Obsah (4)

§ 98§ 86§ 99§ 117

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-81-06 Otsuse kuupäev Tartu, 3. oktoober 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tamb

) § 98 ja §

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt kohustus AS F
3. jaanuari
4. a lepingu alusel kontrollima pileteid kostja linnaliinide bussides. Selleks, et oleks võimalik väärtegusid menetleda, võeti AS-i F kontrolörid kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Kostjal ei olnud enam vajadust bussikontrolöride järele, kuna bussipiletite kontrollimise õigus läks üle AS-ile F. Kuna kontrolöridena tööle vormistatud isikuid ei valinud kostja, siis ei pidanud ta järgima

§ 98

lg-s 3 sätestatud kohustust võtta töötaja tagasi tööle kuue kuu jooksul arvates töölepingu lõpetamisest, kui tal tekib vabu töökohti.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. mai
3. a otsusega hagi ja tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise

§ 86

p 3 alusel ebaseaduslikuks ning ennistas hageja tööle kostja juurde bussikontrolöri ametikohale. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 55 396 krooni 95 senti töölt sunnitud puudumise aja eest. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub AS-i F ja kostja vahel sõlmitud lepingust, et AS F kohustub fikseerima võimaliku väärteo ja andma väärteoasja algatamise üle kostjale. Sama lepingu kohaselt saadab AS-i F turvatöötajaid põhitöökohaga AS-is F ja osalise tööajaga kostja juures töötav kontrolör, kellel on Tartu Linnavalitsuse volitused väärteomenetluse protokollide koostamiseks piletita sõitjatele. Ilma piletikontrolöride olemasoluta ei oleks AS C saanud täita halduslepingut vastavalt riigihanke pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele. Seega ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et AS-il Connex ei olnud vajadust bussikontrolöride järele.

§ 98

lg 2 kohaselt on enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöride ametikohti, kuna kaks töötajat vormistati kostja juures tööle 0,25 bussikontrolöri ametikohale. Faktiliselt jäi kostjal alles üks bussikontrolöri ametikoht. Töölepingu seaduse mõtte järgi ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud

§ 99

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuse eelistada tööle jätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate tööalaseid näitajaid ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, millistel alustel on töölejätmisel hagejale eelistatud teisi töötajaid ning kas hagejale on pakutud muud tööd vastavalt

§ 98

lg-s 2 sätestatule, näidates ära pakutava töö osas töölepingu kohustuslikke tingimusi nagu töötasu ja tööle asumise aeg. Koondatavale töötajale teise töö pakkumine on tööandja kohustus, mille järgimata jätmise tulemuseks on koondamise ebaseaduslikuks tunnistamine koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kostja oleks pidanud võimalusel pakkuma hagejale võimalust töötada osalise koormusega.

§ 117

lg l kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu formuleeringu muutmist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hagejal on õigus saada töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka kokku 66 220 krooni 95 senti. Kuna hageja palus talle väljamõistetavast summast maha arvata välja makstud koondamishüvituse 10 824 krooni, siis mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 55 396 krooni 95 senti.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. septembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja juures korraldati ümber bussikontrolöride töö. Vaieldakse, kas kostja täitis kohustuse pakkuda hagejale võimaluse korral teist tööd. Ringkonnakohus leidis, et maakohus tunnitas õigesti hagejaga töölepingu lõpetamise

§ 86p 3 alusel ebaseaduslikuks.

Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja töötaja endisele tööle lubamine tähendavad iseenesest, et töötaja saab oma töö tagasi, tööleping loetakse jätkuvaks ning vahepealne aeg tunnistatakse töölt sunnitud puudumise ajaks ja tasustatakse keskmise palga alusel. Seega ennistas maakohus põhjendatult hageja tööle bussinkontrolöri ametikohale täistööajaga.

1. Kostja esitas ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Kostja väitis, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Nimelt leidis ringkonnakohus, et kostjal oli olemas teine töö, mida hagejale pakkuda, samas leidis aga ka seda, et kostjal säilis sama töö, kuid väiksemas mahus.
2. Riigikohus tühistas
3. veebruaril
4. a tehtud otsusega (RT III 2006, 8, 72) ringkonnakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et maakohtu otsusest ei ole arusaadav, kas kohus luges hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks üksnes

§ 98

lg 2 rikkumise tõttu või nii

§ 98

lg 2 kui ka

§ 99rikkumise tõttu.

Kuna ringkonnakohus ei muutnud maakohtu otsust, siis jäi kohtuotsuse ebaselgus apellatsioonimenetluses kõrvaldamata. Kui ringkonnakohus leidis, et hageja töö jäi alles, siis ei saanud ta kohaldada

§ 98lg-t 2, sest hageja töö ei lõppenud.

Kui aga ringkonnakohus leidis, et hageja töö lõppes temaga kokkulepitud tingimustel, siis on

§ 98

lg 2 asjakohaseks normiks ning vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostjal oli vakantseid töö- või ametikohti, mida oli võimalik hagejale pakkuda, arvestades tema teadmisi, oskusi, tervislikku seisundit ja muid omadusi. Lisaks rikkus ringkonnakohus Riigikohtu arvates enne

1. jaanuari
2. a kehtinud TsMS (edaspidi varasem TsMS) § 231 lg-t 4, kuna otsuses on jäänud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejale uue bussikontrolöri ametikoha pakkumine polnud võimalik seetõttu, et sellele ametikohale tööleasumise tingimusteks oli kostja seadnud töötamise AS-is F. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Asja uue läbivaatamise järel tühistas Tartu Ringkonnakohus
4. märtsi
5. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata Vastavalt

§ 98

lg-le 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Kostja juures vähenes töö ümberkorraldamise tõttu töömaht, sest piletikontrollimise teenuse osutamine anti üle AS-ile F. Töö ümberkorraldamine ja töömahu vähenemine tingisid olukorra, kus kõik bussikontrolöride ametikohad kostja juures koondati. Pooled ei vaidle selle üle, et bussikontrolöride tööülesannetest jäi kostja pädevusse väärteoasjade menetlemine. Muud bussikontrolöride ülesanded anti lepingu alusel üle ASile F.

1. jaanuarist
2. a kostja poolt tööle võetud bussikontrolöride töömaht ja -ülesanded muutusid oluliselt ja seetõttu ei ole tegemist sama ametikohaga, mis bussikontrolöridel oli kostja juures enne
3. jaanuari
4. a. Kuna töötamine bussikontrolörina kostja juures järelejäänud bussikontrolöride töömahus (s.o ainult väärteoasjade menetlemine osalise tööajaga) oli seatud sõltuvusse töölepingu sõlmimisest AS-iga F, siis ei saanudki kostja pakkuda hagejale oluliselt vähenenud töömahuga ja -ülesannetega bussikontrolöri ametikohta. Bussikontrolöri tööd muutunud tingimustel (väiksem töömaht, tööajanorm ning sellel töökohal töötamise tingimuseks seatud töötamine AS-is F) ei saa lugeda teiseks tööks, mida kostja oleks pidanud hagejale

§ 98

lg 2 alusel pakkuma.

§ 98

lg 2 kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd enne töötaja koondamist. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu seaduslikult

§ 86p 3 alusel koondamise tõttu.

Kuna töö ümberkorraldamise ja töömahu vähenemise tõttu koondati kõik bussikontrolöride ametikohad kostja juures, siis ei saanudki kostja arvestada töötajate koondamisel

§-s 99 sätestatut ja teha töötajate hulgas valikut.

1. Ringkonnakohus mõistis hagejalt hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja kasuks välja õigusabikulud 32 910 krooni 50 senti (sh menetluskulud Tartu Maakohtus 8907 krooni 40 senti, Tartu Ringkonnakohtus 12 925 krooni, Riigikohtus 6678 krooni 10 senti ja Tartu Ringkonnakohtus 4400 krooni). Hageja kohtukulud jättis ringkonnakohus tema enda kanda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu istungil esitas hageja lepinguline esindaja taotluse hageja poolt käesolevas kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude 1000 kr kostjalt väljamõistmiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud ringkonnakohus tunnistaja ütlusi, et ka pärast
3. jaanuari 2004 jäi bussikontrolöride töö samaks. Tunnistaja ütlusega arvestamata jättes rikkus ringkonnakohus varasema TsMS § 442 lg-t
4. Kuna bussikontrolöride töö kostja juures säilis, siis oli hageja koondamine vastuolus

§ 98lg-ga 2.

Ka sel juhul, kui bussikontrolöride töötingimused muutusid, pidi kostja pakkuma hagejale tööd ka muutunud tingimustel. Kostja ei võimaldanud hagejal tööle asuda AS-is F. Hageja taotles kassatsioonkaebuses ka ebamõistlikult suurte menetluskulude vähendamist. Menetluskulude ebamõistlik suurus on tulenenud selles, et kostjat esindas kaks vandeadvokaati. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et õigusabiks olevad menetluskulud tuleb välja mõista mõistlikus suuruses.

1. Kostja vaidles kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu. Riigikohtu istungil esitas kostja lepinguline esindaja taotluse kostja poolt käesolevas kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude 6643 krooni ja 10 sendi hagejalt väljamõistmiseks. Kostja leiab, et ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ning materiaalõiguse kohaldamine ei viinud ebaõige lahendi tegemisele. Ringkonnakohus hindas kõiki tõendeid, seega ei rikkunud ta varasema TsMS § 442 lg-t
2. Kostjal oli seadusest tulenev õigus koondada kõik bussikontrolöride ametikohad ning tal ei olnud võimalik hagejale
3. jaanuaril
4. a kostja juures loodud uut töökohta pakkuda. Koondamise hetkel ei olnud kostjal võimalik pakkuda hagejale teist töökohta. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et asjas ei ole tõendatud, millised tööüleanded jäid kostja bussikontrolöride kui väärteoasjade menetlejate ülesandeks ja millised AS-i F bussikontrolöride ülesandeks. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja juures loodi
5. jaanuaril
6. a kaks uut ametikohta osalise koormusega, millel töötavate töötajate tööülesanneteks oli ainult väärteoasjade menetlemine. Muud bussikontrolöri tööülesanded anti lepingu alusel üle AS-ile F. Tulenevalt kostja ja AS-i F sõlmitud lepingu p-st 6.5 sai kostja bussikontrolöridena osalise koormusega tööle võtta üksnes AS-is F töötavaid bussikontrolöre. Kostja ei teinud hagejale takistusi tööle asumisel AS-is F. Hagejal ei ole õigust taotleda menetluskulude vähendamist. Asjaolu, et kostjat on esindanud asjas kaks vandeadvokaati, ei ole kostjale kaasa toonud suuremaid õigusabikulusid. Arvestades asja keerukust, mahukust ning protsessile kulunud aega, on ringkonnakohus põhjendatult hagejalt kostja kasuks õigusabikulud välja mõistnud. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 32 910 krooni. Selles osas teeb riigikohus uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 2536 krooni. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
8. Kassaator leiab vääralt, et pärast koondamist jäi kostja juures bussikontrolöride töö samaks, mis enne koondamist, ning et kostja oleks neid töökohti pidanud hagejale pakkuma

§ 98lg 2 alusel.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vähenes töö ümberkorraldamise tõttu kostja kui tööandja juures töömaht, sest bussipiletite kontrollimise teenuse osutamine anti üle AS-ile F. Kostja koondas töö ümberkorraldamise käigus kõik bussikontrolöride töökohad. Pärast koondamist võeti kostja juurde tööle küll kaks bussikontrolöri osalise koormusega, kuid tegemist ei olnud sama tööga, kuivõrd bussikontrolöride tööülesandeks jäi üksnes väärteomenetluse dokumentide vormistamine ja nad töötasid samal ajal bussikontrolöri põhikohaga AS-is F. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja ei pidanud kohaldama

§ 99ja tegema koondatavate bussikontrolöri hulgast valikut.

Samuti ei pidanud kostja hagejale pakkuma bussikontrolöri tööd muutunud tingimustel, kuivõrd kostja võttis AS-iga F sõlmitud lepingu p-st 6.5 tulenevalt tööle vaid neid isikuid, kes olid võetud tööle bussikontrolöri põhitöökohale AS-is F, ning hageja ei vastanud sellisele tingimusele. Kostja seadis pärast töö ümberkorraldamist bussikontrolöride osalise koormusega töölevõtmise tingimuseks töötamise AS-is F, kuid see ei ole seadusvastane. 14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuses hageja esitatud taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistis kohus varasema TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest hinnaga hagis kuni viis protsenti hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud osast. Kuigi hageja nõue koosneb kolmest osast � töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisest, tööle ennistamisest ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamisest �, on tegemist ühtse varaliselt hinnatava hagiga, mille puhul töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamise nõude rahuldamise eelduseks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõude rahuldamine. Hageja nõudis töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka 50 772 krooni 50 senti. Seega tuleb temalt varasema TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostja kasuks välja mõista õigusabikulu viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast, s.o 2536 krooni. Ülejäänud osas tuleb kostja õigusabikulud jätta tema enda kanda. Kuna hageja kassatsioonkaebust ei rahuldata asja sisulist vaidlust puudutavas osas, siis jätab kolleegium varasema TsMS § 60 lg 1 alusel hageja käesoleva kassatsioonimenetluse õigusabikulud tema enda kanda. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu