RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-64-06 3. oktoober 2006 Eesi

§ 62

lg 2 kohaselt olnuks apellatsiooniteate esitamises seisnev menetlustoiming tähtaja jooksul sooritatud juhul, kui teade oleks kohtusse jõudnud hiljemalt

1. aprillil
2. TsMS § 62 lg 2 on halduskohtumenetluses kohaldatav HKMS § 5 lg 1 alusel, mis sätestab, et halduskohus juhindub Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimuses tsiviilkohtumenetluse sätetest. Halduskohtumenetluse seadustikus puuduvad menetlustähtaegade arvestamist reguleerivad sätted. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega, miks ei saa K. M. poolt kohtuotsuse hilist kättesaamist tinginud asjaolusid hinnata tähtaja möödalaskmist õigustavateks apellandist sõltumatuteks mõjuvateks põhjusteks ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märkis, et apellandi väited liikumisvõimetu isa hooldamise vajaduse kohta on ümber lükatud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Apellandi isa haiguslugude väljavõtetes esitatud patsiendi ravijärgse seisundi kirjeldus on vastuolus apellandi väidetega isa liikumisvõimetuse kohta. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila Haigla teatise kohaselt viibis kaebuse esitaja isa apellatsiooniteate esitamise perioodil hoopis haigla hooldusravi osakonnas. Seetõttu ei ole tõendatud kaebaja väide isa igapäevase külastamise vajadusest hoolduse eesmärgil. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. K. M. esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub kohtute määrused tühistada ja apellatsioonitähtaeg ennistada. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal tõepoolest ei jäänud kolimise, töölkäimise ja isa hooldamise kõrvalt enne
4. aprilli 2006 õhtut vaba aega, millal oleks saanud kohtuotsusega tutvuda ja apellatsiooniteate esitada.
5. aprilli õhtul apellatsiooniteadet kohtule isiklikult enam üle anda ei saanud, elektrooniliselt või faksi teel teate esitamise võimalused K. M.-l puuduvad. Kuigi iseenesest on õige, et määruskaebuse esitaja isa viibis sel perioodil operatsioonijärgselt Keila haiglas, ei tähenda see siiski, et ta isa hooldamisega tema haiglasoleku ajal ei tegelenud. Isikul peab jääma piisavalt aega kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni korras edasikaebamise otsustamiseks, apellatsiooniteadet ei peaks esitama n-ö igaks juhuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et tähtaja ennistamine ei rikuks teiste isikute õiguskindlusel rajanevaid õigusi ja huve, sest vaidlus käib ainult tagastatava ja erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kohta, mille alusel ei ole veel alustatud mingeid toiminguid ning huvitatud isikud ei ole kandnud sellega seoses kulutusi.
6. Vastustaja Saku Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta kohtumäärused muutmata. Vastustaja leiab, et K. M. ei ole toonud välja ühtegi objektiivset takistust, mis õigustaks tähtaja möödalaskmist. Kuigi see võis olla ebamugav, oli tal siiski mõistlikult käitudes võimalik apellatsiooniteade tähtaegselt esitada. Elukoha vahetamisest pidanuks kaebaja halduskohut koheselt informeerima. Ka ei teinud K. M. ise midagi selleks, et kohtuotsust võimalikult kiiresti kätte saada. Faksiaparaadi puudumisel saab faksi saatmise teenust kasutada postkontorites. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Käesolevas asjas on küsimus selles, kuidas tuleks halduskohtumenetluses sisustada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg-t
8. Kohtud on asunud seisukohale,

§ 62lg-st 2 tulenevalt pidi K.

M. teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta olema jõudnud halduskohtusse hiljemalt kümnepäevase tähtaja viimasel päeval. Kohtuotsus tehti avalikult teatavaks

1. aprillil, mistõttu viimane päev apellatsiooniteate esitamiseks oli
2. aprill. K. M. postitas apellatsiooniteate
3. aprillil ning see jõudis halduskohtusse
4. aprillil.
5. Riigikohtu halduskolleegium selgitas TsMS § 62 lg 2 kohaldatavust halduskohtumenetluses oma
6. septembri
7. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-06, leides määruse punktis 19,

§ 62

lg-st 2 tulenev menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse ei ole halduskohtumenetluse erisusi arvestades HKMS § 5 lg 2 järgi kohaldatav halduskohtumenetluses ettenähtud tähtaegade arvutamisel. Kolleegium asus seisukohale,

§ 62

lg-t 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.

2. Riigikohtu halduskolleegium jääb oma varasemas lahendis sisalduva seisukoha juurde ega pea vajalikuks käesolevas asjas korrata
3. septembri
4. a määruses toodud põhjendusi. Kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise viimane päev oli
5. aprill 2006 ning K. M. andis apellatsiooniteate sideasutusele kohtule edastamiseks üle
6. aprillil 2006, tuleb K. M. teade apellatsioonkaebuse esitamise kohta lugeda tähtaegselt esitatuks. Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused tühistada. K. M. on esitanud lisaks apellatsiooniteatele ka apellatsioonkaebuse, mis on halduskohtus registreeritud
7. mail 2006, seega esitatud 30-päevase edasikaebamistähtaja jooksul. Kuivõrd kolleegium luges K. M. apellatsiooniteate tähtaegseks, tuleb apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Riigikohus märgib, et kuigi apellatsioonkaebus on esitatud Tallinna Halduskohtule ning kuni
8. augustini 2006 kehtinud HKMS § 31 lg 5 teise lause järgi tuli apellatsioonkaebus esitada otsuse teinud halduskohtu kaudu, muudeti nimetatud regulatsiooni
9. septembril 2006 jõustunud HKMS muudatustega. Kehtiva HKMS § 31 lg 4 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebus otse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Seda muudatust arvestades tuleb apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann