← Eesti

3-1-1-77-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-77-06 Otsuse kuupäev 21. september 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Ko

§ 345lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 6.

märtsi

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-30-110 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.H. kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  2. august 2006, kirjalik menetlus Resolutsioon
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a ja Järva Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus A.H. süüditunnistamises ning karistamises KarS § 345 lg 1 järgi, samuti A.H-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.
  8. Mõista A.H. KarS § 345 lg 1 järgi õigeks.
  9. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  10. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Järva Maakohtu
  12. oktoobri
  13. a otsusega tunnistati A.H. süüdi ja teda karistati KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 180 päevamäära summas 15 750 krooni ja KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära summas 17 500 krooni. Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes A.H-le liitkaristuseks rahalise karistuse 200 päevamäära summas 17 500 krooni. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A.T., A.J. ja OÜ P, kuid nende isikute huvides ei ole kassatsiooni esitatud. Järva Maakohus mõistis A.H-lt ja teistelt süüdistatavatelt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 529 316 krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks. 1.1 Karistusseadustiku § 344 lg 1 järgi tunnistati A.H. süüdi järgmise teo toimepanemises. Septembris 2002 koostas A.H. OÜ R ja OÜ P vahelise kauba ostu-müügilepingu. Lepingu järgi omandas OÜ P nõudeõiguse OÜ R kaubale ning viimane kohustus kauba OÜ-le P tasu eest üle andma. A.H. kirjutas lepingu kuupäevaks
  14. aprill 2002 ning võttis allkirjad A.T-lt kui OÜ P juhatuse liikmelt ja A.J-lt kui OÜ R juhatuse liikmelt. Tegelikult polnud A.J-l lepingudokumendi koostamise ajal enam õigust OÜ-d R esindada. Kõnealuse ostu-müügilepingu koostas A.H. eesmärgiga esitada see Järva Maksuametile, et tõendada kauba soetamist OÜ P poolt ja omandada seeläbi õigus arvata äriühingul tasuda tulevast käibemaksust maha sisendkäibemaksu. 1.2 Karistusseadustiku § 345 lg 1 järgi tunnistati A.H. süüdi selles, et ta
  15. detsembril
  16. a edastas eelnimetatud võltsitud ostu-müügilepingu faksi teel Järva Maksuametile eesmärgiga tõendada OÜ R ja OÜ P tehtud tehingut ja omandada õigus maha arvata sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust.
  17. Maakohus tuvastas, et OÜ P deklareeris maksustamisperioodidel aprill kuni juuli 2002 alusetult sisendkäibemaksu 529 316 krooni. Nimelt arvas OÜ P sisendkäibemaksu maha OÜ-st R ostetud kauba eest väljastatud arvete alusel, ehkki tegelikult OÜ R OÜ-le P kaupa ei müünud.
  18. aprilli
  19. a ostu-müügitehingut OÜ R ja OÜ P vahel ei toimunud ning lepingudokument (samuti arved ja saatelehed) koostati selleks, et esitada see Järva Maksuametile eesmärgiga tõendada OÜ P ebaseaduslikult vähendatud käibemaksukohustust.
  20. Järva Maakohtu otsuse peale esitas teiste hulgas apellatsiooni ka A.H. kaitsja Aadu Luberg, kes palus Järva Maakohtu otsuse oma kaitsealust puudutavas osas tühistada ja A.H. KarS §

§ 345lg 1 järgi õigeks mõista.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja tehti tühistatud osas uus otsus. Muu hulgas tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles oli A.H-lt välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju. Samuti jättis apellatsioonikohus A.H. süüdistusest KarS §

§ 345

lg 1 järgi välja lõigu "omandada seeläbi õigust maha arvata sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust". A.H. kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt. A.H-le esitatud süüdistuse kohta märkis kohtukolleegium järgmist. 4.1 A.H. ütluste kohaselt koostas ta

  1. a septembrikuus pärast seda, kui ta oli asunud OÜ-d P juriidiliselt nõustama, tagantjärele
  2. aprilli
  3. a kuupäevaga OÜ R ja OÜ P vahelise ostu-müügilepingu ning lasi selle A.J-l ja A.T-l allkirjastada.
  4. detsembril 2002 saatis ta lepingu faksiga Järva Maksuametile. Leping olevat vormistatud juba toimunud ja tulevasteks sellesisulisteks õiguslikeks suheteks. Kohtukolleegium tõdes, et A.H. võltsis dokumendi, sest ta valmistas dokumendi isikuna, kellel ei olnud selleks õigust, ning sisult ei olnud dokument õige. Esitades enda võltsitud ostu-müügilepingu Järva Maksuametile, pani A.H. toime võltsitud dokumendi kasutamise objektiivse koosseisu. Dokumendi kasutamisel tegutses A.H. kavatsetult. 4.2 Vastavalt käibemaksuseadusele on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tõendav dokument arve. Sisendkäibemaksu saab maha arvata see ettevõtja, kes kaupa või teenust kasutab ning kes on arvel märgitud ostjana või tellijana. A.H-le ei ole esitatud süüdistust selles, et ta oleks võltsinud või esitanud maksuhaldurile maksude arvestuse aluseks olevaid teadvalt võltsitud arveid, samuti kauba saatelehti või deklaratsioone. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust, et A.H-le süüks pandud võltsitud dokument ei ole käibemaksu arvestuse aluseks olev dokument. Maakohtu otsuses ei ole analüüsitud ning selles puuduvad põhistused, et A.H. oleks süüdistuses nimetatud ostu-müügilepingu võltsinud ja edastanud eesmärgiga omandada õigust maha arvata sisendkäibemaksu ning vähendada OÜ P maksukohustust. Kohtukolleegium asus seisukohale, et ostu-müügilepingu võltsimise faktiga ei ole tõendatud, et A.H. oleks aidanud kaasa maksude maksmisest kõrvalehoidmisele, kuivõrd maksu arvestatakse konkreetselt arvete ja kauba saatelehtede alusel, mitte lepingu alusel. 4.3 Samuti leidis ringkonnakohus, et Eesti Vabariigile tekitas varalise kahju A.T., kes esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid. A.H. tegevus ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärje - maksude maksmisest kõrvalehoidmisega - ja seega riigile kahju tekitamisega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A.H. kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti A.H. kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 5.1 A.H. ei ole kunagi eitanud, et koostas
  6. a septembris temale esitatud saatelehtede ja arvete alusel süüdistuses nimetatud lepingu. Leping dateeriti
  7. aprilli
  8. a kuupäevaga seetõttu, et fikseerida kahe äriühingu vahel juba eksisteerinud olukord. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, miks ei olnud A.H.l kohtu arvates õigust lepingudokumenti koostada. Määrav ei ole isik, kes füüsiliselt dokumendi koostas, vaid isik, kelle mõtteväljendus selles dokumendis sisaldub. A.H. on jurist, kelle igapäevane tegevus seisnebki paljus just õigusdokumentide (sh lepingute) koostamises. A.H. ei olnud teadlik sellest, et talle esitatud arved ja saatelehed, mille alusel ta lepingudokumendi koostas, olid võltsitud. Samuti ei teadnud A.H., et A.J. polnud septembris 2002 enam OÜ R juhatuse liige. Ühtlasi arvas A.H., et OÜ R ja OÜ P on tõepoolest tehinguid teinud. Seega tegutses A.H. eksimuses. 5.2 Karistusseadustiku § 344 lg-s 1 sätestatud objektiivse süüteokoosseisu realiseerimiseks peab dokumendiga olema võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Olukorras, kus lepingu koostamine eesmärgiga mõjutada äriühingu käibemaksuarvestust on A.H. süüdistusest välja jäetud, ei haaku pelgalt tsiviilõigusliku lepingu edastamine Järva Maksuametile KarS § 344 objektiivse koosseisuga. 5.3 Kuivõrd A.H. pole dokumenti võltsinud, siis ei saanud ta seda ka kasutada, mistõttu on välistatud tema vastutus KarS § 345 lg 1 järgi. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on põhjendatult tunnistanud A.H. süüdi KarS § 344 lg 1 järgi. Kassaatori väide, et A.H. polnud lepingudokumendi koostamisel teadlik asjaolust, et OÜ-l R ja OÜ-l P tegelikku ostu-müügisuhet ei ole, on vastuolus kohtute tuvastatud faktiliste asjaoludega. A.H. süüditunnistamist KarS § 344 lg 1 järgi ei välista ka see, et ringkonnakohus jättis süüdistusest välja eesmärgi mõjutada OÜ P käibemaksuarvestust. Karistusseadustiku § 344 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ei eelda toimepanijalt eesmärgi olemasolu. Piisab sellest, kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et võltsitav dokument, pitsat või plank on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks.
  10. Süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi tuleb A.H. õigeks mõista. Seda järgmistel põhjendustel. 7.1 Karistusseadustiku § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust. 7.2 A.H-le esitati KarS § 345 lg 1 järgi süüdistus selles, et ta edastas võltsitud ostu-müügilepingu Järva Maksuametile eesmärgiga "tõendada OÜ R ja OÜ P vahel toimunud tehinguid ja omandada õigust äriühingu poolt maha arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust". Tallinna Ringkonnakohus jättis A.H. süüdistusest välja lõigu "omandada seeläbi õigust maha arvata sisendkäibemaksu ning vähendada seeläbi OÜ P maksukohustust". Seega jäi süüdistusse alles müügilepingu maksuametile edastamine eesmärgiga "tõendada OÜ R ja OÜ P vahel toimunud tehinguid". Kriminaalkolleegium leiab, et OÜ R ja OÜ P vahel toimunud tehingu tõendamine ei saa iseenesest olla käsitatav õiguse omandamise või kohustusest vabanemisena KarS § 345 lg 1 mõttes. Seda võib pidada üksnes OÜ P maksukohustuse vähendamise eesmärgi saavutamise viisiks. Süüdistusest järelduvalt oli A.H. ainukene eesmärk maksuhaldurile võltsitud lepingut edastades näidata, et OÜ P alusetult deklareeritud sisendkäibemaksusumma on õige. Väidetavalt püüdis A.H. lepingudokumendi esitamisega tõendada, et arved, mille alusel sisendkäibemaks maha arvati, ei olnud võltsitud, vaid kajastasid tegelikku ostu-müügisuhet OÜ R ja OÜ P vahel. Seega heideti KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses A.H-le ette üksnes eesmärki "omandada" OÜ-le P "õigus" sisendkäibemaksu alusetuks mahaarvamiseks (s.t maksukohustuse põhjendamatuks vähendamiseks). 7.3 Võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgi väljajätmine KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistusest tähendab vältimatult seda, et ringkonnakohtu tuvastatud A.H. tegu ei vasta KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteo subjektiivsele koosseisule. Võltsitud dokumendi kasutamine, kui sellega ei kaasne eesmärki omandada õigusi või vabaneda kohustustest, ei ole KarS § 345 lg 1 järgi karistatav. Eitades küll KarS § 345 lg-s 1 nõutava üleulatuva tahte esinemist A.H. käitumises, ei mõistnud ringkonnakohus A.H-d KarS § 345 lg 1 järgi õigeks. Selliselt toimides kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust.
  11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Järva Maakohtu
  12. oktoobri
  13. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
  14. märtsi
  15. a otsuse A.H. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 345 lg 1 järgi, samuti A.H-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Riigikohus mõistab A.H. KarS § 345 lg 1 järgi õigeks. Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. A.H. kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  16. Kohtupraktika ühtlustamiseks peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida väljaspool käesoleva kriminaalasja lahendamise piire veel järgmist. Sarnaselt kehtivale õigusele nägi ka
  17. jaanuarist 2002 kuni
  18. aprillini 2004 kehtinud Käibemaksuseaduse § 22 lg 1 esimene lause ette, et teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha Käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele vastava arve originaaleksemplari alusel. Seega ei saa käibemaksukohustuslane ostumüügilepingu alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Samas juhib kolleegium tähelepanu sellele, et Maksukorralduse seaduse § 59 lg 1 esimese lause kohaselt on maksumenetluses tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Kui maksuhalduril tekib kahtlus sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevate ostuarvete õigsuses, võib maksukohustuslasel tekkida vajadus esitada maksumenetluses nende arvete usaldusväärsuse kinnitamiseks täiendavaid tõendeid, milleks võib muu hulgas olla ka arvetes kajastuvate tehingute toimumise aluseks olev leping. Kui maksuhaldurile esitatakse võltsitud ostu-müügileping selleks, et kinnitada sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevate samuti võltsitud arvete õigsust, on ka lepingu esitamise eesmärk omandada õigus käibedeklaratsioonis näidatud alusetu sisendkäibemaksusumma mahaarvamisele. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.