← Eesti

3-2-1-75-06

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-75-06 Määruse kuupäev Tartu,

  1. september 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi OÜ K hagi Tallinna linna vastu 10 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks ja õiguse tunnustamiseks rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-2886 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna määruskaebus Menetlusosalised ja nende OÜ K (ümber kujundatud, varasem ärinimi Aktsiaselts K) esindajad Riigikohtus (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Tallinna linn, esindaja vandeadvokaat Aare-Heino Raig Asja läbivaatamise kuupäev
  4. september
  5. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. aprilli
  8. a määrus.
  9. Teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata OÜ K hagi Tallinna linna vastu nõude osas õiguse tunnustamiseks rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks.
  10. Määruskaebus rahuldada.
  11. Tagastada Tallinna linnale määruskaebuselt
  12. mail
  13. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. OÜ K (hageja) esitas
  15. juunil
  16. a Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista tekitatud kahju 10 000 krooni ja tunnustada hageja õigust rendisuhte kestel tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni suuruse hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja rendilepingu alusel kostjale kuuluvaid mitteeluruume. Kostja luges lepingu alates
  17. juunist
  18. a lõppenuks. Hageja on
  19. a seisuga teinud ruumides renoveerimis- ja restaureerimistöid maksumusega 4 910 000 krooni ja taotleb rendiseaduse (RenS) § 12 lg 1 järgi nende kulutuste eest hüvitise saamise õiguse tunnustamist. Lisaks jättis kostja hagejale väljastamata kauplemisloa
  20. juunist kuni
  21. juunini
  22. a, mistõttu ei olnud hagejal sel ajavahemikul võimalust kauplust pidada, millest tekkinud kahju 10 000 krooni palus hageja kostjalt välja mõista. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 760 krooni.
  23. Tallinna Linnakohus kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 175 000 krooni, sest pidas hageja õiguse tunnustamise nõuet hinnaga hagiks.
  25. jaanuarist
  26. a kohtute seaduses jõustunud kohtute tööpiirkondasid puudutavate muudatuste tõttu menetles asja edasi Harju Maakohus.
  27. jaanuari
  28. a määrusega jättis Harju Maakohus hagi õiguse tunnustamiseks parenduste eest hüvitise saamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud ajaks riigilõivu. Määruse kohaselt on selle nõude puhul tegemist varalise nõudega, millelt tulnuks tasuda riigilõiv 175 000 krooni, st lisaks tasutud 60 kroonile veel 174 940 krooni.
  29. Hageja esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.
  30. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  32. märtsil
  33. a jättis Harju Maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  34. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  35. aprilli
  36. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja saatis asja menetlemiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et hageja nõue oli suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise kindlaksmääramisele, mistõttu enne
  37. jaanuari
  38. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja väljakujunenud kohtupraktika järgi ei olnud tegemist hinnaga hagiga. Enne
  39. jaanuari
  40. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 kohaselt tuli mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 60 krooni. Kuna hagi oli eelnevalt juba menetlusse võetud, tuli kohaldada enne
  41. jaanuari
  42. a kehtinud riigilõivu tasumist reguleerinud õigusnorme. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  43. Kostja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt on hageja nõue käsitatav varalise nõudena, sest haginõude sisuks ja hageja selgeks eesmärgiks on kostjalt 4 910 000 krooni saamine. See ilmneb üheselt hagiavaldusest. Ringkonnakohus on lisaks jätnud määruses olulises ulatuses põhjendamata seisukoha, et hageja nõue oli suunatud õigussuhte olemasolu või puudumise kindlaksmääramisele. Ka on jäetud analüüsimata kostja väited, et haginõude tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi haginõude vormistuslikust küljest, vaid lähtuda tuleks hagiavalduse sisust ja kohtusse pöördumise tegelikust eesmärgist.
  44. Hageja arvates on ringkonnakohtu määrus põhjendatud ning ta palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaevatava määruse muutmata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium saab teha uue määruse, millega jätab TsMS § 423 lg 1 p 11 alusel hagi vaidlusaluse nõude osas läbi vaatamata.
  46. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud RLS § 37 lg-t
  47. Nimetatud sätte kohaselt (hagi esitamise aja redaktsioonis) tasutakse mittevaralise, sealhulgas hindamisele mittekuuluva hagiavalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni. Käesolevas asjas on hagiavalduses mh selgitatud kostja kohustust hüvitada rendilepingu lõppemisel hagejale kooskõlastatud parendused ning viidatud RenS § 12 lg-le 1, mille kohaselt on rentnikul õigus rendilepingu lõppemisel või lõpetamisel nõuda rendileandja loal renditud varale tehtud parenduste eest vajalike kulutuste hüvitamist. Sellest tulenevalt on kohtult palutud tunnustada hageja õigust saada kostjalt hüvitist rendileandja loal tehtud parenduste eest 4 910 000 krooni. Sellist hagi ei saa kolleegiumi arvates lugeda mittevaraliseks või hindamisele mittekuuluvaks RLS § 37 lg 3 tähenduses. Sellele viitab hagis väljendatud selge tahe saada kostjalt hüvitist 4 910 000 krooni, s.t hagis väljendub otsene varaline huvi. Hagis ega hageja vastuses puuduste kõrvaldamise määrusele (tl-d 79-80) ei ole märgitud, milles seisneb hageja muu huvi üksnes tuvastusnõude esitamiseks. Kui kohus teeks lahendi, mille resolutsioonis tunnustataks hageja õigust saada kostjalt kindel summa raha, jättes selle samas kostjalt välja mõistmata, tekitaks see vähemalt probleemi sellise lahendi mõistmisel ja täitmisel. Kolleegiumi hinnangul on hageja püüdnud ilmselget varalist nõuet "rüütada" riigilõivu tasumata jätmise eesmärgil mittevaraliseks, millist eesmärki tuleb lugeda tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolusolevaks ja taunitavaks ning sellist poole toimimist tuleb kohtul tõkestada. Seega tuleb hagi lugeda varaliseks hagiks enne
  48. jaanuari
  49. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2 alusel, mille järgi määratakse hagihind hagetava vara väärtusega. Hagetava vara väärtuseks tuleb lugeda 4 910 000 krooni, mille pealt on hageja jätnud tasumata riigilõivu 174 940 krooni.
  50. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et alates
  51. jaanuarist
  52. a kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei tunne enam "hinnata hagi" mõistet. Tuvastushagi hind määratakse TsMS § 125 esimese lause kohaselt hüve väärtusega, mida hagejal on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue sama sätte teise lause kohaselt mittevaraliseks. Sellisel juhul määratakse hagihind kindlaks TsMS § 132 kohaselt.
  53. Eespool toodu tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hageja võib TsMS § 426 lg 1 kohaselt pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse. Kolleegium juhib hageja tähelepanu asjaolule, et alates
  54. jaanuarist
  55. a tuleb 4 910 000 krooni suuruse haginõude pealt tasuda riigilõivu 107 750 krooni (Lisa 2 riigilõivuseaduse juurde).
  56. Vastuseks hagejale, et Riigikohus määras talle vastuse tähtpäevaks
  57. juuni
  58. a, kuid juba
  59. juunil
  60. a otsustati kostja määruskaebus menetlusse võtta, viitab kolleegium TsMS § 679 lgle 2, mille kohaselt võib kaebuse menetlusse võtmise lahendada ka enne vastuse esitamise tähtaja möödumist, kui kaebus on ilmselt põhjendamatu või ilmselt põhjendatud.
  61. Kolleegium märgib, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 järgi taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu 60 krooni tagastamist. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.