RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-3-1-71-06 11. oktoober 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann U. K. kaebus Audr

§ 26lg 1 p-le 1 ning Riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 11 lõigetele 1 ja 2 tuginedes Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistatud Audru Vallavolikogu

1. detsembri
2. a otsuse nr 181 tagasitäitmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on tekkinud olukord, kus Audru vald saab kinnistu omanikuks, kuigi omandamise õiguslik alus on vahepeal ära langenud. Selles olukorras pakub kaebuse esitajale efektiivseimat kaitset tagajärgede kõrvaldamise kaebus. Kaebuse esitaja leiab, et õigus haldusakti tagasitäitmist nõuda tekkis tal alates
3. maist 2003, kui Tallinna Ringkonnakohus rahuldas tema kaebuse Audru Vallavolikogu otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei taotletud ega tehtud kaevatava akti tühistamisel ettekirjutust selle tagasitäitmiseks, kuna olukord pidi eeldatavalt lahenema kaebaja jaoks soodsalt käimasolevas hagimenetluses, kus maakohus ning kahel korral ringkonnakohus tegid kaebaja jaoks positiivse otsuse. Seega on viivitus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamisel tingitud objektiivsetest asjaoludest. Kaebaja tugines protsessiökonoomika põhimõttele, mille kohaselt ei esitata sama asja lahendamiseks kahele erinevale kohtule. Kaebuse esitaja taotles kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
4. Tallinna Halduskohtu
5. juuni
6. a määrusega jäeti U. K. taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetati asjas menetlus. Kohus leidis, et U. K. esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus täidab sama eesmärki, mis kahju hüvitamise kaebus, tegemist on alternatiivsete võimalustega õiguste kaitsel. Mõlemale kaebuse liigile tuleb seetõttu kohaldada

§ 9lõikest 4 ja RVast

S § 17 lõikest 3 tulenevat kolmeaastast tähtaega arvates kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest. Kaebaja sai vaidlustatud haldusaktist teada

1. jaanuaril 2002, seega oli tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamise viimaseks päevaks
2. jaanuar
3. Kaebuse esitamise tähtaeg kulges ka ajal, mil U. K. osales hagimenetluses Audru valla nõudes omandiõiguse tunnustamiseks. Nähes, et hagimenetlus venib, oleks U. K. pidanud esitama omapoolse nõude. Mõjuvaid põhjuseid nõude esitamata jätmiseks ei esinenud. Seetõttu ei ole halduskohtusse mittepöördumine enne tsiviilasja lõplikku lahendamist vabandatav.
4. U. K. esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ning lugeda kaebetähtaja järgituks või selle ennistada. Pärnu Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega tsiviilasjas nr 2-345/2002 peatati Audru valla hagi menetlus kuni otsuse jõustumiseni haldusasjas ning märgiti, et Audru Vallavolikogu
7. detsembri
8. a otsuse nr 181 tühistamisel puudub Audru vallal hagejana pädeva organi otsustus ostueesõiguse teostamiseks. Sellega anti hagejale selge suunis, et hagimenetluse lahendus sõltub haldusvaidluse lahendusest. Haldusvaidlus lahenes Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai
10. a otsusega haldusasjas nr 2- 3/193/2003, millega vaidlustatud haldusakt tühistati. Sellest kuupäevast ei olnud aga võimalik tagajärgede kõrvaldamise kaebust esitada, kuna kaebaja oli endiselt kinnistu omanik ning tühistatud haldusaktil polnud tema jaoks mingit negatiivset mõju. Alus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamiseks tekkis alles Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11. märtsi
12. a otsuse avalikustamisest, kust selgus, et kaebaja kaotab omandiõiguse vaidlusalusele kinnistule. Kui kohus loeb kaebetähtaja siiski möödalastuks, palub kaebaja tähtaja ennistada, tuginedes kohtulahendite usaldamisele ning protsessiökonoomika põhimõttele. Samuti leiab kaebaja, et tähtaja ennistamine ei riku õiguskindluse põhimõtet, kuna ainsaks riivatud isikuks oleks Audru vald, kelle puhul ei saa rääkida ei õiguskindluse tekkest ega selle kaitsmise vajadusest.
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. juuli
15. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
16. juuni
17. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on tagajärgede kõrvaldamise nõudega, mida riigivastutusõiguse kohaselt tuleb käsitada kahju hüvitamise nõudena ning millele tuleb seega kohaldada 3-aastast aegumistähtaega. Ringkonnakohus leidis, et kaebetähtaeg hakkas kulgema alates päevast, mil toimus õigusvastaseid tagajärgi põhjustanud haldusakti täitmine. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusakti täitmine toimus
18. detsembril 2001, kui Audru vallavanem tegi notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Kaebuse esitaja sai kirjeldatud tegevusest teada hiljemalt
19. a jaanuari alguses, seega lõppes kaebetähtaeg
20. a jaanuari alguses. Hageja oli kohustatud esitama haldusakti tagasitäitmise nõude nimetatud tähtaja jooksul. Objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist, kaebuse esitaja esile toonud ei ole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
21. U. K. esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kaebetähtaja järgituks lugeda või selle ennistada. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu kaebuse esitaja argumentidele haldus- ja tsiviilvaidluse seotusest, hagimenetluses tehtud kohtulahendite autoriteedist, protsessiökonoomika järgimise vajadusest ja kaebetähtaja mitteennistamisega kaitstava õigushüve puudumisest. Hagimenetluses tehtud kohtulahendid kinnitasid kaebuse esitaja arusaama, et haldusakti tühistamine oli tema õiguste kaitseks piisav abinõu. Alus tagajärgede kõrvaldamise kaebuse esitamiseks tekkis alles Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
22. märtsi
23. a otsuse avalikustamisest. Tekkinud on olukord, kus erinevad kohtud ei jõua üksmeelele, kuidas kaebaja õigusi kaitsta ning nii on need jäänud üldse kaitseta. Kui Riigikohus loeb kaebetähtaja siiski möödalastuks, sobivad ülaltoodud kaalutlused ka tähtaja ennistamise taotluse põhjendusteks.
24. Audru Vallavolikogu palub oma vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Kohtud leidsid õigesti, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. U. K. pidi aru saama, et tema vastu esitatud haginõue võidakse hagimenetluse jätkudes rahuldada. Selle vältimiseks oleks U. K. saanud esitada nõude otsuse tagasitäitmiseks. Pärnu Maakohtu
25. aprilli
26. a määruse alusel oli kinnistusregistrisse kantud vara käsutamise keelumärge Audru valla hagi tagamiseks. Ka selle tõttu oleks U. K. pidanud oma õigusi asjakohaselt kaitsma. Objektiivseid kaebuse õigeaegset esitamist takistavaid asjaolusid esile toodud ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Käesolevas asjas tuleb lahendada küsimus, milline kaebetähtaeg kohaldub U. K. esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebusele. Lisaks tuleb selgitada, mis hetkest vastav kaebetähtaeg kulgema hakkas.
28. Võimalus esitada kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise kaebus tuleneb RVastS § 11 lõikest
29. Tagajärgede kõrvaldamise nõue esitatakse haldusorgani õigusvastasele tegevusele eelnenud olukorra taastamise eesmärgil. RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsitatav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudega sarnaselt on sellise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on seega võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.
30. Nii halduskohus kui ringkonnakohus leidsid, et tagajärgede kõrvaldamise kaebusele kohaldub käesolevas asjas sama kaebetähtaeg kui kahju hüvitamise kaebusele.

