RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-77-06 5. oktoo

§ 99

lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus protsessiosalise taotluse alusel pöörata viivitamata täitmisele otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti. Ringkonnakohus leidis, et haldusmenetlus on kestnud väga pikka aega ning kaebaja on veennud kohut selles, et kohtuotsuse täitmisega viivitamine võib tekitada talle olulist varalist kahju. Olulise kahjuna käsitas ringkonnakohus renditulu, mida L. W. saaks tagastatava vara üürimisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määrusele esitasid määruskaebused Tallinna Linnavalitsus ja kolmas isik A. J. Määruskaebuste motiivide kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu vaidlustatav määrus ekslik, sest: 1) määrus on vastuolus TsMS § 469 lg-ga 1, sest nimetatud normist tulenevalt saab jõustumata kohtulahendi tunnistada menetlusosalise taotlusel viivitamata täitmiseks tingimusel, et viivitamata täitmist taotlenud pool annab täitmise tagatise; 2) käesolevas asjas jätkuvad kohtuvaidlused ning Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsuse on kasseerinud Tallinna Linnavalitsus; 3) viivitus Tallinna Halduskohtu
6. juuni
7. a kohtuotsuse täitmisel ei tekita kahju, kuivõrd saamata jäänud üüritulu ei ole käsitatav kahjuna

§ 99lg 2 p 2 mõttes.

Kohus on sidunud kahju tekkimise alles jõustumata kohtuotsusega tuvastatavate asjaoludega ning kahjunõude alus selgub alles kohtuotsusest endast. A. J. oma määruskaebuses rõhutab, et tegemist on derivatiivsete tuludega. Selles kohtuasjas lahendatakse taotlust vara tagastamise kohta. Haldusorgani otsuse alusel saab tagastada hoone ja krundi, mitte aga äritulusid. Kohtuotsuse viivitamata täitmise põhjenduseks ei saa olla saamata jäävad tulud enne seda, kui on lõppenud vara tagastamise protsess. 3. L. W. leiab 11. septembri 2006. a vastuses määruskaebustele, et

§ 99

sisaldab ammendava regulatsiooni kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise kohta haldusasjades ning puudub alus ja vajadus kohaldada tsiviilkohtumenetluse sätteid, sealhulgas tagatist ettenägevaid sätteid. Vastuses märgitakse, et kohtumenetlus üürnike poolt algatatud asjades ei ole pooleli, kuna Tallinna Halduskohtu

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-331/05 on jõustunud. L. W. leiab, et talle on tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol ning RVS § 7 lg 3 alusel on võimalik nõuda avalikult võimult ka õigusvastaselt saamata jäänud tulu hüvitamist. Vastuses loetakse õiguspäraseks eeldust, et pärast tagastamist hakkab L. W. saama üüritulu. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Käesolevas asjas on tõstatatud küsimus sellest, kas

§-s 99 sätestamata viivitamata täitmisega seonduvate küsimuste lahendamisel tuleb juhinduda ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, sealhulgas TsKMS §-st 469. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 99 sätestab ammendavalt õiguslikud alused haldusasjades tehtud jõustumata kohtuotsuste viivitamata täitmiseks.

§ 99

ei näe ette nõuet, et menetlusosalise taotlusel saab kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistada üksnes tingimusel, et ta annab täitmise tagatise. Samas

§ 5

lõikest 1 ja lõikest 2 tulenevalt juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Riigikohtu halduskolleegium ei pea põhjendatuks laiendada jõustumata kohtuotsuse viivitamata täitmisele tagatise nõuet halduskohtumenetlusele. Viivitamata täitmine on halduskohtumenetluses asjakohane vaid seaduses sätestatud nõuete puhul ega oma tsiviilmenetlusele omast universaalset iseloomu. Menetlusosalise taotluse alusel võib halduskohtumenetluses pöörata otsuse viivitamata täitmisele toetuse nõudes avaliku teenistuja surma või invaliidistumise korral (

§ 99

lg 2 p 1), samuti otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti (

§ 99lg 2 p 2).

Riigikohtu halduskolleegium ei näe mõistlikke põhjendusi, miks eelnimetatud nõuded peaksid olema seotud tagatisega. Veelgi enam, tagatis oleks nendel puhkudel viivitamata täitmise tähendust moonutava loomuga. Kohtuotsuse viivitamata täitmisel on tsiviilkohtumenetluses tagatise eesmärk nende võimalike kahjude katmine, mis võivad menetluse poolel tekkida seoses hagi tagamisega või viivitamatu täitmisega. Halduskohtumenetluses on isik, kelle suhtes kohaldatakse esialgse õiguskaitse abinõu või viivitamata täitmist, haldusorgan. Viimase majanduslikud võimalused on sellised, mis üldreeglina ei vaja täiendavaid garantiisid kaebaja poolt antava tagatise näol. Veelgi enam, halduskohtumenetluses tagatiste süsteemi kasutamine tooks kaasa kaebeõiguse sisulise piiramise ning halduskandja ja kaebaja ebavõrdsuse süvenemise. Nendel kaalutlustel ei määrata Halduskohtumenetluse seadustiku § 99 lg 2 kohaldamisel tagatist TsKMS § 469 alusel. Haldusasjas tehtud kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise otsustamisel peab kohus aga silmas pidama ka haldusorgani huve ning õigusi ja seetõttu erilise tähelepanuga hindama, kas otsuse viivitamata täitmisele pööramiseks esinevad

§-s 99 sätestatud alused ja tingimused.

1. Määruskaebuste üheks põhjenduseks tuuakse asjaolu, et käimas on kohtuvaidlused, mis takistavad kohtuotsuse täitmist. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-03-89 on esitatud kassatsioonkaebus. Samas ei pea Riigikohtu halduskolleegium kassatsioonkaebuse esitamist selliseks takistuseks, mis välistab iseendast kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramise. Viivitamata täitmisele pööramise instituut peabki tagama jõustumata kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmise. Asjaolu, et jõustumata kohtulahendile on esitatud kaebus, tuleb hinnata huvitatud isiku taotluse sisulisel lahendamisel. Riigikohtu halduskolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida, et Tallinna Halduskohtu
4. juuni
5. a kohtuotsusega kohustati Tallinna Linnavalitsust kahe kuu jooksul selle otsuse jõustumisest lahendama L. W. vara tagastamise taotlus. Kolleegium mõistab seda resolutsiooni kui haldusorganile pandud kohustust teha kahe kuu jooksul L. W. vara tagastamise taotluse suhtes sisuline otsus. Halduskohus ei saa astuda haldusorgani asemele ning otsustada, kas L. W. taotlus tuleb rahuldada või mitte. Küll aga saab halduskohus kohustada organit asja lahendama mõistliku aja jooksul. Asjaolu, et haldusorgan on vaidlustanud asjas tehtud kohtulahendid, ei ole piisav alus isiku menetlusõiguslike põhiõiguste eiramiseks. 6.

§ 99

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus pöörata menetlusosalise taotluse alusel viivitamata täitmisele otsuse, mille täitmisega viivitamine võib tekitada olulist kahju isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti. Tuginedes nimetatud sättele leidis ringkonnakohus, et oluline kahju L. W.le seisneb saamata jäänud üürituludes. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on ekslikult kohaldanud

§ 99lg 2 p 2.

Nimetatud sättest tulenevalt peab kohtuotsuse täitmisega viivitamine isikule kaasa tooma olulise kahju. Eelnimetatud nõue eeldab otsest põhjuslikku seost õigusvastase viivituse ja kahju vahel. Õige on määruskaebustes sisalduv väide, et haldusorganile kohtuotsusega pandav kohustus seondus menetluse läbiviimisega, mitte aga vara faktilise tagastamisega. Sellest tulenevalt ei sõltu üüritulude saamine vahetult haldusorgani otsusest vara tagastamise ja kompenseerimise kohta. Üüritulu saab saamata jäänud tuluna vaadelda pärast seda, kui omandi ülemineku järgselt on tekkinud vastav nõudeõigus, mille teostamine on takistatud avaliku võimu tegevuse (tegevusetuse) tõttu. Käesolevas asjas ei nähtu, et L. W. omaks sellist nõudeõigust. L. W. ega kohus pole osundanud ka muudele asjaoludele, mis võiksid olla käsitatavad Tallinna Linnavalitsuse viivitusest tulenevate kahjudena. 7. Eeltoodule tuginedes rahuldab Riigikohtu halduskolleegium määruskaebused. Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-89 tuleb tühistada. Riigikohtu halduskolleegium teeb uue määruse, millega jätab L. W. taotluse Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a kohtuotsuse viivitamata täitmiseks rahuldamata. Kautsjonid kuuluvad tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque