) § 63 lg 1 p 4 alusel 40 päevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt nõudis A. K. tualettpaberit ning kuna nõudmisele kohe ei reageeritud, hakkas kaebaja kolkima vastu kambri ust ja valjuhäälselt nõudma tualettpaberit. Seejuures kasutas A. K. ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid vanglaametnike aadressil, mille tõttu tuli kinnipeetava rahustamiseks kasutada ohjeldusmeetmena käeraudu. Käskkirjast nähtub, et A. K. omab 64 kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse ja vanglaametnike sõimamise eest. Seega on kaebaja 1. juuli 2005. a käitumist peetud süstemaatiliseks vangistust reguleerivate õigusnormide rikkumiseks.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p-des 7.1.1, 7.1.6, 7.2.4 ja 13.4 on sätestatud kinnipeetava kohustused täita Vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda ja alluma ametnike seaduslikele korraldustele ning olema teiste kinnipeetavate suhtes viisakas; suhtlemisel vangla teenistujatega ja teiste isikutega on keelatud kinnipeetaval kasutada ebatsensuurseid väljendeid.
lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on lubatud täiendava julgeolekuabinõuna kasutada ohjeldusmeetmeid kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub Vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju. Tulenevalt
lg-st 1 võib ohjeldusmeetmena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Antud juhul on kaebaja seletuste kohaselt kasutatud tema suhtes käeraudu kestvusega 5 tundi. Kaebaja väide, et tema suhtes on kasutatud ka jalaraudu, ei saa olla tõene, kuna vastustaja teatel ei ole jalaraudu vanglas üldse olemas.
Seega on käeraudu kasutatud kaebaja suhtes Vangistusseaduse eelpoolnimetatud sätete kohaselt. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale tualettpaber ikkagi anti, kuigi mitte koheselt pärast esimest küsimist. Halduskohus leidis, et Tartu Vangla ametnikud ei ole tema suhtes ohjeldusmeetmete rakendamisega kaebaja väärikust alandanud ega teotanud ohjeldusmeetmete kasutamise käigus tema au ja head nime, vaid tegutsesid kooskõlas õigusaktidega. Kaebaja tervise kahjustamine ohjeldusmeetmete rakendamise tulemusena ei ole tõendatud.
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik. A. K. suhtes kasutas
lg-st 4 tuleneb, et vanglaametnikuna, kellel on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus, on seadusandja silmas pidanud vanglas tööl viibivat kõrgemat vanglaametnikku. Antud juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus vangla peakorrapidajal. Vangla seisukohast tulenevalt oleks vangla direktori poolt ohjeldusmeetmete kohaldamine pigem erand, kuna on väheusutav, et direktor viibiks vahetult iga intsidendi juures ja otsustaks sealsamas ohjeldusmeetme kohaldamise põhjendatuse. Kuna vanemvalvuril puudus seaduslik õigus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, siis oli kaebaja suhtes 1. juulil 2005 käeraudade kasutamine õigusvastane. Lisaks täheldas ringkonnakohus, et
lg-st 2 tulenevalt on ohjeldusmeetmete kasutamine kõige rangem julgeolekuabinõu ning käeraudade kasutamine on üks võimalikest ohjeldusmeetmetest. Kuivõrd käeraudade kasutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, siis on käeraudade kasutamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel. Vangla poolt esitatud tõenditest ei nähtu, millega oli põhjendatud kõige rangema julgeolekuabinõu kohaldamine ja seda 5 tunni kestel ning millistel põhjustel oleksid antud juhul välistatud teiste
