← Eesti

3-2-1-83-06

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-83-06 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Kohtuasi S. T (T) hagi O. T (T) vastu elatise saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-15076 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. T kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja S. T (isikukood xxxxxxxxxxx). esindajad Riigikohtus Kostja O. T (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Ulvi Reimets. Asja läbivaatamise kuupäev
  4. september
  5. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. märtsi
  8. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
  9. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  10. Tagastada O. T kassatsioonkaebuselt
  11. aprillil
  12. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. S. T esitas
  14. juulil
  15. a hagiavalduse O. T vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista elatusrahana 2500 krooni kuus perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 alusel. Kostja on hageja isa. Hageja sai
  16. juulil
  17. a täisealiseks ja jätkab õpinguid Sindi Gümnaasiumis. Hageja minimaalsed kulud ühes kuus kokku on 6510 krooni, millele võivad lisanduda ettenägematud kulutused.
  18. Kostja nõustus temalt igakuise elatusrahana 1345 krooni väljamõistmisega. Hageja kooli edasijäämine on küsitav. Asjaolud, et hageja ei viitsi koolis õppida, ei lõpetanud
  19. klassi ega läbinud suvetööd neljas aines, on kostja arvates mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p 3 mõttes.
  20. Pärnu Maakohus rahuldas
  21. detsembri
  22. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise 2000 krooni kuus hageja ülalpidamiseks alates
  23. juulist 2005 kuni õpingute lõppemiseni gümnaasiumis. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja jätkab õpinguid Sindi Gümnaasiumis ja kostja teda materiaalselt ei toeta. Kohus võib PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui selleks ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja palus lugeda selliseks põhjuseks hageja õppeedukuse. Kuigi hageja hoolimatu suhtumine koolikohustuste täitmisesse ja nõrk õppeedukus on tõendatud ning seda võiks iseenesest sellise mõjuva põhjusena arvestada, ei saa kohtu arvates siiski hageja hooletut suhtumist õppimisse lugeda sedavõrd mõjuvaks põhjuseks, et jätta hagi rahuldamata. Hageja igakuised vajadused on põhjendatud ja tõendatud 3575 krooni ulatuses.
  24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada. Kohus ei kontrollinud hageja õppimisega seotud asjaolusid. Hageja kustutati Sindi Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast
  25. juunil
  26. a. Kuna hageja ei jätkanud õpinguid täisealiseks saamisel, puudub tal elatise saamiseks seaduslik alus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  27. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  28. märtsi
  29. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem PKS § 60 lg 2 järgi kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Hageja jätkas pärast täisealiseks saamist õpinguid Sindi Gümnaasiumis
  30. klassis, kuni ta
  31. veebruaril
  32. a õpilaste nimekirjast välja arvati. Kostja esitatud õppenõukogu otsus, Pärnu Maavalitsuse kiri ja vastuvõtutingimused ei muuda kohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohtule täiendava tõendina esitatud Sindi Gümnaasiumi
  33. jaanuari
  34. a kiri nr Õ-20/267 ei ole asjas kohane tõend. Asjaolu, kas õpilane on pärast asjas tehtud kohtulahendit välja arvatud õpilaste nimekirjast või mitte, ei oma kohtuotsuse seaduslikkuse seisukohalt tähtsust. Ka Sindi Gümnaasiumi
  35. veebruari
  36. a käskkiri hageja kustutamise kohta õpilaste nimekirjast ei anna alust kohtuotsust tühistada, sest kohus mõistis elatise välja kuni õpingute lõppemiseni (PKS § 60 lg 2). Kuna kohus mõistis elatise välja kuni S. T õpingute lõppemiseni, on tõend oluline seoses elatise maksmise kohustuse lõppemise kindlakstegemisega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  37. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel tekib täisealisel õigus elatisele põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise ajal juhul, kui ta jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kostja esitas kohtule tõendi, et suvekuudel hageja kooli õpilaste nimekirjas ei olnud. Hageja kustutati Sindi Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast
  38. juuni
  39. a õppenõukogu otsuse alusel kooli direktori
  40. juuni
  41. a käskkirjaga nr 1/
  42. Hageja võeti uuesti kooli õpilaste nimekirja alles septembrikuus. Hageja ei jätkanud õppimist täisealiseks saamisel. Hagejal puudub elatise saamiseks seaduslik alus. Kohus on vääralt tõlgendanud PKS § 60 lõiget
  44. Hageja ei vastanud kassatsioonkaebusele õigeks ajaks. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  46. S. T esitas hagi
  47. juulil
  48. a O. T vastu elatise saamiseks PKS § 60 lg 2 alusel. Nimetatud sätte järgi on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kohus rahuldas hagi, leides, et hageja jätkas pärast täisealiseks saamist õpinguid Sindi Gümnaasiumi
  49. klassis. Kostja väidete kohaselt puudus hagejal elatise saamiseks õiguslik alus, kuna hageja ei jätkanud õppimist täisealiseks saamisel. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja tõendid ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leidis, et kostja esitatud õppenõukogu otsus, Pärnu Maavalitsuse kiri ja vastuvõtutingimused ei muuda kohtu järeldust selle kohta, et hageja jätkas õpinguid täisealiseks saamisel gümnaasiumis, ebaõigeks. Otsust tehes peab kohus TsMS § 438 lg 1 järgi hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. Lisaks peab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 4 kohaselt otsuse põhjendavas osas märkima ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Sama paragrahvi
  50. lõike järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on nimetatud menetlusnorme rikkunud. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks kostja esitatud tõendid selle kohta, et hageja ei olnud täisealiseks saamisel ühegi kooli nimekirjas, ei muuda ebaõigeks kohtu järeldust hageja elatise saamise õiguse kohta.
  51. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud PKS § 60 lg-t
  52. Kolleegium mõistab PKS § 60 lg-t 2 selliselt, et isik, kes hageb selle sätte alusel ülalpidamist, peab õppima selles sättes nimetatud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja ka pärast seda. Seega peab PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealisel lapsel PKS § 63 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Enne
  53. jaanuari
  54. a kehtinud TsMS § 4 lg 1 kohaselt oli igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Seega kohtusse pöördumisel PKS § 60 lg 2 alusel pidi isikul olema kohtusse pöördumise alus (õiguskaitsevajadus). Kolleegium leiab, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel arvestama sellega, kas hagejal oli hagi esitamise ajal taotletav/kaitstav õigus olemas või mitte. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et PKS § 72 lg 2 kohaselt ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumentidel. Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.