Obsah (6)

§ 5§ 31§ 471§ 11§ 12§ 9

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-67-06 27. sept

) järgi aga mitte. Seetõttu on halduskohtumenetluses toimunud kaebetähtaegade varjatud lühendamine. Objektiivselt jäi apellatsioonkaebuse saatmine hiljemaks seetõttu, et kaebaja ootas uue olulise tõendi saamist ning lootis selle kohe ka kaebusele lisada. Samuti eeldas kaebaja posti kiiremat liikumist. Kaebaja oli seisukohal, et ta tegutses vajaliku hoolsusega ja heas usus. Arvestades seaduse rakendamise esmaperioodiga, mil vastuolud ja lüngad alles ilmnevad, tuleks menetlustähtaeg ennistada.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. mai
5. a määrus muutmata. Kohtu põhjenduste kohaselt ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti lähtunud kehtivast seadusest. Mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ei esine. Kaebaja nimetatud olulise tõendi oleks ta saanud kaebusele lisada ka hiljem. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda lootust posti kiiremaks liikumiseks. Kaebaja oleks ise pidanud olema piisavalt hoolikas selleks, et tagada kaebuse tähtaegne esitamine, kasutades selleks vajadusel postiga saatmise asemel muid võimalusi (nt faksi). ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. AS XXXXXX esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Kaebuse esitaja on endiselt seisukohal, et kohtuotsuse kättetoimetamise nõude puudumise tõttu halduskohtumenetluses lühenes kaebetähtaeg TsMS muutmisega mitme päeva võrra. Kaebuse esitaja palub apellatsioonitähtaja ennistada, viidates asjas olulist tähtsust omava tõendi ootamisele ning mõistlikule lootusele posti kiiremaks liikumiseks.
7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja leiab, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. Vastustaja viitab TsMS §-le 335, leides, et kaebuse esitaja oleks võinud kaebuse saata elektronposti või faksi teel. Väited kaebetähtaja lühenemisest on seetõttu alusetud. Postisaadetise jõudmine adressaadini järgmisel päeval pärast postitamist on pigem erandlik, mitte reegelolukord. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Käesolevas asjas tuleb lahendada küsimus, millal lugeda menetlusdokument tähtaegselt esitatuks. Tartu Halduskohus ning Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 62 lõikest 2 tulenevalt peab menetlusdokument olema jõudnud tähtaja viimasel päeval kohtusse. Määruskaebuse esitaja AS XXXXXX leiab, et kuna enne uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist
9. jaanuaril 2006 loeti menetlusdokument tähtaegselt esitatuks selle tähtaja jooksul sideasutusele üleandmisega, lühendab selline tõlgendus varjatult halduskohtumenetluse tähtaegasid.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lõike 1 kohaselt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb seejuures arvestada halduskohtumenetluse erisusi. 10.

menetlustähtaegade arvutamist ei reguleeri. Kuni

1. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 41 lõike 1 kohaselt lõppes päevadega määratud tähtaeg tähtaja viimasel päeval. Protsessitoimingut, mille tegemiseks oli kehtestatud tähtaeg, võis TsMS § 41 lõike 4 kohaselt teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsMS § 41 lõige 5 nägi ette, et dokument loetakse tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
3. jaanuaril 2006 jõustunud TsMS § 62 lõike 2 regulatsioon on identne varemkehtinud redaktsiooni § 41 lõikega
4. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis
5. septembri
6. a määruses tsiviilasjas nr 3-21-74-06, et apellatsioonkaebuse esitamine pole menetlustoiming, mis tuleks seaduse järgi teha kohtus, seega võib apellatsioonkaebuse TsMS § 62 lõikest 2 tulenevalt edastada kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni. Tähtaja jooksul sideasutusele edastamiseks esitatud dokumendi tähtaegseks lugemise reservatsiooni kehtiv TsMS enam ei sisalda. Seda muudatust silmas pidades järeldasid halduskohus ja ringkonnakohus käesolevas asjas, et menetlusdokumendi selle esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul sideasutusele üleandmisest ei piisa halduskohtumenetluses dokumendi tähtaegselt esitatuks lugemiseks. Kohtud leidsid, et menetlusdokument peab jõudma kohtusse kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul enne tähtaja viimase päeva kella 24.
8. Otsustades kirjeldatud regulatsiooni kohaldatavuse üle halduskohtumenetluses tuleb

§ 5

lõikest 2 tulenevalt vaadelda halduskohtumenetluse erisusi võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Erisuste uurimisel tuleb arvesse võtta nii halduskohtumenetluse üldisi eesmärke ja põhimõtteid kui ka konkreetsete menetlustähtaegade osas sätestatut.

1. Halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta üksikisikuid väärhalduse ja riigivõimu omavoli eest ning kontrollida kaebuse või protesti alusel avaliku võimu kandja tegevuse õiguspärasust. Erinevalt eelduslikult võrdsete osapooltega tsiviilõiguslikest suhetest on kaebaja haldusõigussuhtes üldjuhul nõrgemal positsioonil kui haldusorgan. Seetõttu peab halduskohtumenetluse reeglistik tagama isikute õiguste võimalikult tõhusa kaitse ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Õigusemõistmisele juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel.
2. Menetlusdokumendi kindlaks tähtajaks kohtusse saabumise nõue paneb posti liikumisel takistuste esinemise riski menetlusdokumendi saatjale. Sellise riski panemist menetlusosalisele ei saa täielikult kompenseerida ka tähtaja ennistamise mehhanismiga. Kohus ennistab menetlusdokumendi esitamise tähtaja, kui loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Iseenesest võib sideasutuse poolne ettenägematu viivitus olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Samas on tähtaja ennistamise näol tegemist erandliku olukorraga, eelkirjeldatud arusaam tähtaja lõppemisest võiks aga kaasa tuua regulaarse ning sagedase ennistamisvajaduse. Ennistamistaotluste esitamiseks ning rahuldamiseks kuluv aeg pikendaks kohtumenetluse kestust ning nimetatud tõlgenduse võimalik positiivne tulem - kohtumenetluse kiirendamine - jääks saavutamata.
3. Postiseaduse (PostiS) § 37 lõike 5 kohaselt tuleb vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, saajale kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on universaalse postiteenuse osutajal õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste kogumise ja kättetoimetamise sagedusest rahvuspüha ja riigipüha ajal ning saare puhul, millega puudub regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab postisaadetise kättetoimetamist ettenähtud sagedusega. Viimatinimetatud juhul tuleb PostiS § 37 lõike 4 järgi postisaadetisi koguda ja kätte toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele.
4. Nõue, et ka posti teel edastatud menetlusdokument peab olema tähtaja viimase päeva lõpuks jõudnud kohtusse, seab kaebetähtaja pikkuse sõltuvusse juhuslikest ja asjassepuutumatutest asjaoludest, mis võib praktikas tuua kaasa isikute õigusvastase ebavõrdse kohtlemise. Näiteks asetaks nimetatud nõue erinevasse olukorda menetlusosalised sõltuvalt nende asukohast. Esimese astmena arutavad haldusasju kaks kohut - Tartu ja Tallinna halduskohtud, mis tegutsevad neljas kohtumajas Jõhvis, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Teise astme kohtutena lahendavad haldusasju ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus, kõrgeima astme kohus - Riigikohus - asub Tartus. Kohtumajade selline paigutus ei taga ühtlaselt kiiret postisaadetiste liikumist kohtumajade ning erinevates Eesti piirkondades asuvate menetlusosaliste vahel. Menetlusosalise vastutus menetlusdokumendi tähtaegse kohtussesaabumise eest tähendaks, et kohtumajadest kaugemal asuvaist punktidest menetlusdokumente postitavate isikute kaebetähtaeg oleks võrreldes lähemal viibivate menetlusosalistega lühem. Viidatud käsitlus seab menetlustähtaja sõltuvusse transpordiühenduse sagedusest mõnede Eesti piirkondadega (nt saared). Lisaks võib tegeliku kaebetähtaja pikkus sõltuda kaevatava haldusotsustuse või kohtulahendi tegemise ajast, kui tähtaja lõppu jääb rahvus- või riigipüha. Samuti võivad saadetise adressaadini jõudmise aega pikendada ning seega menetlustähtaega lühendada muud postiteenuse osutaja tegevuses ettetulevad võimalikud takistused. Lühem menetlustähtaeg tähendab piiratumat ligipääsu õigusemõistmisele, mistõttu koheldaks isikuid ebavõrdselt. Halduskohtumenetluse suunatusest üksikisiku kaitsele ning ülesandest tagada kõigile isikutele võrdne ning võimalikult laialdane juurdepääs õigusemõistmisele tuleneb sellise piirangu ning menetlusosaliste seisukordade eristumise lubamatus.
5. Lisavõimaluse menetlusdokumendi kiireks saatmiseks ning sellega menetlustähtajast kinnipidamiseks annab TsMS § 335, mille kohaselt dokumendi esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab selle edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et viivitamata pärast seda antakse kohtule üle ka nimetatud dokumendi originaal. Halduskolleegium leiab, et ka see võimalus ei tasanda menetlusdokumentide saatmisel tekkida võivat ebavõrdsust. Halduskohtumenetluses ei saa eeldada kõigi menetlusosaliste võrdset ligipääsu nimetatud sidevahenditele. Samuti ei saa eeldada ega nõuda, et menetlusosaline kasutaks sellistele sidevahenditele juurdepääsu omava kutselise esindaja abi.
6. Järgnevalt peab halduskolleegium vajalikuks vaadelda dokumentide esitamise tähtaegu halduskohtumenetluses ning analüüsida nende kokkusobivust nõudega menetlusdokumendi jõudmisest kohtusse tähtaja viimasel päeval.
7. Kuni
8. augustini 2006 kehtinud

