) § 80 lg-ga 5, §-ga 94, § 101 lg 1 p-ga 3 ning AS-i E ja E ametiühingu vahel
Kannatanu oleks pidanud hagejat vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg-le 2 ülal pidama kuni
§-st 1043 tulenevalt hüvitama kahju hagejale kui isikule, keda kannatanu oli seaduse järgi kohustatud ülal pidama, makstes igakuist hüvitist 3438 krooni, kuni hageja lõpetab kõrgkooli
See säte ei nõua otsese põhjusliku seose olemasolu, piisab ka kaudsest põhjuslikust seosest. PKS §-de 60 ja 63 kohaldamisel eiras kohus
Kannatanu toetas hagejat tema täisealiseks saamiseni ühe tuhande krooniga kuus ning ta oleks seda teinud ka hageja kõrgkooliõpingute ajal.
lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus (praegusel juhul tööõnnetus kostja juures ja sellega kannatanule kehavigastuste tekitamine) loetakse hilisema sündmuse (praegusel juhul kannatanu surm) põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Seega pidid kohtud kontrollima, kas kannatanu oleks jäänud ellu, kui ei oleks toimunud tööõnnetust. Sellise kontrolli käigus pidi selguma muu hulgas ka see, kas kannatanu kopsuarteri tromboemboolia kui tema surma üks põhjuseid oli põhjustatud kõnealusest tööõnnetusest. See tähendab, et kui kopsuarteri tromboemboolia oleks kannatanul tekkinud ka ilma tööõnnetuse käigus saadud kehavigastusteta, puuduks põhjuslik seos kannatanu surma ja tööõnnetuse käigus saadud kehavigastuste ja seega ka tööõnnetuse enda vahel. Põhjusliku seose kindlakstegemiseks
Vastutuse tekkimise seisukohalt on kahju kõik põhjused iseenesest üheväärsed.
Seega kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest tööõnnetusest saadud traumadel puudus kannatanu surmaga otsene põhjuslik seos. Olukorras, kus isiku surma põhjusteks on alternatiivselt kas hagejale kehavigastuse tekitamine kostja poolt või asjaolu, mis ei ole seotud kostja tegevusega (näiteks isiku halb tervislik seisund), ei saa kolleegiumi arvates hea usu põhimõttest lähtudes panna hagejale kohustust tõendada, et kahju põhjuseks polnud kostja tegevusega mitteseotud asjaolu. Seega teisele isikule kehavigastuse tekitanud kostja deliktiõiguslikule vastutusele võtmiseks sama isiku surma põhjustamise eest peab hageja tõendama üksnes kostja teo � kehavigastuse tekitamise � kui kahju võimaliku põhjuse. Kostja peab kahju põhjuste konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud surma põhjuseks, s.t et surma põhjuseks oli teine alternatiivsetest asjaoludest. Tulenevalt eelöeldust peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel hindama kõigepealt seda, kas gaasikäigus toimunud varing (kui kostja tegevus) ja kannatanu surm on põhjuslikus seoses. Kui ringkonnakohus tuvastab, et gaasikäigus toimunud varing põhjustas kannatanule kehavigastuse ja see kehavigastus võis olla kannatanu surma põhjuseks konkureerivalt võimalusega, et tromboemboolia võis tekkida ka ilma kehavigastuseta, tuleb eeldada põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kannatanu surma vahel. 12. Tööõnnetusega põhjustatud kehavigastuse korral võib tööandjal olla kohustus hüvitada enda kohustuste (vt töölepinguseaduse §-d 48 ja 49) rikkumisega tekitatud kahju.
lg 3 järgi võib kahju tekitaja lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutada ka
-i 53. peatükis sätestatud alustel, s.o deliktiõiguse alusel. Seega võisid kohtud vastavate eelduste olemasolu korral kvalifitseerida hageja nõude deliktiõigusliku hüvitisnõudena. Samas aga tugines hageja ka kollektiivlepingu sätetele, mis viitab sellele, et ta nõudis lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus TsMS § 351 lg-test 1 ja 2 tulenevalt selgitama, kas hageja tahab tugineda üksnes nendele asjaoludele, millega saab põhjendada kostja ja kannatanu sõlmitud töölepingu rikkumisest tulenevat hüvitisnõuet (
lg 1 p 3, § 103 ja § 115), või tugineb hageja
lg-st 3 tulenevalt ka deliktiõigusliku hüvitisnõude eeldustele (
MS § 442 lg 8 lause 4 sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 370 lg-st 2 tulenevalt on kohtule kohustuslik hageja taotlus kontrollida ühte võimalikest nõuetest esimeses järjekorras. Ringkonnakohus peab hagejale muu hulgas selgitama, mis asjaolud omavad üht või teist liiki nõude rahuldamise seiskohalt tähtsust. Sõltuvalt sellest, mis asjaoludele hageja tugineb, peab ringkonnakohus kostjale selgitama, mis asjaolusid on kostjal võimalik tõendada vastutusest vabanemiseks. Töölepingu ja kollektiivlepingu rikkumine kostja kui tööandja poolt on nagu lepingulise kohustuse rikkumine üldiselt vabandatav
ÜS § 132 lõikega 1, mille järgi vastutab tööandja töölepingu täitjana oma teiste töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine
Deliktilise üldvastutuse korral vabaneb tööandja kui kahju põhjustanud isik hüvitiskohustusest, kui ta tõendab kas mõne
lõike 2 punktides 1�4 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt
Lähtudes eeltoodust, peab selleks, et hagejal oleks õigus nõuda hüvitist töölepingu rikkumisest tulenevalt (näiteks töötaja tervise kaitsekohustuse rikkumine), olema lisaks põhjuslikule seosele (vt käesoleva otsuse p 11) tuvastatud, et kannatanule sai tööõnnetusega üliraskeid kehavigastusi sellepärast, et kostja rikkus kannatanuga sõlmitud töölepingut. Vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1 loetakse kostja vastutavaks oma töötajate käitumise ja nendest tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest. Kostja vastutusest vabanemise osas tuleb kohaldada
. Tunnustamaks hageja nõuet delikti üldkoosseisu alusel, peab lisaks põhjuslikule seosele (
lg 4) ja õigusvastasusele (
lg 1) olema kostja süüdi kannatanu surma põhjustamises (
). Vastavalt
Kostja ei vastuta kannatanu surmaga hagejale põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne
13. Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärki silmas pidades vajalikuks selgitada, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust
lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning
lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju.
