Obsah (9)

§ 198§ 702§ 27§ 415§ 706§ 67§ 142§ 704§ 307

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-2-06 Määruse kuupäev Tartu, 6. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Kohtuasi A. K hag

) § 702 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt tuleb kohtuotsus teista juhul, kui menetlusosalisele ei ole menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosalist ei ole seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

1. Avaldaja märgib, et ta ei ole saanud hagimenetlusega seonduvat teadet või hagimaterjale. Esitatud hagiavaldusest sai ta teada pärast otsuse jõustumist kolmandate isikute kaudu. Toimikumaterjalide kohaselt vaatas kohus asja läbi
2. novembri
3. a kohtuistungil. Avaldaja on seisukohal, et kohus ei saa asja läbi vaadata kohtuistungil enne eelistungi toimumist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et protsessiosalisi oleks teavitatud kohtuistungi toimumisest Tallinna Linnakohtus
4. novembril
5. a kell 14.
6. Kostjale ei saadetud kutset
7. novembri
8. a istungil osalemiseks ja eelistungi toimumisest
9. detsembril
10. a teavitati kostjat üksnes Ametlike Teadaannete kaudu. Linnakohus tugines oma otsuses

§ 198

lg-le 2, mille kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse juhul, kui üks pool eelistungile ei ilmu ning kohal olev pool tagaseljaotsuse tegemist nõuab.

1. novembri
2. a istungi protokollist nähtub, et pooled kohtuistungil ei osalenud, seega ei saanud keegi tagaseljaotsuse tegemist nõuda. Arusaamatuks jääb kohtu väide, mille kohaselt päringud registritesse ei ole tulemust andnud ning ka politseil ei õnnestunud kostjat hagiavalduses märgitud aadressilt leida ning et politseil on kostja viibimis- ja elukoht teadmata. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kohus oleks pöördunud kostja elukoha väljaselgitamiseks kas politsei või registri poole. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-3-3-01 kohaselt peab hageja, kui ta soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutuse kaudu, olema kohtule esitanud lisaks registritõendile ka tõendi selle kohta, et politseiasutusel või linna- või vallavalitsusel on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Nimetatud tõendid toimikust puuduvad. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks üritanud tsiviilasja materjale kostjale üle anda isiklikult, kas käskjala või kohtukordniku vahendusel, või muul viisil, näiteks ei ole tehtud hagejale ettepanekut leida täiendavaid andmeid kostja elukoha kohta. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-3-5-02 rõhutanud, et ajalehekuulutuse kaudu võib kutse kätte anda vaid juhul, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Riigikohus märkis lahendis 3-2-2-104, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuses avaldamisega riivab intensiivselt isiku põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning et see seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele.
3. Hageja teistmisavaldusele vastanud ei ole. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb

§ 702lg 2 p 2 ja § 705 alusel rahuldada.

Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

1. Avaldaja märkis avalduses, et sai tagaseljaotsusest teada otsuse täitmise käigus. Kolleegium on oma
2. juuni
3. a otsuses nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) käsitlenud tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat. Kolleegium ei pea vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta. Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne
4. jaanuari
5. a kehtinud

§ 27kohaselt.

Kolleegiumi hinnangul on kohus neid reegleid oluliselt rikkunud. 9. 1. jaanuarist 2006. a kehtiva

§ 702

lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kolleegium leiab, et teistmisavalduses loetletud rikkumised kostja kohtusse kutsumisel ja tagaseljaotsuse tegemisel on piisavalt kaalukad ja teistmisavaldus tuleb rahuldada, ilma et kostja peaks taotlema esimese astme kohtu menetluse uuendamist kaja esitamisega. Kuna kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tuleb linnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samasse alama astme kohtusse, kus kohtulahend oli tehtud. 10. Kolleegium selgitab, et tagaseljaotsusele saab esitada kaja

§ 415järgi.

Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse

§ 702lg 1 alusel.

Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud

§-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda kassatsioonikautsjon samas ulatuses nagu kassatsioonkaebuse esitamisel (

§ 706

lg 2) ja kui Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata, arvatakse kassatsioonikautsjon riigi tuludesse. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist (

§ 67

).

§ 142

lg 1 kohaselt tuleb ka kaja esitamisel tasuda kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele tuleb avaldus rahuldada sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeks ajaks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kaja võib esitada ka sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p-des 1�3 sätestatud aluste esinemisel ja sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma

§-s 142 sätestatud kautsjonit. 11. Kolleegium peab vajalikuks vaagida, kas teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt.

§ 704

lg 1 teise lause kohaselt võib esitada teistmisavalduse põhjusel, et pool ei olnud menetluses esindatud, kahe kuu jooksul alates päevast, millal poolele lahend kätte toimetati. Vaidlusaluses asjas ei ole poolele lahendit kätte toimetatud. Kohus tegi asjas seadusliku aluseta tagaseljaotsuse ja avaldas kohtuotsuse resolutsiooni Ametlikes Teadaannetes. Kolleegium leiab, et kuna kohtul ei olnud õigust tagaseljaotsust teha, ei ole ka otsuse teatavakstegemine Ametlikes Teadaannetes seadusega kooskõlas ja avaldajale tähtaja kulgemise osas siduv. Teistmisavalduse esitamise ajaks oli otsus avaldajale kätte jõudnud.

§ 307

lg 3 sätestab, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Teistmisavaldusest ei nähtu, millal avaldaja sai tema suhtes tehtud tagaseljaotsusest teada. Küll on avaldaja väitnud, et ta sai otsusest teada kolmandate isikute kaudu. Teistmisavaldusele lisatud täitmisteade on koostatud 11. aprillil 2006. a. Kolleegium peab põhjendatuks, et avaldaja sai tagaseljaotsusest teada mitte varem kui 11. aprillil 2006. a. Seega on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik