3-1-2-4-06
RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-4-06 Otsuse kuupäev 31. august 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi V.F. süüdistuses KarS § 361 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-36/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.F. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Nele Põder, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev 23. august 2006, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsus V.F. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 361 lg 1 järgi, samuti V.F-lt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a käskmenetluses tehtud otsusega tunnistati V.F. süüdi KarS § 361 lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära summas 1500 krooni. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka J.K., kuid tema osas pole teistmisavaldust esitatud.
V.F. tunnistati süüdi selles, et ta püüdis 6. juunil 2003. a kella 05.20 paiku koos J.K-ga A vallas K küla lähistel Peipsi järvel nakkevõrkudega ebaseaduslikult 104 koha. Sel viisil rikkus V.F. Kalapüügieeskirja § 30 p 6 ja § 38 p 10 nõudeid ja tekitas looduslikule loomastikule kahju 46 800 krooni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 3. 5. aprillil 2006. a esitas V.F-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Nele Põder Riigikohtule teistmisavalduse, milles palutakse Ida-Viru Maakohtu 2. veebruari 2005. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega vabastada V.F. karistusest. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt.
3.1 Käskmenetluses tehakse kohtuotsus sisuliselt süüdistusakti baasil. Käesoleva asja süüdistusaktis puudub igasugune viide kriminaalasjas uurija määruse alusel tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisile, mille kohta koostatud aktis on leitud, et teo toimepanemise ajal oli V.F-i võime oma tegude keelatusest arusaamiseks piiratud temal esineva orgaanilise amnestilise sündroomi F04 tõttu. Kuna süüdistusakt seda asjaolu ei kajastanud, polnud ka kohtul otsust tehes võimalik teada, et V.F.-il esineb vaimseid häireid, mis mõjutavad tema süüdivust. Seetõttu jättis kohus V.F-i suhtes alusetult kohaldamata KarS §-s 34 või 35 sätestatu. Järelikult on V.F-il teo toimepanemise ajal esinenud vaimuhaigus käsitatav KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmisalusena.
3.2 Vastavalt KrMS § 254 lg-le 5 toimetatakse käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia süüdistatavale ja prokuratuurile. IdaViru Maakohtu otsuse koopia saadeti küll V.F-ile, kuid mitte teda kohtueelses menetluses kaitsnud advokaat N. Rõžovile.
Seega jäeti tagamata V.F-i kaitseõigus, kuna tegemist on invaliidiga, kes ei saanud kohtuotsusest ja selle vaidlustamise võimalustest adekvaatselt aru. Seda, et V.F-i tahe oli suunatud käskmenetluses tehtud otsuse vaidlustamisele, kinnitab tõik, et V.F. üritas kaebetähtaja jooksul kohtuotsust korduvalt vaidlustada, esitades vastavasisulisi avaldusi Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Riigiprokuratuurile.
Kuna V.F. ei suutnud süüdimõistvat kohtuotsust nõuetekohaselt vaidlustada, algatas riik täitemenetluse rahalise karistuse sissenõudmiseks. V.F-i abikaasa tasus tema eest rahalise karistuse ja täitemenetluse kulude katteks kokku 1955 krooni.
3.3 Teistmisavalduses märgitakse, et Viru Maakohtu 8. veebruari 2006. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus ennistada kriminaalasjas tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamiseks ning arutada kriminaalasja üldkorras. Samas viidatakse Viru Maakohtu määruses võimalusele pöörduda teistmisavaldusega Riigikohtusse.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tulenevalt kriminaalasja materjalidest esineb alus väljuda teistmisavalduse piiridest (KrMS § 352 lg 6 ja § 372).
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on asutud ühesele seisukohale, et Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhiõiguse (teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld) kaitseala ei hõlma mitte üksnes kuritegusid, vaid ka väärtegusid ja teatud juhul isegi distsiplinaarüleastumisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-21-06 - RT III 2006, 20, 182; 17. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-1-3-6-03 - RT III 2003, 15, 144, p 10; 8. veebruari 2000. a otsus nr 3-1-119-00 - RT III 2001, 6, 69; 5. juuni 2001. a otsus nr 3-1-1-63-01 - RT III 2001, 20, 215; 20. septembri 2002. a otsus nr 3-1-188-02 - RT III 2002, 23, 263).
Kolleegium märgib täiendavalt, et tulenevalt ne bis in idem põhimõttest on teo teist korda menetlemine ja isiku karistamine välistatud sõltumata sellest, kas esimene karistusotsus on täitmisele pööratud või kas see kajastub karistusregistris.
Seega on V.F-i väärteomenetluses juba 2003. a karistatud KPS § 231 lg 1 järgi sama teo eest, milles Ida-Viru Maakohus ta KarS § 361 lg 1 järgi süüdi tunnistas.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar