← Eesti

3-3-1-44-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-44-06 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus N. K. ja J. M. kaebused Tallinna Haridusameti
  2. mai
  3. a kontrollaktiga tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 3-03-47 N. K. ja Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine
  6. september 2006 Kohtuistungil osalenud isikud Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus osaliselt. Jätta N. K. kassatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus haldusasjas nr 3-249/2004, välja arvatud kohtuotsusega riigi õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide arvu ja advokaadile makstava tasu kindlaksmääramise osas. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a otsus haldusasjas nr 3-03-
  11. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada N. K. kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Haridusameti
  12. mai
  13. a Õismäe Kooli tegevuse kontrollimise akti nr 2-5/979 p 2.6.11 osaliselt vastavalt käesoleva otsuse motivatsiooni p-le
  14. Ülejäänud osas jätta N. K. kaebus rahuldamata. Jätta J. M. kaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Linnavalitsuse kohtukulud tema enda kanda. Tagastada Tallinna Linnavalitsusele kautsjon. Arvata N. K. kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Tallinna Haridusameti
  16. aprilli
  17. a käskkirjaga otsustati läbi viia Õismäe Kooli finantsmajandusliku tegevuse, õppe-kasvatustöö sisu ja õpilaste algarvestuse kontrollimine.
  18. mail 2002 koostas Tallinna Haridusamet akti nr 2-5/979 Õismäe Kooli tegevuse kontrollimise kohta (edaspidi Kontrollakt). Kontrollakt edastati
  19. mail 2002 Õismäe Kooli direktorile koos kaaskirjaga, milles nõuti Kontrollaktis nimetatud vajakajäämiste kohta seletuskirja esitamist ja tehti ettepanek vabastada kooli direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal N. K. töölt ametikohale mittevastavuse tõttu. Kontrollakt loeti
  20. mail 2002 ette Õismäe Kooli kollektiivile. Õismäe Kooli direktori kohusetäitja
  21. juuni
  22. a käskkirjaga lõpetati N. K.-ga sõlmitud tööleping töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale.
  23. N. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas ja täpsustas kohtumenetluse käigus. Kaebuse esitaja taotles Kontrollakti õigusvastaseks tunnistamist ning sellega tekitatud moraalse kahju 50 000 krooni hüvitamist. Kaebuse väidete kohaselt on Tallinna Haridusamet käitunud õigusvastaselt, sest Kontrollaktis avaldati kaebaja kohta tõendamata ja tõele mittevastavaid andmeid ning au teotavaid ja väärikust alandavaid hinnanguid. Kontrolli läbiviimisel rikuti selleks ettenähtud korda. Kontrollakt loeti avalikult ette kogu kooli kollektiivile ning tehti teatavaks hoolekogule. Kontrollaktis sisalduvad kaebaja kohta valeandmed punktides 2.1.2; 2.1.4; 2.2.1; 2.2.3; 2.2.6; 2.2.7; 2.3.10; 2.4.8; 2.4.13; 2.4.14; 2.6.14 ning au ja väärikust solvavad on punktid 2.1.5 ja 2.6.
  24. J. M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Kontrollaktiga tekitatud moraalne kahju 5000 krooni. Kaebuse väidete kohaselt on Kontrollakti punktid 2.3.4 ja 2.4.8 rajatud kontrollimata andmetele ning sõnastatud solvavas ja kaebaja head nime kahjustavas vormis. Kontrollakt tehti teatavaks kogu kooli kollektiivile. Tallinna Halduskohtu määrusega liideti kaebused läbivaatamiseks ühte menetlusse.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. oktoobri
  27. a otsusega haldusasjas nr 3-249/2004 jäeti kaebused rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) kontrollaktis ei ole N. K. kohta esitatud tõele mittevastavaid väiteid ega alusetuid väärtushinnanguid. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on
  28. oktoobril 2003 teinud otsuse N. K. hagis Tallinna linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning palga ja hüvitise nõudes. Nimetatud tsiviilasjas olid poolteks N. K. ja Tallinna Linnavalitsus nagu käesolevas haldusasjaski. Tallinna Linnakohtu otsuses tuvastati järgmised asjaolud: "/.../ Tallinna Haridusameti
  29. mai
  30. a aktiga Õismäe Kooli tegevuse kontrollimise kohta tuvastati hageja ebapiisav tööoskus ja mittevastavus direktori asetäitja ametikohale õppe-kasvatustöö alal. Kontrollakti kohaselt seisnes hageja ebakompetentsus õppe-kasvatustöö mittevastavuses püstitatud eesmärkidele, mitmetes õppetööd puudutavates puudujääkides, sh õppetöö korraldamises Tuisu tänava õppehoones ja õigusaktide rikkumises. Ära on märgitud ka hageja poolt 9A klassis emakeele tundide mitteandmine. Akti üks koostajatest N. L. andis ka kohtuistungil samasisulisi ütlusi. Tunnistaja J. J. kinnitas hageja poolt emakeele tundide mitteandmist 9A klassis, kuna mitmeid tunde oli tunnistaja ise sunnitud läbi viima, mõnikord oli klass õpetajata; sama kinnitab kooli meditsiiniõe
  31. augusti
  32. a avaldus. Tunnistaja F. ütluste kohaselt ei külastanud hageja 2001/2002 õppeaasta teisel poolel kordagi Tuisu tänava õppehoonet, õppetööd, sh õpetajate asendamist korraldasid Tuisu tänaval õpetajad iseseisvalt. Kooli õpetajad on hageja tööülesannete täitmist kinnitanud ka
  33. augusti
  34. a avalduses. Kohtul ei ole alust viidatud aktis ja tunnistajate ütlustes kahelda, sõltumata hageja poolt akti vaidlustamisest. /.../ Hageja on esitanud mitmeid diplomeid ja tunnistusi oma tööoskusest, kuid nimetatud diplomid ja tunnistused iseenesest ei kinnita hageja tegelikku tööoskust direktori asetäitjana õppe-kasvatustöö alal, samuti ei oma antud vaidluses otsest puutumust
  35. aastal hageja tööle antud kiitev hinnang. Seetõttu viitab tõendite kogum hageja tööoskuste mittevastavusele tehtavale tööle. Hageja ametijuhendi kohaselt oli õppe- ja kasvatustöö korraldamine hageja ülesanne. /.../ Antud koolis ebapiisava õppetöö ja järelevalve korraldamata jätmine võib ohtu seada laste elu ja tervise". Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas on tuvastatud, et Kontrollaktis esitatud seisukohad N. K. ebapiisava tööoskuse ja tema mittevastavuse kohta direktori asetäitja ametikohale õppe-kasvatustöö alal vastavad tegelikkusele, sh väited tema ebakompetentsusest, õppe-kasvatustöö mittevastavusest püstitatud eesmärkidele, mitmetest õppetööd puudutavatest puudujääkidest (sh õppetöö korraldamine Tuisu tänava õppehoones, tundide andmine 9A klassile) ja õigusaktide rikkumisest. HKMS § 17 kohaselt ei vaja asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas, tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised; 2) Kontrollakti punktide 2.1.2; 2.1.4; 2.1.5; 2.1.1; 2.2.3 väited on tõendatud. Punkti 2.2.6 osas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud punktis märgitu oleks vale. Punktis 2.2.7 märgitud rikkumise on kaebaja oma seletuskirjas omaks võtnud ning selle vaidlustamine on arusaamatu. Punktis 2.3.10 märgitu ei saa rikkuda N. K. subjektiivseid õigusi. Punktis 2.4.8 toodud faktiväide on tõendatud, punkt ei sisalda hinnangut ega saa rikkuda N. K. subjektiivseid õigusi. Punktis 2.4.13 sisalduv ei ole etteheide N. K.-le ega saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Punktis 2.4.14 toodud faktilised asjaolud on tõendatud. Punktis 2.6.11 antud väärtushinnang ei ole kirja pandud alusetult ega põhjendamatult, tegemist ei ole kontrollijapoolse pahatahtliku ja alusetu laimuga. Punktiga 2.6.14 ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi; 3) Kontrollaktis ei ole J. M. kohta esitatud tõele mittevastavaid väiteid ega alusetuid väärtushinnanguid. Kontrollakti punktis 2.3.4 toodud faktilised asjaolud on tõendatud, kontrollija hinnang kaebaja kompetentsuse kohta ei olnud alusetu. Punktis 2.4.8 toodud faktiväide on tõendatud, punkt ei sisalda hinnangut ega saa rikkuda J. M. subjektiivseid õigusi; 4) kontrolli teostamisel ja Kontrollakti koostamisel pidi Tallinna Haridusamet juhinduma Tallinna Haridusameti juhataja
  36. jaanuari
  37. a käskkirjaga nr 12-p kinnitatud sisekontrolli protseduurist. Vastustaja on möönnud, et seoses protseduurireeglite punktidega 4.2.6 ja 4.2.7 esinesid Kontrollaktis puudused. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et Kontrollaktis esitatud kaebajaid puudutavad väited on kas tegelikkusele vastavad või ei puuduta kaebajate subjektiivseid õigusi, samuti ei ole kontrollijate väärtushinnangud alusetud. Seega ei saanud protseduurireeglite rikkumine iseenesest tuua kaasa materiaalselt õigusvastast Kontrollakti ega tekitada kaebajatele moraalset kahju. Protseduurireeglite rikkumine ja kaebajatele väidetavalt tekitatud moraalne kahju ei saa olla omavahelises põhjuslikus seoses.
  38. N. K. ja J. M. esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja kaebused rahuldada.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. märtsi
  41. a otsusega rahuldati N. K. ja J. M. apellatsioonkaebused osaliselt, tühistati halduskohtu otsus osaliselt ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega rahuldati N. K. ja J. M. kaebused osaliselt ning mõisteti nende kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Linnavalitsuselt välja vastavalt 5000 ja 3000 krooni. N. K. apellatsioonkaebuse kohta märkis ringkonnakohus, et ta nõustub valdavas osas halduskohtu seisukohtadega. Halduskohtust erinevale seisukohale asus ringkonnakohus Kontrollakti p 2.6.11 osas, kus oli märgitud, et "Tagantjärele koostatud remonttööde aktid ei välista võimalust osa remondimaterjalide kulutamiseks väljaspool kooli, nagu viidatakse kaebuses nende kasutamise kohta I. M. ja N. K. korterite remontimisel." Ringkonnakohus leidis, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustustega. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga selles, et kaebajaga seonduv ei ole Kontrollakti punktis 2.6.11 esitatud faktiväitena, vaid väärtusotsustusena. Akti koostaja arvates võib olla kooli remondimaterjale kasutatud N. K. korteri remontimisel, nii nagu seda väidetakse anonüümses kaebuses. Väärtusotsustus, et pedagoog võib olla omastanud kooli vara, on halvustava tähendusega ning tõendamata kahtlustuste avaldamine vara omastamise kohta on haldusorgani poolt lubamatu. Sellise hinnangu andmine ei ole põhjendatav Kontrollaktis kirjeldatud korralagedusega remonttööde materjali arvestuses ja vahendite kulutamises. Asjast ei nähtu, et N. K. oleks andnud põhjust selliseks hinnanguks. Kaebaja ei vastuta remondimaterjalide arvepidamise eest. Tunnistaja E. S. kinnitas kohtus, et revisjoni käigus seda tõendada ei saanud, et K. korterit oleks remonditud. Tõendamata kahtlustuste avaldamisega on kaebaja isiklikke õigusi rikutud. Kaebuse esitajale on tekitatud mittevaralist kahju, mis seisneb hingelises valus ning kannatustes. Ringkonnakohus leidis, et ka kahju rahas kompenseerimise taotlus on põhjendatud. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei ole pelgalt hingelised üleelamised, au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne või ajutine meeleolulangus. Arstitõendid (halduskohtu toimiku I köite lehed 157, 158 ja 195) kinnitavad, et kaebaja on vajanud üleelamiste tõttu ka pikaajalist ravi. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 alusel arvestas ringkonnakohus hüvitise määramisel rikkumise raskust, asjaolu, et Kontrollakt avaldati piiratud isikute ringile ja et vastustaja eesmärgiks ei olnud kaebaja mainet tahtlikult kahjustada, ning määras sellest tulenevalt hüvitise suuruseks 5000 krooni. J. M. kaebuse osas nõustus ringkonnakohus samuti enamiku halduskohtu seisukohtadega. Erinevalt halduskohtust pidas ringkonnakohus J. M. õigusi rikkuvaks Kontrollaktis sisalduvat lauset: "Õpetaja J. M., kel on keskeriharidus ja 66 aastane, on aga eriliselt soositud juhtkonna poolt ühekordsete preemiate maksmisel." Ringkonnakohus leidis, et üksnes asjaolu, et kaebaja on saanud lisatasusid teistest suuremas summas, ei põhjenda halvustavat hinnangut kaebaja erilisest soositusest juhtkonna poolt. Akti sõnakasutus viitab asjaolule, et kaebaja on saanud tasud teenimatult ning üksnes isiklike heade suhete tõttu juhtkonnaga. Sellise väärtusotsustuse aluseks ei saa olla asjaolu, et lisatasude käskkirjad olid vormistatud tasu maksmise alust näitamata või et koolis puudusid lisatasude maksmiseks selged reeglid. Asjast ei nähtu, et J. M. oleks andnud eelnimetatud hinnanguks põhjust. Kaebaja halvustamine tema vanusest lähtudes oli lubamatu ning hinnang erilise soosituse kohta oli põhjendamatu. Selline põhjendamatu hinnang on kaebaja au ja head nime teotav ning väärikust alandav. Kaebaja mainet on oluliselt kahjustatud ja talle on tekitatud mittevaralist kahju, mis väljendub hingelises valus ja kannatustes. Kahju rahas kompenseerimise taotlus on põhjendatud. RVastS § 9 alusel hüvitise määramisel arvestas ringkonnakohus rikkumise raskust, asjaolu, et Kontrollakt avaldati piiratud isikute ringile ning et vastustaja eesmärgiks ei olnud tahtlikult kaebajale kannatusi põhjustada. Hüvitise suuruseks hindas ringkonnakohus 3000 krooni. Ringkonnakohtu otsusega tühistati ka halduskohtu otsuse osa, millega mõisteti N. K.-lt ja J. M.-lt Tallinna Linnavalitsuse kasuks välja kantud õigusabikulud. Kohus leidis, et linnavalitsuse poolt ei olnud käesolevas asjas välise õigusabi kasutamine põhjendatud, lisaks on kaebajad maksejõuetud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  42. N. K. kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et: 1) ringkonnakohtu resolutsioon ei olnud selge ja ühemõtteline, samuti ei analüüsinud Tallinna Ringkonnakohus kõiki tõendeid; 2) Tallinna Halduskohus tegi otsuse üksnes mittevaralise kahju väljamõistmise küsimuses, kuid jättis läbi vaatamata kaebuse osas, milles nõuti Tallinna Haridusameti
  43. mai
  44. a akti kehtetuks tunnistamist. Apellatsioonkaebuses juhtis ta sellele ringkonnakohtu tähelepanu, kuid ringkonnakohus seda ei kontrollinud. Ringkonnakohtu otsus on vasturääkiv, sest ehkki ringkonnakohus ei rahuldanud kassaatori palvet tunnistada Kontrollakt kehtetuks ja ebaseaduslikuks, leidis kohus, et Kontrollakti p 2.6.11 rikub kaebaja õigusi; 3) kohtuprotsess kestis 3 aastat ja halduskohtus viidi läbi 5 istungit ning ringkonnakohtus 4 istungit, mis on protsessiõigusnormidega vastuolus; 4) Tallinna Linnavalitsuse poolt lepingulise esindaja kasutamine on seadusevastane; 5) toimus kassaatori esitatud tõendite hävitamine, mis olid asja materjalides; 6) ringkonnakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, keeldudes ära kuulamast kassaatori tunnistajaid.
  45. Tallinna Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada täies ulatuses Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuses leitakse: 1) Tallinna Halduskohus luges Kontrollakti p-s 2.6.11 esitatud väited ja hinnangud põhjendatuks tulenevalt tunnistaja E. S. kohtuistungil antud ütlustest. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, kuna N. K. ei ole apellatsioonkaebuses tunnistaja E. S. ütlustega seoses Kontrollakti punkti 2.6.11 vaidlustanud. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud tunnistaja E. S. ütlustele teistsuguse hinnangu andmist ega ole ka tunnistajat ringkonnakohtus üle kuulanud; 2) Kontrollakti p-s 2.6.11 esitatud etteheide oli suunatud Õismäe kooli direktorile, mitte N. K.-le, ega saa seega riivata N. K. isiklikke õigusi ega põhjustada talle mittevaralist kahju; 3) Kontrollakt ei olnud suunatud avalikkusele ja seega ei saa rääkida ka avaliku arvamuse muutumisest N. K. suhtes, mis omakorda on isiku maine kahjustamise vältimatu eeldus. Samuti puudus Kontrollakti koostamisel tahtlus N. K. head nime teotada; 4) ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, miks just 5000 krooni on piisav ja kohane hüvitise määr N. K.-le. Samuti on analüüsimata, kas üldse on rahaline kompensatsioon mittevaralise kahju hüvitamiseks vajalik; 5) Tallinna Halduskohus leidis, et J. M. eriline soositus lisatasude maksmisel on tõendatud toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega, mille kohaselt ei ole ükski teine õpetaja saanud lisatasusid sedavõrd suures ulatuses nagu J. M. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks on ringkonnakohus hinnanud eelnimetatud dokumentaalseid tõendeid teisiti kui esimese astme kohus, rikkudes sellega HKMS §-i
  46. Ringkonnakohus ei ole ka põhjendanud, miks asus kohus seisukohale, et Kontrollakti p 2.3.4 viimases lauses halvustatakse J. M. tema vanusest lähtuvalt. Tõenditega on tuvastatud nii J. M. keskhariduse kui vanuse vastavus Kontrollaktis märgitule. Seega on tegemist tõele vastavate faktiväidetega, mis ei saa isiku head nime ega au kahjustada; 6) analoogiliselt N. K.-le määratud hüvitisele ei ole J. M.-le määratud hüvitise juures põhjendatud selle suurust, arvestatud ei ole seda, et Kontrollakt ei olnud suunatud avalikkusele ning puudus tahtlus J. M. hea nime kahjustamiseks.
  47. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses N. K. kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
  48. N. K. ega J. M. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  49. Riigikohtu halduskolleegium võtab kõigepealt seisukoha Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse osas, milles vaidlustatakse N. K. apellatsioonkaebuse rahuldamist ringkonnakohtu poolt (osa I) ja seejärel osas, milles vaidlustatakse J. M. apellatsioonkaebuse rahuldamist (osa II). Viimasena käsitleb kolleegium N. K. kassatsioonkaebust (osa III) ning jagab kohtukulud (osa IV). I
  50. Ringkonnakohus võttis seisukoha, et N. K. suhtes oli Kontrollakti p 2.6.11 näol tegemist halvustava tähendusega väärtusotsustusega. Ringkonnakohus leidis, et hinnang, et pedagoog võis olla omastanud kooli vara, on halvustava tähendusega, ning et põhjust selliseks hinnanguks ei olnud. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega. Kolleegiumi arvates ei ole asjakohased Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse seisukohad, mille kohaselt Kontrollakti ps 2.6.11 esitatud etteheide oli suunatud vaid kooli direktorile ega saa seega tekitada mittevaralist kahju N. K.-le; et Kontrollakt ei olnud suunatud avalikkusele ning et Kontrollakti koostamisel puudus tahtlus N. K. head nime teotada. Kolleegium osundab, et Kontrollaktis tuuakse välja kahtlus, et kooli remondivahendeid võidi kasutada just N. K. korteri remontimisel. Tähtsust ei oma see, kes oli kooli remonttööde materjalide arvestuse ja vahendite kulutamise eest vastutav. Seega rikuti Kontrollakti vaidlusaluse lausega ka N. K. mainet ja head nime. Asjas ei ole vaidlust, et Kontrollakt loeti ette Õismäe kooli töötajatele. Ehkki selline avalikustamine toimus vaid piiratud isikute ringile, ei ole kolleegiumi arvates välistatud, et see tõi kaasa N. K. maine kahjustamise, nagu on märkinud ringkonnakohus. Samuti ei välista kolleegiumi arvates Tallinna Linnavalitsuse vastutust N. K. ees see, et väidetavalt puudus Kontrollakti koostamisel tahtlus N. K. au haavata. Kolleegium on seisukohal, et tahtluse puudumine ei välista vastutust väärikuse alandamise või au või hea nime teotamise eest. RvastS § 9 lg 1 seab mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks üksnes selle, et kahju põhjustaja tegutses süüliselt. Tallinna Linnavalitsus ei ole kohtumenetluses tõendanud, et ta polnud mittevaralise kahju tekitamises süüdi. Ekslik on Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on andnud tunnistaja E. S. ütlustele teistsuguse hinnangu. Ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et tunnistaja E. S. kinnitas kohtus, et revisjoni käigus ei suudetud tõendada, et N. K. korterit oleks remonditud. Tallinna Halduskohtu
  51. mai
  52. a istungi protokollis on tunnistaja E. S. ütlus, mille kohaselt "Revisjoni käigus seda tõendada ei saanud, et K. krt. oleks remonditud." (halduskohtu toimiku I köide, leht 203 pöördel). Järelikult ei ole ringkonnakohus andnud tunnistaja ütlustele teistsugust hinnangut ning tunnistaja täiendav ülekuulamine ei olnud vajalik.
  53. Seega on ringkonnakohus põhjendatult asunud seisukohale, et Kontrollakti p-ga 2.6.11 oli rikutud N. K. mainet ja head nime ning Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu seisukohta ei kummuta. Kuid Riigikohtu halduskolleegium märgib, et Kontrollakti p 2.6.11 ei olnud oma sõnastuselt formuleeritud otsese süüdistuse või halvustava väitena N. K. suhtes. Kontrollakti p 2.6.11 kõlab järgmiselt: "Tagantjärele koostatud remonttööde aktid ei välista võimalust osa remondimaterjalide kulutamiseks väljaspool kooli, nagu viidatakse kaebuses nende kasutamise kohta I. M. ja N. K. korterite remontimisel." Sellise sõnastusega viitab vaidlusalune Kontrollakti punkt üksnes võimalusele, et koolitöötajate poolt Tallinna Haridusametile esitatud kaebuse väide võib olla õige, kuid selles ei väideta, et remondimaterjale oleks ka Kontrollakti koostajate arvates N. K. poolt kasutatud. Samuti märgib kolleegium, et Kontrollakt avalikustati üksnes piiratud isikute ringile Õismäe kooli kollektiivile. Eeltoodud asjaolud osundavad N. K. isiklike õiguste rikkumise väikesele intensiivsusele.
  54. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et "igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed" (
  55. veebruari
  56. a otsuses asjas nr 3-2-1-11-04). Riigikohtu halduskolleegium jagab tsiviilkolleegiumi seda seisukohta. Kolleegium leiab, et halduskohtumenetluses ettenähtud õiguskaitsevahendid, eeskätt õigusvastasuse tuvastamise nõue võib rahuldamise korral olla piisav, heastamaks väiksema intensiivsusega au teotamisega tekitatud hingelisi üleelamisi. Samuti on isikul võimalik au teotavate ebaõigete andmete avaldamisel nõuda Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 alusel andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud võimalust, kas halvustava väärtusotsustusega N. K.-le tekitatud mittevaralist kahju saanuks kõrvaldada ka muul moel. Ringkonnakohus on vaid märkinud, et kahju rahas kompenseerimise taotlus on põhjendatud, kuna hüvitise aluseks ei ole üksnes hingelised üleelamised, piinlikkusetunne või ajutine meeleolulangus, vaid arstitõendid kinnitavad, et kaebaja on vajanud üleelamiste tõttu ka pikaajalist ravi. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et arstitõendid, mis näitavad, et N. K. on erinevatel aegadel viibinud ambulatoorsel ravil seoses "tugevalt väljendunud närvipingutusega" (halduskohtu I toimiku l 157) ja depressiooniga (toimiku l 158) ning on arsti poole pöördunud seoses stressiga (toimiku l 195), ei tingi automaatselt mittevaralise kahju hüvitamist rahaliselt. Raviga seoses tekkivaid varalisi kulutusi ei saa samastada mittevaralise kahjuga. Ravile tehtud kulutused on varaline kahju, mida on võimalik eraldi tõendada ja välja nõuda. N. K. ravile tehtud varaliste kulutuste hüvitamist nõudnud ei ole.
  57. Koos kahju hüvitamise nõudega on N. K. halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud ka Kontrollakti õigusvastaseks tunnistamist. Riigikohtu halduskolleegium leiab ülaltoodud asjaolusid arvestades, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud N. K.-le tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine rahas. Kolleegium on seisukohal, et N. K.-le tekitatud hingeliste üleelamiste heastamiseks piisab Kontrollakti p-i 2.6.11 vaidlusaluse lause õigusvastaseks tunnistamisest. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab rahuldamata N. K. nõude mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, kuid tunnistab Kontrollakti p-s 2.6.11 õigusvastaseks lause: "Tagantjärele koostatud remonttööde aktid ei välista võimalust osa remondimaterjalide kulutamiseks väljaspool kooli, nagu viidatakse kaebuses nende kasutamise kohta I. M. ja N. K. korterite remontimisel." Sellega rahuldab kolleegium N. K. halduskohtusse esitatud kaebuse osaliselt. Resolutsiooni selguse huvides teeb Riigikohtu halduskolleegium asjas ise uue otsuse. II
  58. J. M. kasuks mõistis ringkonnakohus välja 3000 krooni mittevaralise kahju hüvitist seoses Kontrollakti lausega: "Õpetaja J. M., kel on keskeriharidus ja 66 aastane, on aga eriliselt soositud juhtkonna poolt ühekordsete preemiate maksmisel." Ringkonnakohus leidis, et selline sõnakasutus viitab asjaolule, et kaebaja on saanud lisatasu teenimatult ning üksnes isiklike heade suhete tõttu juhtkonnaga ning et kaebaja halvustamine tema vanusest lähtudes oli lubamatu. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et J. M. soositus lisatasude maksmisel on tõendatud, samuti on väited J. M. vanuse ja hariduse kohta tõele vastavad.
  59. Tallinna Halduskohus on tuvastanud, et J. M. lisatasu oli 5000 krooni, kuid teistel õpetajatel keskmiselt 400 krooni. Asjas ei ole tuvastatud, et selline suur erinevus lisatasudes oleks tingitud mingitest objektiivsetest näitajatest. Ka ringkonnakohus on möönnud, et lisatasude käskkirjad olid vormistatud tasu maksmise alust näitamata ja et koolis puudusid lisatasude maksmiseks selged reeglid. Niisugustel tingimustel ei saa Riigikohtu halduskolleegiumi arvates rääkida sellest, et väljend "eriline soositus" oleks põhjendamatu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi saab halvustava tähendusega hinnangut pidada au teotavaks siis, kui selliseks hinnanguks puudub alus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  60. juuni
  61. a otsus asjas nr 3-2-1-63-02). Käesoleval juhul on tõendatud, et J. M. sai lisatasusid teiste õpetajatega võrreldes oluliselt rohkem ning seega oli väide erilisest soositusest põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegium ei pea seetõttu antud asjaoludel väidet J. M. erilisest soositusest tema au teotavaks.
  62. Samuti leidis ringkonnakohus, et J. M. halvustamine tema vanusest lähtudes oli lubamatu. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, kuidas saab tõele vastava vanuse äratoomine Kontrollaktis olla halvustamine. Kolleegiumi arvates ei saa tõese ea äranäitamist pidada halvustamiseks. Kolleegium möönab, et vanuse, hariduse ning suuremate lisatasude esiletoomisest ühes lauses võib teatud määral järeldada J. M. osas negatiivsete asjaolude esiletõstmist, kuid kolleegiumi arvates oli see põhjendatud, arvestades Kontrollakti üldist eesmärki - kontrollida kooli tegevuse vastavust õigusaktidele, kas koolis on pädev juhtimine ja töökorraldus ning kas kooli majandustegevus on õiguspärane (Kontrollakti p-d 1.2.2-1.2.3). Sellise sõnastusega taheti juhtida tähelepanu puudustele kooli juhtimises ja töökorralduses. Üksikute sõnade üheskoos kasutamist, kui pole ilmne, et seda tehakse isiku maine kahjustamiseks, ei saa pidada õigusvastaseks. Seetõttu ei pea kolleegium Kontrollakti J. M. suhtes õigusvastaseks ning J. M. kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks jääb rahuldamata. III
  63. Järgnevalt käsitleb kolleegium N. K. kassatsioonkaebust. Selles leitakse, et ringkonnakohus ei ole uurinud tema apellatsioonkaebust piisava põhjalikkusega ning et kohtuotsuse resolutsioon ei ole selge. Riigikohtu halduskolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohus on analüüsinud N. K. apellatsioonkaebust igakülgselt ning põhjalikult, kontrollides kõiki olulisi apellatsioonkaebuse väiteid ja tõendeid. Ringkonnakohus on andnud hinnangu kõigi apellatsioonkaebuses vaidlustatud Kontrollakti punktide õiguspärasusele. Ringkonnakohus ei ole jätnud tähelepanuta ühtegi olulist apellatsioonkaebuse väidet ega rikkunud seega kohtumenetluse norme. Kolleegium leiab, et vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on selge ja ühemõtteline. Resolutsioonist on üheselt arusaadav, millises osas N. K. kaebus rahuldatakse ning millises osas jääb kaebus rahuldamata ja jõusse Tallinna Halduskohtu otsus.
  64. Asjakohased ei ole N. K. kassatsioonkaebuse märkused kohtuprotsessi pikkuse ning linnavalitsuse poolt lepingulise esindaja kasutamise kohta. Kohtuprotsessi pikkus ega menetluse jooksul peetud istungite arv ei ole mõjutanud N. K. kaebuse lahendamist sisuliselt. Linnavalitsuse kui haldusorgani poolt lepingulise esindaja kasutamine halduskohtumenetluses ei ole ühegi õigusaktiga keelatud. Kohtupraktikas on üksnes kujundatud seisukoht, et kui haldusorganil puudus tegelik vajadus välise õigusabi kasutamiseks, võivad kantud õigusabikulud jääda ka kaebuse rahuldamata jätmisest hoolimata haldusorgani enda kanda. Käesoleval juhul ongi ringkonnakohus tühistanud halduskohtu otsuse osas, millega mõisteti N. K.-lt Tallinna Linnavalitsuse kasuks välja õigusabikulud ning jätnud Tallinna Linnavalitsuse õigusabikulud linnavalitsuse enda kanda.
  65. Tõendamata on N. K. väide, et on toimunud kassaatori tõendite hävitamine, mis olid asja toimikus. Kassaatori arvates viitab tõendite hävitamisele see, et vastustaja on oma teesides märkinud, et "kohtuasja materjalides on mitu erinevat versiooni Õismäe Kooli töötajate kollektiivsest kirjast", kuid asja materjalides oli vaid üks 43 Õismäe Kooli töötaja allkirjaga kollektiivne kiri. Riigikohtu halduskolleegium osundab, et halduskohtu toimiku esimeses köites on kaks analoogilist kirja (lehtedel 171-172 ja lehtedel 245-246). Lisaks on halduskohtu toimikus lehtedel 245-246 asuvale
  66. mail 2002 Tallinna Haridusametisse saabunud 43 allkirjaga kirjale lisatud esimese astme halduskohtuniku märge "kinnitatud koopiaga võrreldud" ning kohtuniku nimega tempel. Seega on kassaatori järeldused tõendite hävitamisest põhjendamatud.
  67. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et mõningate menetlus- ja vorminõuete võimalik rikkumine ei saanud kaasa tuua sisuliselt ebaõige Kontrollakti koostamist ega saanud tekitada kaebajale moraalset kahju. Asjakohatu on N. K. kassatsioonkaebuse väide, et Tallinna Ringkonnakohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, keeldudes üle kuulamast tema poolt soovitud tunnistajaid. Asja materjalidest ei nähtu, et kassaator oleks apellatsioonimenetluses taotlenud uute tunnistajate kutsumist. Ka ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et ühegi tunnistaja väljakutsumist ega tõendi täiendavalt asja juurde võtmist ei ole N. K. apellatsioonimenetluses taotlenud (ringkonnakohtu otsuse p 11).
  68. N. K. kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei lahendanud tema taotlust Kontrollakti õigusvastaseks tunnistamiseks. Sellise taotluse on N. K. kohtumenetluse käigus tõepoolest esitanud. Sellest hoolimata leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ringkonnakohus ei ole Kontrollakti pga 2.6.11 tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist välja mõistes ja samal ajal kohtuotsuse resolutsioonis Kontrollakti osaliselt õigusvastaseks tunnistamata jättes menetlusnorme rikkunud. Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et N. K. kaebustest ei nähtu Kontrollakti õigusvastaseks tunnistamise osas mingit muud põhjendatud huvi peale soovi saada sellega tekitatud kahju eest mittevaralist hüvitist. Kui isiku kahju hüvitamise nõue rahuldatakse ning kaebaja ei ole välja toonud täiendavat põhjendatud huvi, miks tuleks kahju põhjustanud toiming või haldusakt õigusvastaseks tunnistada, siis ei ole eraldi kahju põhjustanud halduse tegevuse õigusvastaseks tunnistamine vajalik. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks on juba iseenesest see, et tegevus oleks olnud õigusvastane. Sellisel juhul sisaldub õigusvastasuse tuvastamise nõue juba kahju hüvitamise nõudes ning vastavalt möönab kohus kahjuhüvitist välja mõistes ka halduse tegevuse õigusvastasust. Kui täiendav põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks puudub, siis kohus otsuse resolutsioonis seda tuvastama ei pea.
  69. Eelnevast tulenevalt jääb N. K. kassatsioonkaebus rahuldamata. IV
  70. Halduskohus, jättes N. K. ja J. M. kaebused rahuldamata, mõistis neilt vastustaja kasuks välja vähendatud ulatuses kohtukulud. Ringkonnakohus tühistas selles osas halduskohtu otsuse põhjendusega, et käesolevas asjas oleksid linnavalitsust saanud esindada ka linnavalitsuse teenistujad oma ametikohuseid täites ning et kaebajad on maksejõuetud, kuna nad on vabastatud riigilõivust ja neile on määratud riigi õigusabi. Linnavalitsuse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud jättis ringkonnakohus vastustaja enda kanda samadel motiividel, mis olid esitatud halduskohtu otsuse kohtukulusid puudutava osa tühistamisel. J. M. tasutud riigilõivust 300 krooni mõisteti linnavalitsuselt välja proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga 180 krooni. Riigikohtu istungil esitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja taotluse kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude 72 393 krooni väljamõistmiseks. See taotlus jääb rahuldamata samadel põhjustel, mis on välja toonud ringkonnakohus linnavalitsuse õigusabikulusid tema enda kanda jättes. Ka muud menetluses kantud kohtukulud jäävad Tallinna Linnavalitsuse enda kanda.
  71. Tallinna Halduskohtu
  72. oktoobri
  73. a otsusega määrati kindlaks ka N. K.-le ja J. M.-le riigi õigusabi osutamiseks kulunud ajapunktide arvu ja advokaadile makstava tasu suuruse. Selles osas jääb Tallinna Halduskohtu otsus jõusse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.