3-1-1-79-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-79-06 Otsuse kuupäev

1. oktoober
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi T.T. väärteoasi liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 42633/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.T. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
5. september
6. a Istungil osalenud isikud T.T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson RESOLUTSIOON
7. Tühistada Harju Maakohtu
8. veebruari
9. a kohtuotsus T.T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.
10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Põhja Politseiprefektuuri
12. novembri
13. a otsusega karistati T.T. liiklusseaduse (LS) § 7417 järgi 30 trahviühiku, s.t 1800 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta, juhtides
14. septembril
15. a kell 15.12 sõiduautot Audi, ei andnud Tallinnas N linnaosas P tn x juures ristmikul LS § 96 rikkudes teed paremalt lähenenud sõiduautole Lada, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju V.K-le.
16. T.T. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustas V.K., kes ei sõitnud tee paremas ääres, vaid tema auto oli kaldunud vastassuunavööndisse. Kui V.K. auto ei oleks sõidutee mõttelist keskjoont ületanud, ei oleks sõidukite liikumisteed lõikunud. Lisaks märgitakse kaebuses, et kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata Lada täpse asukoha teel avarii hetkel. Avarii skeemil on ebaõiged tee laiust ja Lada mõõtmeid puudutavad andmed, kohtuväline menetleja jättis aga menetlusaluse isiku sellekohased märkused tähelepanuta.
17. Harju Maakohtu
18. veebruari
19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et T.T. sõitis ettevaatamatusest P tänavale, kus ei lasknud mööda P tänaval liikunud sõiduautot Lada. Seda kinnitavad kohtu hinnangul autodel olnud vigastuste asukohad ja vigastuste laad. Kohus ei pidanud usaldusväärseks T.T. väiteid selle kohta, et V.K. juhitud auto oli kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis, kuna sellisel juhul oleks T.T. juhitud autol olnud hoopis teistsugused vigastused. Samuti ei nõustunud kohus T.T. väitega, et kokkupõrge ei toimunud kohas, kus olid maas klaasikillud. Kohus leidis, et klaasikillud langevad maha kohta, kus toimub kokkupõrge ja seega toimus kokkupõrge skeemil näidatud kohas. MENETLUS RIIGIKOHTUS
20. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T.T. kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud menetlusõigust sellega, et kohtuväline menetleja ega kohus ei ole tuvastanud, kas teise auto juht järgis liiklusnõudeid, samuti ei ole võetud seisukohta menetlusaluse isiku väidete suhtes, et liiklusõnnetuse skeem on koostatud valesti.
21. Kohtuistungil osalenud T.T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson toetas kassatsioonis esitatud taotlust ja põhjendusi. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. septembri
24. a otsus väärteoasjas nr 3-1-163-03, samuti
25. veebruari
26. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05). See on vajalik, kuna LS § 7417 kui tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (KarS § 12 lg 2). On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul. Maakohtu kohustus hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist tuleneb VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, s.o kontrollima kõiki asjaolusid, millest sõltub isiku vastutus, ning VTMS §-st 133, mis loetleb otsuse tegemisel lahendatavad küsimused.
27. T.T. keskse kaitseväite kohaselt tingis kokkupõrke see, et V.K. juhitud auto liikus vastassuunavööndis ning kui auto oleks viibinud oma sõiduvööndis, poleks kokkupõrget toimunud. Seega tulnuks otsust tehes lahendada küsimus, kas tee laiust arvestades oli võimalik parempöörde sooritamine ilma paremalt lähenevat sõiduautot takistamata, tingimusel, et see paikneb oma sõiduvööndis. Jaatava vastuse puhul oleks tulnud kindlaks teha see, kumb juht vastassuunavööndisse kaldus. Neist esimese küsimuse lahendamiseks on vajalik teha kindlaks P tänava sõidutee laius. Kuigi menetlusalune isik tõstatas ka küsimuse sõidutee laiusest, vaidlustades kohtuvälise menetleja skeemil märgitud andmeid, ei ole kohus selles osas seisukohta võtnud, menetlusaluse isiku esitatud tõendit hinnanud ega selle tähelepanuta jätmist põhjendanud. Vastuseks kaitseväidetele on kohus otsuses märkinud üksnes, et: "T.T. poolt esitatud väite alusel sel juhul T.T. poolt juhitaval autol oleksid hoopis teistsugused vigastused ja seda eelkõige auto parempoolsel esiosal." Esitatud seisukohta kohus põhjendanud ei ole ? otsusest ei nähtu, miks oleks pidanud olema T.T. kirjeldatud olukorra puhul autodel teistsugused vigastused, millised need oleks pidanud olema ja millisele tõendile või üldtuntud asjaolule kohus seejuures tugineb. Samas ei kajasta kohtuotsus seda, kas kohtu veendumuse kohaselt täitis V.K. liiklusnõudeid, mis reguleerivad sõitva sõiduki asukoha teel.
28. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et kohtuvälise menetleja ega maakohtu otsusest ei nähtu üheselt süüteokoosseisu tunnuseks oleva põhjusliku seose olemasolu T.T. tegevuse ja tagajärje vahel, mistõttu on T.T. karistamisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses. Seetõttu tühistab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse VTMS § 175 p 2 alusel ja saadab väärteoasja VTMS § 174 p 7 alusel maakohtule uueks arutamiseks. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi