Obsah (4)

§ 741§ 7435§ 28§ 17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-76-06 Otsuse kuupäev 13. september 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Ke

§ 741lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.

jaanuari

1. a otsus väärteoasjas nr 41628/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.N. kaitsja Raivo Bergson, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
2. august
3. a Istungil osalenud isikud Resolutsioon
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a kohtuotsus A.N. väärteoasjas nr. 4-1628/05 osas, millega A.N. karistati

§ 741lg 1 järgi 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

2. Teha uus otsus, millega karistada A.N.

§ 7435järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni.

1. Kohtuotsuse täitmine toimub Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsuses näidatud korras.
4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Põhja Politseiprefektuuri
6. juuni
7. a otsusega karistati A.N.

§ 741

lg 2 järgi 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis

1. juunil
2. a kell 17.10 Tallinnas K tänaval sõiduautot Opel Astra (reg/nr X), kuigi tal oli juhtimisõigus peatatud.
3. A.N. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule (praegu Harju Maakohus) kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja väitis, et ei olnud teadlik sellest, et tal on juhtimisõigus on peatatud.
4. Harju Maakohus tühistas
5. jaanuari
6. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse ja tegi uue otsuse, millega karistas A.N.

§ 741lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni.

Kohus tuvastas, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse

1. mai
2. a otsusega nr. 3926 peatati A.N. juhtimisõigus üheks kuuks. Otsus saadeti A.N-le lihtpostiga ning puuduvad andmed, et ta oleks otsuse kätte saanud. Kuna juhtimisõiguse peatamise otsus haldusaktina jõustub HMS § 66 lg 1 kohaselt adressaadile teatavakstegemisest või kättetoimetamisest alates ja A.N. ei olnud juhtimisõiguse peatamisest teadlik, tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohus asus aga seisukohale, et A.N-l puudus siiski juhtimisõigus, kuna A.N. ajutine juhiluba kehtis kuni
3. maini
4. a. Seetõttu kvalifitseeris kohus A.N. tegevuse ümber

§ 741lg 1 järgi.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja R. Bergson. Kassatsioonis taotletakse Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator märgib, et kohus on ebaõigesti sidunud juhtimisõiguse olemasolu dokumendi - ajutise juhiloa - kehtivusega.

§ 28

, mis reguleerib juhtimisõiguse andmist, ei näe ette, et see omistataks tähtajaliselt või et see oleks seotud juhiloa kehtivusega. Pealegi oli A.N-l olemas kehtiv juhiluba, kuid väärteomenetluse raames oli see võetud hoiule. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Juhtimisõiguse kui subjektiivse õiguse võivad isikud omandada

§-s 28 toodud tingimustel. Liiklusseaduse § 741 lg 1 sätestab vastutuse iskutele, kes juhivad mootorsõidukit või trammi, omamata juhtimisõigust. Sama paragrahvi teine lõige aga sätestab muuhulgas vastutuse juhile, kelle juhtimisõigus on küll olemas, kuid see õigus oli peatatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal kassaatoriga, rõhutades, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga. Juhil peab vastavalt

§ 17

lg-le 1 kaasas olema juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, kuid selle puudumine ei moodusta iseenesest

§ 741lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivset tunnust.

Kui juhil on küll juhtimisõigus olemas, kuid tal pole juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on tegemist

§-s 7435 kirjeldatud väärteoga.

1. Käesolevas asjas
2. juunil
3. a koostatud väärteoprotokollist nr AB 710298 selgub, et A.N. juhtis samal päeval Tallinnas S pst ja M tänaval mootorsõidukit, omamata juhtimise õigust, mis oli kontrollimise hetkel peatatud. Väärteoprotokolli kohaselt puudus tal ka juhiluba.
4. Maakohus tuvastas õigesti, et A.N. ei olnud väärteo toimepanemise ajal teadlik tema suhtes juhtimisõiguse peatamisest, kuid asus ekslikult seisukohale, et tema poolt toimepandu - tal ei olnud juhtimisõigust tõendavat dokumenti - on käsitletav mootorsõiduki juhtimise õiguse mitteomamisena. Seetõttu kvalifitseeris maakohus tema käitumise ebaõigesti

§ 741lg 1 järgi, pidades teda isikuks, kellel polnud juhtimisõigust.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 7435

ning VTMS § 174 p-st 8, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Harju Maakohtu 20.01.2006. a kohtuotsus A.N. suhtes tuleb tühistada ning teha täiendavalt tõendeid kogumata uus otsus, mis ei raskenda süüdlase olukorda. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg