seega jäeti tagamata V.F-i kaitseõigus, kuna tegemist on invaliidiga, kes ei saanud kohtuotsusest ja selle vaidlustamise võimalustest adekvaatselt aru. Seda, et V.F-i tahe oli suunatud käskmenetluses tehtud otsuse vaidlustamisele, kinnitab tõik, et V.F. üritas kaebetähtaja jooksul kohtuotsust korduvalt vaidlustada, esitades vastavasisulisi avaldusi Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile. Kuna V.F. ei suutnud süüdimõistvat kohtuotsust nõuetekohaselt vaidlustada, algatas riik täitemenetluse rahalise karistuse sissenõudmiseks. V.F-i abikaasa tasus tema eest rahalise karistuse ja täitemenetluse kulude katteks kokku 1955 krooni. 3.3 Teistmisavalduses märgitakse, et Viru Maakohtu
  26. veebruari
  27. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus ennistada kriminaalasjas tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamiseks ning arutada kriminaalasja üldkorras. Samas viidatakse Viru Maakohtu määruses võimalusele pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtusse.
  28. Vastuses teistmisavaldusele palub Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembit jätta teistmisavalduse rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu
  29. veebruari
  30. a otsuse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tulenevalt kriminaalasja materjalidest esineb alus väljuda teistmisavalduse piiridest (KrMS § 352 lg 6 ja § 372).
  32. Põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult õigeks või süüdi. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon)
  33. lisaprotokolli
  34. artikli esimene lõige sätestab, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud ühesele seisukohale, et Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhiõiguse (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala ei hõlma mitte üksnes kuritegusid, vaid ka väärtegusid ja teatud juhul isegi distsiplinaarüleastumisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. mai
  36. a otsus asjas nr 3-1-1-21-06 - RT III 2006, 20, 182;
  37. aprilli
  38. a otsus asjas nr 3-1-3-6-03 - RT III 2003, 15, 144, p 10;
  39. veebruari
  40. a otsus nr 3-1-119-00 - RT III 2001, 6, 69;
  41. juuni
  42. a otsus nr 3-1-1-63-01 - RT III 2001, 20, 215;
  43. septembri
  44. a otsus nr 3-1-188-02 - RT III 2002, 23, 263). Kolleegium märgib täiendavalt, et tulenevalt ne bis in idem põhimõttest on teo teist korda menetlemine ja isiku karistamine välistatud sõltumata sellest, kas esimene karistusotsus on täitmisele pööratud või kas see kajastub karistusregistris.
  45. Riigikohtule esitatud materjalide hulgas on kinnitatud koopia Keskkonnainspektsiooni
  46. juuni
  47. a kiirmenetluse otsusest nr JV05/35-03, millega karistati V.F-i Kalapüügiseaduse (KPS) § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 4500 krooni. Kõnealuses kiirmenetluse otsuses kirjeldati V.F-ile süüksarvatud tegu järgmiselt: "
  49. 03 Peipsi järve kaldal K küla vastas pidas A Piirivalvekordoni patrull koosseisus /.../ kinni järvelt naasva sõudepaadi "Pella" reg nr XXX xxx, milles viibisid V.F. ja J.K., kes nende nähes heitsid üle parda 3 (kolm) kotti, milles olid nakkevõrgud koos kalaga. Kala oli kokku 104 (ükssada neli) koha, mis oli püütud keeluajal. Rikutud on KPS § 17 lg 2 alp 1, KPE § 38 punkt 10, KPE § 30 lg 6." Seega on V.F-i väärteomenetluses juba
  50. a karistatud KPS § 231 lg 1 järgi sama teo eest, milles Ida-Viru Maakohus ta KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistas.
  51. Nähtuvalt Ida-Viru Maakohtu
  52. veebruari
  53. a otsusest ja selle tegemise aluseks olnud süüdistusaktist, ei olnud maakohus otsust tehes Keskkonnainspektsiooni
  54. juuni
  55. a kiirmenetluse otsusest teadlik. Kuna V.F-i väärteokorras karistamine
  56. juuni
  57. a ebaseadusliku kalapüügi eest välistab tema kriminaalkorras karistamise sama teo eest, on tegemist asjaoluga, mis vastab KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmisaluse tunnustele.
  58. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 366 p-st 5 ning § 373 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Ida-Viru Maakohtu
  59. veebruari
  60. a otsuse V.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 361 lg 1 järgi, samuti osas, millega V.Filt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena välja 4035 krooni sundraha, 1239 krooni määratud kaitsjale makstud tasu ja 43 krooni 50 senti kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulusid. Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega mõistab V.F.-i KarS § 361 lg 1 järgi õigeks ja jätab kriminaalmenetluse kulud tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 riigi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.