Ringkonnakohus leidis, et õigusliku aluseta ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamine on õigusvastane ja selle kohaldamise tingimustest tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. Asjas puuduvad ka asjaolud, mis välistaksid vangla vastutuse tekitatud kahju osas või piiraksid seda. Õiguserikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust arvestades pidas ringkonnakohus põhjendatuks mõista Tartu Vanglalt A. K. kasuks ohjeldusmeetme õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2000 krooni. Muus osas leidis ringkonnakohus, et tõendatud ei ole apellandi väide, et käeraudade kohaldamisega kahjustati tema tervist. Samuti ei ole tõendatud, et apellandi suhtes kasutati ka jalaraudu ning et teda tõsteti käeraudadest talle valu tekitamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Tartu Vangla palub esitatud kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu 3. mai 2006. a otsuse tühistada ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2006. a otsuse. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus sisustas vääralt
Vanemvalvur O. Kivi kohaldas A. K. suhtes ohjeldusmeetmeid põhjusel, et too lõhkus vastu kambriust ja lärmas, häirides sellega kaaskinnipeetavaid, ei allunud korraldustele lõhkumine ja lärm lõpetada, valvurite kambrisse sisenemisel ähvardas neid ning käitus agressiivselt. Sündmuskohal viibisid vanemvalvur O. Kivi ja valvur S. Erkmann. Kassaator leiab, et seadusandja ei ole
lg 4 puhul pidanud silmas, et ohjeldusmeetmeid võib kohaldada üksnes kõrgeim tööl viibiv vanglaametnik (antud juhul peakorrapidaja), vaid selle võib otsustada intsidendi juures olev kõrgeim vanglaametnik. "Edasilükkamatu juhu" all on
lg-s 4 silmas peetud olukorda, kus kinnipeetava agressiivse õigusvastase käitumise tagajärjel võib saada kahjustatud või hävida vangla vara või vahetult sattuda ohtu teiste isikute elu või tervis. Olukord, kus kinnipeetav lõhub vangla vara ning käitub agressiivselt, ähvardades kambrisse sisenenud vanglaametnikku, on erandlik ja vaieldamatult edasilükkamatu juhtum, mil ohjeldusmeetmete kohaldamine tuleb otsustada vahetult sündmuskohal viibivatest ametnikest kõrgeimas ametiastmes oleva vanglaametniku poolt. Vanglaametnik ei pea ootama rünnet, vaid tal on õigus võtta tarvitusele meetmed tõenäoliselt eesseisva ründe vältimiseks, sh kasutades käeraudu. Väär oleks asuda seisukohale, et enne ohjeldusmeetme kohaldamist (nt käeraudade paigaldamist) tuleb kohale kutsuda kõrgeim vangla territooriumil viibiv vanglaametnik ja alles seejärel hinnatakse, kas ja milliste meetmete rakendamine on vajalik. Aeg, mis kuluks kõrgeima vanglaametniku sündmuskohale saabumiseks, võib põhjustada ettearvamatuid tagajärgi, pannes ohtu vanglaametnike ja kokkuvõttes kogu vangla julgeoleku. Vangla on seisukohal, et O. Kivi hindas olukorda õigesti ja kohaldas ohjeldusmeetmena käeraudu õiguspäraselt, hoides sellise tegevusega ära võimaliku ründe talle endale ning suurema kahju tekkimise vangla varale. Vanemvalvur O. Kivi informeeris käeraudade kohaldamisest peakorrapidajat ja vangla direktor kinnitas selle toimingu 4. juulil 2005. 7. A. K. vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse muutmata. A. K. nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et tema suhtes ohjeldusmeetmena käeraudade kohaldamise pidanuks otsustama vangla peakorrapidaja või mõni teine vanemvalvur O. Kivist kõrgem vanglaametnik. A. K. ei nõustu vangla väitega, et tema koputamisest sai kambri uks kannatada. Seda tõendab ka asjaolu, et kaebaja viibis kambris nr 1023 kuni 16. septembrini 2005 ja ust selle aja jooksul välja ei vahetatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, keda tuleb pidada Vangistusseaduse § 69 lg 4 tähenduses kõrgemaks vanglaametnikuks, kes võib vangla direktori puudumisel edasilükkamatul juhul erandina otsustada kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. 9.
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.
lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub Vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.
lg 2 p 5 näeb ühe lubatud täiendava julgeolekumeetmena ette võimaluse kasutada kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmeid.
lg 1 kohaselt võib
lg 2 p-s 5 sätestatud ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel, kui on olemas kõrgendatud põgenemisoht.
lg 3 sätestab, et
lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Seejuures täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmete kasutamisel tuleb lisaks arvestada
lg-st 4 tuleneb, et vanglaametnikuna, kellel on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus, on seadusandja silmas pidanud vanglas tööl viibivat kõrgeimat vanglaametnikku. Antud juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigus vangla peakorrapidajal. Kassaator on seisukohal, et seadusandja ei ole
lg 4 puhul pidanud silmas, et ohjeldusmeetmeid võib kohaldada üksnes kõrgeim vangla territooriumil viibiv vanglaametnik, vaid selle võib otsustada intsidendi juures olev kõrgeim vanglaametnik. Aeg, mis kuluks kõrgeima vanglas viibiva vanglaametniku sündmuskohale saabumiseks, võib põhjustada ettearvamatuid tagajärgi, pannes ohtu vanglaametnike ja kokkuvõttes kogu vangla julgeoleku. "Edasilükkamatu juhu" all on
lg-s 4 silmas peetud olukorda, kus kinnipeetava agressiivse õigusvastase käitumise tagajärjel võib saada kahjustatud või hävida vangla vara või vahetult sattuda ohtu teiste isikute elu või tervis. 11. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamine (
Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab
lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor. Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu on täiendavate julgeolekuabinõude, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamine. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et vangla direktori puudumisel võib
lg- st 4 tulenevalt edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada üksnes kõrgeim vangla territooriumil viibiv vanglaametnik. Ringkonnakohus leidis, et juhul, kui täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise võiks otsustada kõrgeim intsidendi juures vahetult viibiv vanglaametnik, oleks
lg 4 esimesest lausest tulenev vangla direktori poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine pigem erand, sest on väheusutav, et direktor viibiks vahetult iga intsidendi juures ja otsustaks sealsamas ohjeldusmeetme kohaldamise põhjendatuse. Halduskolleegium peab õigeks Tartu Vangla tõlgendust
lg 4 teisele lausele, mille kohaselt võib edasilükkamatul juhul täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeedet kohaldada kõrgeim viivitamatut sekkumist nõudva intsidendi juures viibiv vanglaametnik. Kui tegemist on edasilükkamatu juhuga, võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kõrgeim vahetult intsidendi juures viibiv vanglaametnik sõltumata sellest, kas vangla direktor või mõni teine kõrgem vanglaametnik vangla territooriumil viibib või mitte. Edasilükkamatuks juhuks
lg 4 teise lause tähenduses tuleb pidada olukorda, kus kinnipeetav oma agressiivse või ründava käitumisega seab vahetusse ja tegelikku ohtu enda, kaaskinnipeetavate või vanglaametnike elu või tervise, püüab põgeneda või esineb kõrgendatud põgenemisoht või kinnipeetav tahtlikult kahjustab vangla vara või rikub muul kohest sekkumist nõudval viisil oluliselt Vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju. Sellisel juhul on täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise õigus kõrgeimal intsidendi juures viibival vanglaametnikul. Kuivõrd
lg 4 esimesest lausest tulenevalt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid üldjuhul vangla direktor, kes on ka
lg 2 kohaselt vastutav julgeoleku eest vanglas, peab erakorralisest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest viivitamata teavitama vangla direktorit või teda asendavat vanglaametnikku, kes hindab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust ja kasutatud abinõude sobivust ning otsustab nende kohaldamise jätkamise või lõpetamise. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu väitega, et
lg 4 sellise tõlgenduse puhul muutuks vangla direktori poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine sisuliselt erandiks, mis ei ole olnud seadusandja tahteks. Kolleegium märgib, et
lg-s 2 loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest on enamik siiski sellised, mille kohaldamist ei ole ilmselt vajalik otsustada vahetult sündmuskohal. Erandiks ongi eelkõige
lg 2 p 5 alusel ohjeldusmeetmete kasutamine, mille puhul võib viivitamine teatud olukorras tuua kaasa pöördumatud kahjulikud tagajärjed või loob nende saabumiseks kõrgendatud ohu. 12. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ohjeldusmeetmete kasutamisel piiratakse teiste lubatud täiendavate julgeolekuabinõudega võrreldes kinnipeetava õigusi kõige ulatuslikumalt, tegemist on rangeima täiendava julgeolekuabinõuga. Sellise iseloomuga meetme rakendamiseks peavad esinema vahetud ja olulised põhjused ning meetme kohaldamine peab toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. Meede peab olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kuivõrd
lg 4 esimesest lausest tuleneb, et üldjuhul peab kõigi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamise, konkreetse meetme valiku ja rakendamise kestuse otsustama vangla direktor, siis tuleb igal konkreetsel juhul, kui erandina on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldanud mõni teine vanglaametnik, tuvastada, kas esinesid asjaolud, mis õigustasid julgeolekumeetmete kohaldamise üldisest korrast kõrvalekaldumist. Kui selliseid asjaolusid ei esine, on täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine vangla direktorist madalama vanglaametniku poolt õigusvastane.
HKMS § 64 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. Sama paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.