← Eesti

3-1-1-69-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-69-06 Otsuse kuupäev 25. september 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Ker

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22.

veebruari

  1. a otsus nr 2-1-99 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. T. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski Asja läbivaatamise kuupäev
  2. august
  3. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse ja mõista T. T. talle KarS §

§ 25lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

  1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Tallinna Linnakohtu
  3. novembri
  4. a kohtuotsusega tunnistati T. T. KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 500 päevamäära ulatuses, so 25000 krooni. Vastavalt Kar

S §-le 68 ja § 70 lg-le 2 loeti karistusest kantuks rahaline karistus 300 krooni, so kahepäevase eelvangistusega võrduv rahaline karistus. T. T. tunnistati süüdi suure koguse tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises alljärgnevalt.

  1. septembril
  2. a tolliametnike poolt OÜ X tanklas teostatud kontrolli käigus selgus, et
  3. septembril
  4. a mahutitele paigaldatud tollitõkendid on eemaldatud ning mahutitest ja kütuseveokist on omavoliliselt võetud kütust. Samal päeval sulgesid tolliametnikud territooriumi väravad ning kütusemahutid ja pitseerisid need. Koostati ettekirjutus, millega keelati kõikides mahutites oleva kütuse käitlemine. T. T., olles teadlik, et OÜ X territooriumil asuv kütus on tollikontrolli all, kutsus
  5. septembril
  6. a tanklasse paakauto, ühendas koos autojuhiga kütusevoolikud kütusemahuti kraani, kütuse pumpamismehhanismi ja teise kütuseveokiga ning andis autojuhile korralduse kütuse ümberpumpamise alustamiseks. Samal õhtul tuvastasid tolliametnikud, et territooriumi väravatelt oli tollitõkend eemaldatud ning territooriumil seisis veok, mille töötava kütusepumpamise mehhanismi küljes oli kaks voolikut, millest ühe ots oli ühendatud kütusemahutiga ja teise vooliku ots oli ühendatud territooriumil seisnud teise kütuseveokiga. Kohapeal peeti kütuse käitlemisel kinni autojuht ning T. T. Kinnipidamise momendiks oli Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mahumõõtmise akti kohaselt ümber jõutud pumbata 10 635 kg kütust, kütuse jääk mahutites oli 44 078 kg. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri andmetel oli diislikütuse liitri hind seisuga
  7. september
  8. a 7.11 kr. Seega oli ebaseaduslike toimingute objektiks diislikütus suures koguses.
  9. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. T. kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega T. T. õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul rikkus linnakohus kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtet ja T. T. kaitseõigust, jättes analüüsimata kaitseargumendid. Apellandi arvates tunnistati T. T. süüdi konkretiseerimata süüdistuses, sest talle inkrimineeritud teo objektiivset koosseisu pole piisava selgusega kirjeldatud. Kaitsja leidis, et tõendamata on teoobjekti väärtus. Viited kütuse keskmisele hinnale tolli andmebaasis on tema hinnangul asjakohatud, sest teoobjektiks olnud kütus ei vastanud kvaliteedinõuetele ja seetõttu ei saanud selle hind vastata kvaliteetse kütuse keskmisele hinnale. Kuna kütuse tegelik hind pidanuks olema oluliselt odavam keskmisest hinnast, siis ei esinenud kaitsja arvates suurt kogust ja T. T. käitumises puudus talle inkrimineeritud teo objektiivne külg. Kaitsja asus seisukohale, et T. T. tegevus ei realiseerinud ka subjektiivset koosseisu, sest linnakohus ei näidanud otsuses konkreetseid tõendeid, millistes sisalduks teave, et süüdistatav oli teadlik tollitõkendite paigaldamisest hiljemalt temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal. Kaitsja märkis, et T. T-l oli õigus võtta tarvitusele abinõud kütuse säilitamiseks, kuivõrd tema poolt esindataval OÜ-l X oli arestitud kütusele pandiõigus. Kütus oli mahutites, milliseid OÜ X rentis Y OÜ-le, kes ei tasunud teenuste eest. Võlaõigusseaduse § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 888 lg 1 kohaselt peab ka hoiuleandja hüvitama hoidjale hoidmise tõttu tehtud kulud, mida hoidja asjaolude kohaselt võis pidada vajalikeks. Kulude hüvitamise ja tasunõude tagamiseks on hoidjal pandiõigus hoiuleantud asja suhtes.
  10. Tallinna Ringkonnakohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et linnakohus motiveeris oma järeldusi piisava põhjalikkusega ja kohtu seisukoha kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Süüdistatava kaitseõiguse rikkumist ringkonnakohtu arvates aset ei leidnud, sest linnakohus analüüsis kõiki kaitsja asjakohaseid argumente, jättes tähelepanuta üksnes asjassepuutumatud väited. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et KarS § 393 koosseis on blanketne, leides, et nimetatud koosseis annab täpse loetelu karistatavatest tegudest. Koosseisus kasutatavad mõisted "tolliterritoorium", "tollisoodustusega sisseveetud kaup" ja "tollijärelevalve all olev kaup" viitavad piisava selgusega teo toimepanemise ajal kehtinud tolliseadustikule ja selle alusel antud alamalseisvatele õigusaktidele. Isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. Ringkonnakohtule jäi arusaamatuks kaitsja viide vedelkütuse seaduses antud käitlemise mõistele, sest T. T-le esitatud süüdistus ei seondu mingil viisil selle mõistega. Kohtukolleegium nõustus süüdistusega, et tollijärelevalve all oleva kütuse ümberpumpamine kujutab endast ebaseaduslikku toimingut Tolliseadustiku § 2832 ja KarS § 393 lg 1 mõttes. TolliS § 28316 nägi ette vastutuse tollijärelevalve all oleva veosega ebaseaduslike toimingute eest. Nimetatud sättes loetleti, mida seaduseandja loeb tollijärelevalve all oleva veosega tehtavateks ebaseaduslikeks toiminguteks, ja nimelt oli selleks tollijärelevalve all oleva veose avamine, ümberpakkimine, ümber- või mahalaadimine. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates põhjendatud seisukoht, et tollijärelevalve all oleva kütuse ümberpumpamine oli ebaseaduslik toiming. Ringkonnakohus pidas põhjendamatuks apellandi kriitikat kuriteo eseme suure koguse täpsustamata jätmise osas ja asus seisukohale, et T. T-le inkrimineeriti põhjendatult suure koguse tollijärelevalve alla kuuluva kütuse ebaseadusliku käitlemise katse. Kohtukolleegium ei nõustunud seejuures kaitsja argumentidega, et kütuse väärtuse määramisel tulnuks arvestada asjaolu, et see ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kuna antud juhul oli tegemist tanklaga, kust müüdi ebakvaliteetset kütust kvaliteetse kütusena ja ka kvaliteetse kütuse hinnaga, siis on õige määrata kütuse hind just lähtudes sellest hinnast. Kui T. T. arvates pidanuks kauba hind olema määratust madalam, tulnuks tal ise esitada vastavad kauba dokumendid. Ringkonnakohus pidas paljasõnaliseks apellandi väidet, et T. T. tegevuses puudus subjektiivne koosseis, kuna ta polnud teadlik kütuse käitlemise keelust. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus apellandi väitega, et T. T-l oli õigus võtta tarvitusele abinõud kütuse säilitamiseks, kuivõrd tema esindataval OÜ-l X oli sellele kütusele pandiõigus. TolliS § 63 lg 4 sätestab üheselt, et tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Usutavad ei ole ka süüdistatava ja tema kaitsja väited, et T. T. pumpas kütust ümber selle säilimise tagamise eesmärgil ja nimelt ennetades selle vargust. Ebausutav on selline väide seetõttu, et T. T. teadis väga hästi, et tegemist on ebakvaliteetse kütusega, mille käitlemine on keelatud Vedelkütuse seaduse alusel ja millega ei saanud ega tohtinud ka mingeid toiminguid ja tehinguid teostada Tolliseadustiku järgi. Samuti teadis T. T., et vähemalt sel ajal kahtlustati, et sellest kütusest saadud põletushaavadesse oli surnud inimene. Loogiline on, et sellist kaupa soovitakse pigem kiiresti müüa, kui seda säilitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  13. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. T. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja arvates annavad ringkonnakohtu vastuolulised põhjendused tunnistust soovist iga hinna eest süüdimõistev otsus muutmata jätta. Kohus, leides, et KarS § 393 dispositsioon ei ole blanketne, kasutab selle kirjeldamisel ikkagi viiteid teistele õigusaktidele. Samuti lähtub kohus teoobjektiks oleva mittekvaliteetse kütuse hinna määramisel kvaliteetse kütuse hinnast ja tugineb süüdimõistmise põhjendamisel ajakirjanduses esitatud kontrollimata väidetele. Kaitsja arvates ei nähtu T. T-le esitatud süüdistusest ega linnakohtu otsusest, mida süüdistatav täpselt rikkus. Rikkumiste olemust on käsitlenud alles ringkonnakohus, kuid seejuures väljudes nii süüdistuse, kui ka apellatsiooni piirest. Kaitsja hinnangul kohaldas ringkonnakohus materiaalõigust ebaõigesti, sest T. T. tegevus ei saanud rikkuda Tollseadustiku sätteid. Ringkonnakohtu otsuses viidatud Tollseadustiku sätted ei reguleeri süüdistuses kirjeldatud olukorda ega seondu tehioludega. Kaitsja leiab, et T. T. tegevuses puudub KarS § 393 koosseis, sest tema tegevus ei ole suunatud maksude korrapärase laekumise ega maksunduse vastu. Kaitsja arvates väljus ringkonnakohus süüdistuse piirest, sest käsitles T. T. tegevust kõikide kütusemahutite osas, mitte aga üksnes ühe mahuti osas, nagu on märgitud süüdistuses. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu kaitsja arvates T. T. tahtlus. Lisaks on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et T. T-l oli õigus võtta tarvitusele abinõud kütuse säilitamiseks, sest tema esindataval äriühingul oli kütusele pandiõigus.
  14. Prokuratuuri kassatsioonivastuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, leides, et KarS § 393 dispositsioon ei ole blanketne, kuna ebaseaduslike toimingute mõiste pärineb tavakeelest ja on üheselt arusaadav. Kassatsioonivastuses ei nõustuta kaitsja seisukohaga, et ebakvaliteetse kütuse hinna määramisel ei peaks lähtuma kvaliteetse kütuse keskmisest turuhinnast. Samuti peab prokurör vääraks kaitsja arusaama, et T. T. tegevuses puudub KarS § 393 koosseis, sest tema tegevus ei ole suunatud maksunduse või maksude korrapärase laekumise vastu. Prokurör leidis, et nimetatud koosseis kaitseb eelkõige riigi õigust kontrollida majanduse seaduslikkust, sh ka kaupade nõuetele vastavust. Prokuröri arvates tuleneb süüdistusest üheselt, et kuriteo objektiks olid kõik OÜ X tankla territooriumil paiknevad mahutid. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  15. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  16. veebruari
  17. a otsus tuleb kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu tühistada.
  18. T. T. tunnistati KarS §