redaktsioonis kehtis ringkonnakohtule määruskaebuse esitamiseks üldine kümnepäevane tähtaeg (

§ 31

lg 6).

§ 31

lõike 4 kohaselt tuli ka teade apellatsioonkaebuse esitamisest esitada asja otsustanud halduskohtule kümne päeva jooksul. 1. septembril 2006 jõustunud

muudatustega kaotati apellatsiooniteate esitamise kohustus ning pikendati mõningaid kaebetähtaegasid.

§ 471

lõikest 3 tulenev määruskaebuse esitamise üldtähtaeg on endiselt kümme päeva, menetluse lõpetamise ja kaebuse või protesti läbivaatamata jätmise määruse peale kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega pikendati 30 päevani. Jätkuvalt on kaebetähtaeg kümme päeva näiteks kaebuse või protesti tagastamise määruse (

§ 11

lg 8) ja tähtaja ennistamise taotlust lahendava määruse (

§ 12lg 3) vaidlustamiseks.

Nimetatud kümnepäevane tähtaeg lüheneks dokumendi saatmiseks kuluva aja võrra mitu päeva, mis on niigi suhteliselt lühikese tähtaja puhul halduskolleegiumi hinnangul ebaproportsionaalne.

§ 9

lõike 7 kohaselt esitatakse kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale halduskohtule kolme päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates. Ka apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul (

§ 31lg 4).

Nii lühike tähtaeg kahaneks posti liikumiseks kuluda võivate päevade mahaarvamisel sisuliselt olematuks ning isikul puuduks reaalne kaebeõigus. Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest (TsMS §-d 632 lg 1 ja 670 lg 1) pole halduskohtumenetluses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaeg seotud mitte otsuse kättetoimetamise, vaid selle avalikult teatavakstegemisega (

§ 31

lõiked 4, 5 ja § 53 lõiked 1, 11) ning apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamise vajalikkuse hindamiseks ja vastava kaebuse koostamiseks jääv aeg seetõttu üldjuhul lühem kui tsiviilkohtumenetluses.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab halduskolleegium, et menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse ei ole kohaldatav halduskohtumenetluses ettenähtud tähtaegade arvutamisel. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et TsMS § 62 lõiget 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.
3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 171 lg 7 kohaselt ei ole tähtaeg mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Samuti ei ole tähtaeg mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja möödumist. Nimetatud regulatsioon kehtib Väärteomenetluse seadustiku § 38 lõike 1 alusel ka väärteomenetluses. Seega kehtib ka avaliku õiguse sfääri kuuluvas süüteomenetlusõiguses, milles sarnaselt halduskohtumenetlusele on üheks menetluse pooleks alati avaliku võimu kandja, tähtaegade arvutamise osas uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähtaja lõppemise sätete kirjeldatud tõlgendusest erinev regulatsioon.
4. Käesolevas asjas oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimane päev
5. aprill
6. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et AS XXXXXX postitas apellatsioonkaebuse
7. aprillil
8. Seega andis kaebuse esitaja menetlusdokumendi sideasutusele üle enne apellatsioonitähtaja lõppu. Ülaltoodud põhjendustest tulenevalt tuleb AS XXXXXX apellatsioonkaebus lugeda tähtaegselt esitatuks. Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused tühistada. AS XXXXXX apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
9. märtsi
10. a otsuse peale kohtuasjas nr 306-73 tuleb saata Tartu Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kautsjon tuleb tagastada. Riigikohus märgib, et kuigi apellatsioonkaebus on esitatud Tartu Halduskohtule ning kuni
11. augustini 2006 kehtinud

§ 31

lõike 5 teise lause järgi tuli apellatsioonkaebus esitada otsuse teinud halduskohtu kaudu, muudeti nimetatud regulatsiooni 1. septembril 2006 jõustunud

muudatustega. Kehtiva

§ 31

lõike 4 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebus otse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Seda muudatust arvestades tuleb apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Jüri Põld, Indrek Koolmeister