← Eesti

3-2-1-71-06

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-71-06 Tartu,

  1. oktoober 2006 Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) avaldus E. T pankroti väljakuulutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-99-86 E. T (pankrotis) määruskaebus E. T (pankrotis) isikukood (xxxxxxxxxxx) ja tema esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Helmut Pikmets. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti. Pankrotihaldur Peeter Sepper.
  4. september
  5. a Avaldaja esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Helmut Pikmets, vastustaja esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti. Istungit protokollis Ragne Rebane. RESOLUTSIOON
  6. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  7. märtsi
  8. a määrust osaliselt osas, millega kinnitati lõpparuandes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude suuruseks 3 529 984 krooni 91 senti. Kinnitada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude suuruseks 2 515 554 krooni 91 senti.
  9. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  10. märtsi
  11. a määrus muutmata.
  12. Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul
  13. aprillil
  14. a E. T määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Tallinna Linnakohtu
  16. jaanuari
  17. a otsusega kuulutati välja E. T pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper. Tallinna Linnakohtu
  18. septembri
  19. a määrusega kinnitati pankrotihalduri esitatud jaotusettepanek.
  20. novembril
  21. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks E. T pankrotimenetluse lõpparuande. Nimetatud aruande kohaselt laekus pankrotivarasse kokku 1 995 206 krooni. Massikohustused (pankrotiseaduse (PankrS) § 148) ja pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150) moodustavad kokku 520 172 krooni. Jaotise alusel on AS-ile H välja makstud esimese rahuldamisjärgu nõue 725 338 krooni ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tähtaegselt esitatud nõue 272 696 krooni. Tunnustatud nõudeks, mille eest võlausaldaja ei ole raha saanud, on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõue 4 626 458 krooni. Võlgnik esitas kirjaliku vastuväite Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 4 899 255 krooni suurusele nõudele. Nimetatud nõue läbis kohtuliku nõude tunnustamise menetluse Maksu- ja Tolliameti hagis I. T vastu nõude tunnustamiseks. Tallinna Linnakohtu
  22. veebruari
  23. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  24. juuni
  25. a otsustega tunnustati Eesti Vabariigi nõuet E. T pankrotimenetluses põhivõla osas 2 788 351 krooni ja intressivõlga 2 110 904 krooni. Haldur andis lõpparuande kinnitamise menetluses ülevaate kohtumenetlustest, milles võlgnik on osalenud. E. T taotlusel lisas haldur nimekirja ka Tallinna Ringkonnakohtu
  26. detsembri
  27. a otsuse haldusasjas nr 2-3/131/04, millega keelati Maksu- ja Tolliametil
  28. juuni
  29. a ettekirjutuse nr 42-93/E-42 sundtäitmine intresside osas.
  30. Tallinna Linnakohus kinnitas
  31. novembri
  32. a määrusega lõpparuande ja lõpetas E. T pankrotimenetluse. Tunnustatud on üks nõue, mille eest on võlausaldajal raha saamata, s.o Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõue 4 626 458 krooni teises rahuldamisjärgus, millest on rahuldamata 94,4%. Pankrotimenetlusega seotud kulutused on põhjendatud ja reaalsed. Lõpparuandest ei nähtu võlgniku või võlausaldaja õiguste rikkumisele viitavaid asjaolusid. Kohus leidis, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga PankrS § 163 lg 5 mõttes. Kohus kinnitas pankrotihalduri esitatud lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse, vabastas halduri oma kohustustest ning määras haldurile tasu. Võlausaldajate üldkoosoleku
  33. oktoobri
  34. a otsusest nähtuvalt tehti ettepanek määrata halduri tasuks 225 140 krooni. See summa on kohtu arvates töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  35. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu määruse osaliselt ning muutis kohtumäärusega tuvastatud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tunnustatud ja rahuldamata jäänud nõude suurust. Ringkonnakohus vähendas nimetatud summat intresside (1 096 474 krooni) võrra, kinnitades vastava nõude suuruseks 3 529 984 krooni. Seega moodustab rahuldamata jäänud osa 72,05%. Linnakohus arvas vääralt tunnustatud ja rahuldamata jäetud nõude hulka 1 096 474 krooni intresse, mille osas on Tallinna Ringkonnakohtu
  36. detsembri
  37. a jõustunud otsusega (haldusasjas nr 23/131/04) keelatud Maksu- ja Tolliametil Maksuameti
  38. juuni
  39. a ettekirjutuse nr 42-93/E-42 sundtäitmine intresside 1 096 474 krooni osas. Seetõttu ei saa nõuet arvata pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudeks ega seda lõpparuandes nimetatud nõudena kinnitada. Linnakohus ei rikkunud PankrS § 3 lg-st 3 tulenevat printsiipi ega jätnud selgitamata võlausaldaja nõude kehtivust. Vaidlusalune nõue ei olnud pankrotimenetluse lõpetamise ajaks aegumise tõttu lõppenud. Maksuameti ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud maksukorralduse seaduse (MKS) § 24 lg 2 kohaselt võis maksuvõlga sisse nõuda seitsme aasta jooksul tasumise kohustuse tekkimisest, mis aga ei tähenda, et nimetatud aja möödumisel peaks maksukohustus igal juhul lõppema. Vaidlustatavas asjas oli välja kuulutatud kohustatud isiku pankrot. Pankrotiseaduse § 1 lg 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus, mille eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel ning mida menetletakse pankrotiseaduses ettenähtud korras. Ka maksuvõlast tulenevas pankrotimenetluses kohaldub pankrotiseadus. Vastavalt kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) § 157 lg-le 3 on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest (sama põhimõte tulenes ka kuni
  40. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 123 lg-st 1). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  41. Määruskaebuse esitas E. T (pankrotis). Ta palub tühistada ringkonnakohtu kohtumääruse täielikult ja teha asjas uus määrus, millega tühistada linnakohtu
  42. novembri
  43. a määruse resolutsiooni punkt
  44. Samuti palub kassaator uues määruses märkida, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusel puudub
  45. juuni
  46. a ettekirjutusest tuleneva põhivõla osas nõue seoses selle lõppemisega aegumise tõttu ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõudest tuleb maha arvata intressid 2 110 904 krooni, mida ei saa sisse nõuda.
  47. Ringkonnakohus kohaldas vääralt maksuhalduri nõude aegumisele TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted reguleerivad tsiviilõiguslikest õigussuhetest tulenevate nõudeõiguste aegumist, mistõttu ei ole need normid kohaldatavad avalik-õiguslikest suhetest tulenevate nõuete (sh maksunõuete) aegumisele. Maksuvõla sundtäitmise aegumine on ammendavalt reguleeritud maksukorralduse seaduses. Maksukorralduse seaduse § 132 lg 1 sätestab, et maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta
  48. jaanuarist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab põhimõtte, et aegumisega lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused. Lõige 7 sätestab reegli, mille kohaselt ei ole maksuvõla sundtäitmine lubatud pärast MKS §-s 132 sätestatud tähtaja möödumist. Kuna maksuhalduri
  49. juuni
  50. a ettekirjutus nr 42-93/E-42, millest maksuvõlg tuleneb, on antud
  51. juunini
  52. a kehtinud maksukorralduse seaduse alusel, siis tuleb vaidluse lahendamisel sellest ka lähtuda.
  53. juunini
  54. a kehtinud MKS § 24 lg 2 kohaselt võib maksumaksja või maksu kinnipidaja pöörata varale sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. Samuti ei olnud eelnimetatud seaduses ette nähtud maksuvõla sundtäitmise aegumise peatumist ega katkemist. Arvestades seda, et vanas seaduses ei olnud reguleeritud aegumise katkemist, tuleb tähelepanu pöörata aegumise arvestamist puudutavatele üleminekusätetele kehtivas MKS-is. Asjaolu, mis praegusel juhul oleks saanud põhjustada aegumise katkemise, on pankrotiavalduse esitamine. Kuna pankrotiavaldus esitati enne
  55. juulit
  56. a, siis ei ole kehtiva MKS-i aegumise katkemise sätted tema suhtes kohaldatavad. Kuni
  57. juunini
  58. a kehtinud MKS-i kohaselt aegus maksuvõla sundtäitmine seitsme aasta jooksul, kui pärast
  59. juulit 2002 aegumine vastavalt kehtivale MKS-ile ei katkenud. Pankrotiseaduse § 95 lg-d 3 ja 4 oleks E. T suhtes saanud kohaldada siis, kui E. T pankrotimenetlus oleks lõppenud vana pankrotiseaduse kehtivuse ajal enne MKS § 24 lg-s 2 sätestatud 7-aastase tähtaja möödumist. Kassaator leiab, et maksuvõla sundtäitmine aegus
  60. juunil 2005 ja sellega lõppes ka võlgniku maksukohustus. Maksuhalduri nõue aegus seitsme aastaga, vaatamata maksuhalduri nõude tunnustamisele Tallinna Ringkonnakohtu
  61. juuni
  62. a otsusega. Maksuhalduri nõude tunnustamine kohtuotsusega ei tähenda seda, et maksuvõla sundtäitmine hakkab aeguma nõude tunnustamisest alates TsÜS § 157 lg-s 3 sätestatud alusel.
  63. Ringkonnakohus on valesti arvestanud intressinõude suurust. Ringkonnakohus on lähtunud
  64. juuni
  65. a maksuhalduri ettekirjutuses märgitud intresside summast (1 096 474 krooni), jättes arvestamata asjaolu, et tegelikkuses arvestati tasumata maksevõlalt intressi ka pärast
  66. juuni
  67. a ettekirjutuse tegemist. Tegelik sissenõudmata jäetav intresside summa on 2 110 904 krooni. Maksuhalduri intressinõude suurus on tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu
  68. juuni
  69. a otsusega, millega tunnustati maksuhalduri nõuet võlgniku pankrotimenetluses. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on intressi 2 110 904 krooni kui võla, mida ei saa sisse nõuda E. T maksuarvestusest maha võtnud
  70. jaanuaril
  71. a.
  72. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ei vastanud määruskaebusele õigeks ajaks.
  73. Tsiviilkolleegiumi istungil jäid avaldaja esindajad määruskaebuse väidete juurde. Vastustaja esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja kaevatava määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  74. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Kassaator peab kassatsioonimenetluses põhiküsimuseks seda, kas maksuvõla sundtäitmine pankrotimenetluses on aegunud või mitte. Kolleegium selgitab sundtäitmise aegumist ning võtab seisukoha, kas asjas tuleb aegumist kohaldada.
  75. Alates
  76. juulist
  77. a kehtivas MKS-is on aegumine sätestatud varem kehtinud MKS-ga võrreldes osaliselt teisiti. Kehtiva MKS § 164 lg 1 alusel nõutakse enne
  78. juulit
  79. a tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas maksukorralduse seaduses sätestatud korras, kusjuures ka enne
  80. juulit
  81. a alustatud sissenõudmist võib jätkata kehtivas MKS-is sätestatud korras. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlusalune nõue ei olnud pankrotimenetluse lõpetamise ajaks aegunud.
  82. juulist 2002 jõustunud MKS § 132 lg 1 sätestab, et maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta
  83. jaanuarist. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab reegli, mille kohaselt ei ole maksuvõla sundtäitmine lubatud pärast MKS §-s 132 sätestatud tähtaja möödumist. Riigikohtu halduskolleegium on
  84. mai
  85. a lahendis nr 3-3-1-11-06 MKS § 132 lg-t 2 tõlgendanud selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Kolleegium leiab, et see reegel kohaldub ka lõikes 1 nimetatud maksuvõla sundtäitmise aegumisele. Kolleegium nõustub halduskolleegiumi seisukohaga, et MKS § 132 (lg 2) sätestab aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas. See tähendab, et 7 aasta jooksul peab olema alustatud täitemenetlus vastava nõude sissenõudmiseks. Maksuameti ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud MKS § 24 lg 2 kohaselt võis maksuvõlga sisse nõuda seitsme aasta jooksul tasumise kohustuse tekkimisest. See aga ei tähenda seda, et 7 aasta möödumisel peaks maksukohustus igal juhul lõppema. Kolleegium ei jaga kassaatori arusaama, et maksuvõla sundtäitmise aegumine on ammendavalt reguleeritud maksukorralduse seaduses. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maksuvõlast tulenevas pankrotimenetluses kohaldub pankrotiseadus. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluse eesmärgiga ei oleks seega kooskõlas võlausaldajate huvide kahjustamine. Ringkonnakohus on asjas õigesti leidnud, et kehtiva TsÜS § 157 lg 3 alusel on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest ja nimetatud normi tuleb praeguses vaidluses kohaldada. Kohus on maksuhalduri nõuet pankrotimenetluses tunnustatud ja kinnitanud. MKS § 128 lg 1 kolmas lause sätestab, et juhul, kui maksukohustuslase suhtes kuulutatakse välja pankrot, rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega tuleb maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel maksuvõlgade sissenõudmisele automaatselt kohaldamisele pankrotiseaduse sätted. Maksukohustuslase suhtes pankroti väljakuulutamisel muutub maksunõue oma olemuselt pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid sõltumata sellest, kas nõuded on tekkinud eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest. Pankrotimenetluse eesmärk on rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded pankrotiseaduses sätestatud korras. Kolleegium leiab, et pankrotimenetluses esitatud nõuete eristamine ja neile pankrotimenetluses erinevate õigusnormide kohaldamine rikuks oluliselt isikute võrdse kohtlemise printsiipi. Seega ei tule E. T pankrotimenetluses kohaldada maksunõude suhtes MKS-i sätteid. Kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuete suhtes kohaldada pankrotiseaduse norme, siis tuleb pankrotimenetluses esitatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätted ja seega on ringkonnakohus õigesti tuginenud TsÜS § 157 lg-le
  86. Maksuhalduri nõue pankrotivõlgniku vastu, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel 10 aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
  87. Kolleegium nõustub kassaatori väitega, et ringkonnakohus arvestas valesti intressinõude suurust. Kassaator juhtis erikaebuses ringkonnakohtule kohtu tähelepanu sellele, et Tallinna Linnakohus jättis maksuhalduri nõude kajastamisel arvestamata, et Tallinna Ringkonnakohtu
  88. detsembri
  89. a otsusega haldusasjas nr 2-3/131/04 keelati Maksu- ja Tolliametil
  90. juuni
  91. a ettekirjutuse nr 4293/E-42 sundtäitmine intresside osas. Ringkonnakohus arvas intressina maha 1 096 474 krooni. Kassaator leidis määruskaebuses Riigikohtule, et tegelik intresside summa, mida sisse ei saa nõuda, on 2 110 904 krooni. Kolleegiumi istungil toetus vastustaja esindaja Riigikohtule hilinenult esitatud vastusele, mille kohaselt vastustaja nõustus sellega, et tegelik intresside summa, mis ei kuulu sissenõudmisele, on 2 110 904 krooni. Kolleegium leiab, et vastustaja väitega tuleb arvestada ja sellest saab järeldada, et vastustaja sisuliselt loobus intressinõudest ja pooled ei vaidle selle üle, kui suur on sissenõudmata jäetav intresside summa. Kuna mõlemad pooled on nõustunud eelnimetatud summaga, tuleb lugeda, et intresside summaks, mida sisse ei nõuta, on 2 110 904 krooni ja lõpparuandes märgitud nõude suuruseks tuleb kinnitada 2 515 554 krooni 91 senti (4 626 458 krooni 91 senti - 2 110 904 krooni). Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.