lõiked 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla lepingulise kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Järelikult võib lepingu rikkumine teatud juhtudel olla kahju põhjuseks, kuid see ei anna alust rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
See tähendab, et vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (
lg 4), ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (
lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk
lg 2 mõtte kohaselt piiritletud
-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (
§-d 129�132). Vaidlusaluse asja seisukohalt omab tähtsust
, mis piirab hüvitusnõudeid isiku surma põhjustamise korral (
lg 1 p 1).
§-e 129-130 tuleb kohaldada ka lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse puhul. Nimelt eeldatakse, et lepingulise kohustuse kaitse-eesmärk on nendes sätetes nimetatud õigusobjektide kahjustamise korral vastavalt
lg-le 2 piiratud ja kahju tuleb hüvitada nendes sätetes toodud ulatuses, kui lepingust või seadusest ei tulene teisiti. Lepinguks viimati nimetatud tähenduses võib olla ka töösuhte poolte vahel sõlmitud kollektiivleping. Kuigi
lg 3 ei kohaldu deliktilise vastutuse juhtudel, võib kahjuliku tagajärje ettenähtavus õigusvastase teo toimepanemise ajal omada tähtsust delikti üldkoosseisul põhineva (s.o süülise) vastutuse korral (
§-d 1045�1050). Nimelt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks
lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel. Eeltoodust tuleneb, et kahju hüvitamise nõude aluste esinemise korral (vt käeoleva otsuse p-d 11 ja 12) peab ringkonnakohus sõltuvalt sellest, kas ta kontrollib hageja nõuet lepingulise vastutuse sätete või deliktiõiguse alusel, kohaldama esimesel juhul nõude ulatuse kindlakstegemiseks
lg-d 2 ja 3 ja § 129 ning teisel juhul
. Lepingu rikkumise korral tuleb
lg 2 järgi arvestada kollektiivlepingu p-ga 6.15, milles on reguleeritud hüvitisnõude suurust puhuks, kui kostja töötaja saab tööõnnetuse tagajärjel surma. Kollektiivlepingu p 6.15 kohaldamiseks peavad olema tõendatud selles punktis märgitud eeldused, s.o et hageja oli kannatanu ülalpeetav ja perekonnaliige. 14. Üksnes selle tõttu, et PKS §-de 60 ja 63 kohaselt ei pidanud kannatanu hagejat ülal pidama, ei ole alust jätta hageja nõuet rahuldamata. Võimalik on, et esinevad alused
Selle sätte kohaselt juhul kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule hüvitist, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud, kui see isik vajab ülalpidamist ja tal ei ole võimalik ülalpidamist muul viisil saada ja isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud. Seega on iseenesest asjakohane hageja väide, et kannatanu pidas teda kuni oma surmani ülal ja oleks jätkanud ülalpidamist. Samuti võis kostja vastutus olla laiendatud kollektiivlepinguga. 15. Lisaks lepingu rikkumisest tulenevale vastutusele ja deliktilisele vastutusele oma õigusvastase ja süülise teo eest (vt käesoleva otsuse p-d 11 ja 12) võib kostja tulenevalt
Ka sellise vastutuse liigi kohaldamise võimaluse kohta peab ringkonnakohus välja selgitama hageja seisukoha.
lg 1 kohaldamise eeldusteks on põhjuslik seos kostja töötajate tegevuse ja teise isiku surma vahel (
lg 4), surma põhjustamise õigusvastasus (
lg 1 p 1) ning kostja töötajate süü surma põhjustamises (
). Eelöeldust tulenevalt on
lg 1 kohaldamise seisukohalt oluline hinnata tööinspektsiooni akti, mille kohaselt olid tööõnnetuses 50% süüdi kostja töötajad. Süü määr ei oma
Seega ei ole ka
lg 1 kohaldamise eelduseks teise isiku majandus- või kutsetegevuses kestvalt tegutsenud ja sellise tegutsemise käigus kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süü määr. Süü jagunemine kostja töötajate ja kannatanu vahel võib omada tähtsust hüvitise suuruse määramisel (vt käesoleva otsuse p 16). Lisaks on oluline märkida, et juhul, kui kostja töötajad vastutavad kannatanu surma põhjustamise kui õigusvastase teo eest
lg 1 p 1 ja § 1050 alusel, vastutab kostja nendega
lg 1 alusel solidaarselt vastavalt
16. Kannatanu võimalikku kaassüüd enda surma põhjustamises saab ringkonnakohus arvestada kahjuhüvitise suuruse otsustamisel kõikide võimalike eespool nimetatud hüvitisnõuete korral.
lg 1 sätestab et, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse hüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib hüvitist isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral vähendada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Lisaks võib kohus, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu vähendada hüvitist ka
lg 1 alusel, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Siiski ei saa
lg 3 sätestatu tõttu
Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel saab ka kõnealusel juhul kohaldada
lg-t 6, mille kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.