§ 25

lg 2 järgi süüdi suure koguse tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises. Seejuures oli süüdistusaktis etteheidetava teo kohta märgitud, et olles teadlik kütusemahutites oleva kütuse käitlemise keelamisest, eemaldas ta omavoliliselt kütusemahutitelt tollitõkendid ja üritas neis sisaldunud kütust ümber pumbata. Süüdistusaktis ei viidata aga ühelegi õigusnormile, mida T. T. oma tegevusega rikkus. Kuna KarS § 393 ei sätesta vastutust mitte igasuguste toimingute eest, mida tehti tollisoodustustega sisseveetud või tollijärelevalve all oleva kaubaga, vaid üksnes ebaseaduslike toimingute eest, on sellise süüdistuse sisustamiseks vajalik viidata õigusnormile, mis tunnistab osa toimingutest ebaseaduslikeks. Seega on KarS § 393 näol tegemist blanketse normiga. Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab sellega seoses taas varem väljendatud seisukohale, et blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused nr 3-1-1-74-05, p 20, RT III 2005, 27, 286 ja nr 3-11-158-05, p 8, RT III 2006, 10, 90). Eelnevast tulenevalt peab kriminaalkolleegium ainetuks ja senise kohtupraktikaga vastuolus olevaks prokuröri kassatsioonivastuses esitatud seisukohta, nagu oleks ebaseaduslike toimingute mõiste üheselt arusaadav ega vajaks konkretiseerimist.

  1. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsja süüdistuse konkretiseerimata jätmisele viidanud juba apellatsioonis ja alles ringkonnakohtu otsuses on esmakordselt T. T. tegevust ka õiguslikust küljest kirjeldatud, näidates ära, millise õigusakti milliste sätete rikkumise eest teda karistatakse. Seejuures tuleb aga tähele panna, et ringkonnakohus on nimetatud asjaolud tuvastanud omaalgatuslikult alles nõupidamistoas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus selliselt asunud sisuliselt täitma süüdistusfunktsiooni. KrMS § 14 lg 1 kohaselt täidavad kriminaalmenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsiooni ja kriminaalasja lahendamise funktsiooni erinevad subjektid. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 268 täpsustatakse nimetatud rollijaotust veelgi - selle paragrahvi lõikes üks sätestatakse kriminaalasja kohtuliku arutamise piiridena süüdistusaktis sisalduv. Sama paragrahvi lõige kaks lubab üksnes prokuröril süüdistust muuta või täiendada. Sellest põhimõttest lähtuvalt ei tohi kriminaalasja arutav kohus asuda omal initsiatiivil süüdistuse sisu õiguslikult "parandama". KrMS § 331 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus arutada kriminaalasja üksnes esitatud apellatsiooni piires. Käesolevas kriminaalasjas esitas apellatsiooni üksnes T. T. kaitsja, kes ei taotlenud süüdistuse täiendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb eelkirjeldatud rikkumisi lugeda kriminaalmenetluse seaduse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 mõttes.
  2. Kuna kütust müüdi tanklast kvaliteedinõuetele vastava kütuse hinnaga, siis ebaseaduslike toimingute esemeks oligi just sellise hinnaga kaup, mistõttu kohtud on õigesti võtnud aluseks vastavat liiki kvaliteetse kütuse keskmise turuhinna. Kassaatori teiste argumentide osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et neid on nii maa- kui ka ringkonnakohtu poolt juba piisavalt käsitletud. Nõustudes maa- ja ringkonnakohtu põhistustega selles osas, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks neid siinkohal korrata.
  3. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtuotsuse punktides 7 ja 8 kirjeldatud puudusi ei ole võimalik kriminaalasja uuel arutamisel kõrvaldada, sest see eeldaks T. T-le uue süüdistuse esitamist, mis aga raskendaks tema olukorda tema enda kaitsja kassatsiooni alusel. Seetõttu tuleb T. T. õigeks mõista. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsuse ja mõistab T. T. talle KarS § 393 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.