← Eesti

3-1-1-80-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-80-06 Otsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi AS N väärteoasi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-06-103 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS N kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Viru Maakohtu
  8. märtsi
  9. a kohtuotsus AS N väärteoasjas ja väärteomenetlus lõpetada.
  10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Ida Politseiprefektuuri
  12. detsembri
  13. a otsusega karistati AS-i N kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 alusel 3000 krooni suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt rikkus AS N Narva linna heakorraeeskirju sellega, et
  14. novembril
  15. a kell 19.00 oli Narva linnas X tänava maja nr 1 juures lahti kanalisatsiooniluuk. Avatud luugi tõttu kukkus kanalisatsioonikaevu D.K..
  16. AS N esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses märgiti, et samal päeval oli luuki kontrollitud ja luuk oli kinni, mistõttu ei ole AS N kohustusi rikkunud.
  17. Viru Maakohus jättis
  18. märtsi
  19. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus leidis, et KOKS § 662 lg 2 rikkumine AS N poolt on tõendatud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et AS N on X tänava majade 1 ja 3 vahel asuva kanalisatsioonikaevu luugi omanik, et luuke kontrollitakse kaks korda nädalas ja enne sündmust kontrolliti luuki viimati sama päeva hommikul. Tunnistajate D.K.. ja K.K. ülekuulamise protokollidega on tõendatud, et D.K.. läks
  20. novembri
  21. a õhtul kella 19.00 paiku koeraga jalutama ja kukkus lahtise luugi tõttu kanalisatsioonikaevu. Lisaks tugines kohus otsust tehes väärteoprotokollile ja vaatlusprotokolli fototabelile. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  22. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni AS N kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.1 Kassatsioonis leitakse, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, sest puudusid alused KOKS § 662 lg 2 kohaldamiseks. AS N ei ole rikkunud Narva heakorraeeskirjade p 3.3.
  23. Selle sätte kohaselt on valdaja kohustatud jälgima, et maa-aluste kommunikatsioonide kaevud oleks kinni, kuid sellest ei tulene tehniliste võrkude valdajale kohustust tagada luukide valve. AS N töötajad kontrollisid, kas kaev on luugiga suletud,
  24. novembril
  25. a ning uuesti
  26. novembril
  27. a, seega on aktsiaselts talle pandud ülesanded täitnud. Kassaator leiab, et AS-l N peab tagama selle, et luugid on suletud, seda kontrollima pidavate töötajate tööajal. 4.2 Kassatsioonis leitakse samuti, et kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, sest kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Samuti on menetlusõigust oluliselt rikutud VTMS § 150 lg 1 p 1 tähenduses sellega, et väärteomenetlust ei ole VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetatud.
  28. Ida Politseiprefektuur on esitanud kassatsioonivastuse, milles leitakse, et kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Narva Linnavolikogu
  29. märtsi
  30. a määrusega nr 9/11 kinnitatud Narva Linna heakorraeeskirja p 3.3.2 kohaselt on tehnovõrkude omanikud ja valdajad kohustatud jälgima, et maa-aluste kommunikatsioonide kambrid ja kaaned oleksid suletud. Sellega pannakse tehnovõrkude omanikule kohustus tagada kanalisatsioonikaevude suletus, kuid määrusega ei sätestata seda, kuidas tehnovõrgu omanik selle tagama peab. Tehnovõrkude omanikud peavad tagama nende ohutuse ööpäevaringselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  31. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Viru Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 6.1 AS-le N pannakse süüks seda, et aktsiaselts ei täitnud kohustust jälgida, et maa-aluste kommunikatsioonide kambrid ja kaevud oleks suletud. Seega heidetakse aktsiaseltsile ette tegevusetust. Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine. Samuti tuleb kontrollida, kas nõutav tegu on objektiivselt eeldatav, s.t kas isikul oleks olnud võimalik teha nõutav tegu. Süülise vastutuse põhimõttest tulenevalt ei ole mõeldav isiku karistamine selle eest, et ta ei tegutsenud, kui tal ei olnudki võimalik talle pandud kohustust täita. Sarnast seisukohta on Riigikohus väljendanud
  32. aprilli
  33. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-22-05 (RT III 2005, 14, 135), märkides otsuse punktis 9: "On õige, et Eeskirja punktist 12.1 tuleneb muu hulgas ehitise omaniku ja temaga võrdsustatud isiku kohustus kõrvaldada hoone fassaadilt kõrvaliste isikute tekitatud määrdumised ja vigastused. Samas ei tähenda see, et fassaadi korrasolek peab ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel. Selline kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et ehitise omanikul on reeglina väga piiratud võimalused kõnealuste fassaadirikkumiste vältimiseks. Eeskirja punkti 12.1 täitmine eeldab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates seda, et ehitise omanik või temaga võrdsustatud isik teeks mõistliku aja jooksul kohaseid jõupingutusi kõrvalise isiku poolt rikutud fassaadi korrastamiseks." 6.2 Väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja ja maakohtu otsustes nõutavat käitumist ja selle eeldatavust käsitletud ei ole, vaid on piirdutud tõdemusega, et
  34. novembril
  35. a kell 19.00 oli Narva linnas X tn 1 juures kanalisatsiooniluuk lahti. Seega on jäetud sisuliselt välja selgitamata, kas AS N käitumine täitis süüteokoosseisu, mistõttu puudub alus AS N karistamiseks KOKS § 662 lg 2 järgi. 6.3 Eelnevat viga ei ole võimalik kõrvaldada, kuna kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt Riigikohtu
  36. mai
  37. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200). Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka VTMS § 69 lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu).
  38. Ühtlasi märgib Riigikohus obiter dictum korras, et väärteoasjas tehtud otsustest ei nähtu aktsiaseltsi organit või juhtivtöötajat, kelle tegevus (tegemata jätmine) juriidilisele isikule omistatakse. See on aga KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt kohustuslik, millele Riigikohus on oma senises praktikas korduvalt tähelepanu juhtinud.
  39. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus VTMS § 175 p 1 alusel tühistada. Kuna kõiki süüteokoosseisu tunnuseid ei ole kindlaks tehtud ja nende esinemist ei ole enam võimalik kontrollida, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.