§ 9lõikest 4 ning RVast

S § 17 lõikest 3 tulenevalt oleks kaebetähtajaks seega 3 aastat, arvates päevast, mil kaebuse esitaja kahjust ning selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga. 13. Kaebetähtaja kulgemise algushetke kindlaksmääramisel tuleb samuti lähtuda kahju hüvitamise kaebuse tähtaja regulatsioonist.

§ 9lõike 4 ning RVast

S § 17 lõike 3 kohaselt algab kaebetähtaja kulgemine päevast, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Samast hetkest hakkab kulgema ka tagajärgede kõrvaldamise kui alternatiivse nõude tähtaeg.

1. Eeltoodust tulenevalt omab käesolevas asjas kaebetähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel tähtsust asjaolu, millal U. K.-le tekkis väidetav kahju, mille kõrvaldamist ta esitatud kaebusega taotleb. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kahju tekkis tühistatud haldusakti täitmisele asumisel, mis toimus
2. detsembril 2001, kui Audru vallavanem tegi notariaalselt tõestatud avalduse ostueesõiguse teostamiseks. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. U. K. soovib oma kaebusega taastada olukorda, kus tunnustatakse tema omandiõigust vaidlusaluse Metsa kinnistu suhtes. Selline olukord muutus alates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse asjas nr 3-2-1-12-06 jõustumisest
3. märtsil
4. Nimetatud otsusega tunnustati Audru valla omandiõigust Metsa kinnistule ning loeti U. K. nõustunuks enda kustutamisega kinnistusregistrist kinnistu omanikuna. Kinnistu omandiõiguse üleminek Audru vallale on käsitatav tühistatud haldusakti kui avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tagajärjena. Omandiõiguse üleminekuga Audru vallale jõudis ostueesõiguse teostamine lõpule. Enne nimetatud tagajärje ilmnemist U. K. sellest tuleneva võimaliku kahju hüvitamist või kõrvaldamist nõuda ei saanud.
5. U. K. tagajärgede kõrvaldamise kaebus on esitatud
6. märtsil
7. Kuna tagajärgede kõrvaldamise kaebuse tähtaeg on 3 aastat, on kaebus esitatud tähtaegselt. U. K. määruskaebus tuleb rahuldada ning kaebus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Kautsjon tuleb tagastada. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et uurimisprintsiibist tulenevalt lasub halduskohtul kohustus juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
8. aprilli
9. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-14-02, p 25). Riigikohtu halduskolleegium leiab, et antud asjaoludel võib kahju tekkimise tuvastamise korral osutuda efektiivsemaks kahju hüvitamise nõue. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann