Obsah (4)

§ 18§ 20§ 25§ 19

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-84-06 Otsuse kuupäev 13. oktoober 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pik

) § 18 lg 1 p-s 6 kirjeldatud piiramata tsiviilkäibega relvaga ehk ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduva külmrelvaga.

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega jäeti E.H. kaebus rahuldamata. Kohus leidis eksperdiarvamusele tuginedes, et E.H. postipakiga Eestisse saadetud täägid olid mitte torkerelvad, vaid torke-lõiketoimelised külmrelvad ja tegemist on piiratud tsiviilkäibega relvadega. Relvaseaduse § 59 lg 3 kohaselt võib relvi ja laskemoona üle tollipiiri toimetada üksnes Politseiameti ühekordse eriloa alusel, mida aga E.H-l ei olnud. Saates relvi posti teel, rikkus E.H. teede- ja sideministri
4. novembri
5. a määrust nr 101 "Posti teel edastamisele mittekuuluvad saadetised" § 2 lg 1 p
6. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni E.H. kaitsja vandeadvokaat Siim Roode, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. Ühtlasi taotletakse konfiskeeritud tääkide tagastamist ja kaitsjale makstud tasu hüvitamist E.H-le. Kassatsioonis leitakse, et maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab põhistamise nõue seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. See tähendab, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ja millistele tõenditele seejuures tugines. Kassaatorile ei ole selge kohtu siseveendumuse kujunemise käik. Kohus ei ole oma seisukohta, et tegemist on piiratud tsiviilkäibega relvaga, sidunud ühegi õigusnormiga ega selgitanud, kuidas ta sellele järeldusele jõudis. Kohus leidis, et menetlusalune isik rikkus teede ja sideministri
8. novembri
9. a määruse nr 101 § 2 lg 1 p 1, kuid E.H. ei ole süüdistatud selle normi rikkumises. Samuti leitakse kassatsioonis, et kohus ei ole analüüsinud kõiki asjas leiduvaid tõendeid ega tuvastanud õiguslike järelduste tegemiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, sest see on toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Nimelt ei ole kohus otsuses puudutanud E.H. poolt esitatud asjatundja arvamust, mille kohaselt on vintpüsside Lee-Enfield ja Ross-Enfield täägid ajaloolise väärtusega külmrelvad, mida kasutati Vabadussõjas ja II Maailmasõjas, ning tegemist on museaalse väärtusega objektidega, mis ei kuulu ühegi armee relvastusse. Ka on kohus ekspertiisiaktist järelduvaid asjaolusid arvestanud vaid osaliselt, jättes arvestamata ekspertiisiakti osas, milles näidati nende seost ajalooga. Mõlemad mainitud tõendid oleksid kassaatori arvates andnud alust kohaldada

§ 18lg 1 p 6.

Kohus ei ole ümber lükanud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väiteid, et torke-lõike tüüpi tääk on kasutusel mitte üksnes spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks, vaid ka muuks otstarbeks. Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuna kohus on ekslikult pidanud väärteo esemeks olnud tääke

§ 20

lg 2 p 1 alla kuuluvaks, kuigi tegelikult on tegemist

§ 18lg 1 p-le 6 vastavate relvadega.

Nimelt leiab kassaator, et tegemist on võitlustraditsiooniga seotud külmrelvadega.

1. Esitatud kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kohus on küll rikkunud menetlusõigust sellega, et on jätnud tähelepanuta asjatundja arvamuse, kuid tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega, sest see ei mõjuta otsuse resolutsiooni. Asjas kogutud muude tõenditega on tõendatud, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvadega. Neil tääkidel on kindlasti küll ajalooline väärtus, kuid kohtuvälise menetleja arvates ei muuda see täägi olemust ega eesmärki.
2. Kohtuistungil osalenud E.H. kaitsja vandeadvokaat S. Roode toetas kassatsioonis esitatud taotlust ja põhjendusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7.1 Kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et E.H. poolt üle tollipiiri toimetatud tääkide puhul on

§ 18

lg 1 p-st 6 tulenevalt tegemist piiramata tsiviilkäibega relvadega.

§ 18

lg 1 p 6 sätestab, et piiramata tsiviilkäibega relvad on "ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga" seonduvad külmrelvad. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt ei muuda külmrelva piiramata tsiviilkäibega relvaks selle ajaloo- või kultuuriväärtus, vaid see, et relv seondub ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga. Teisisõnu on piiramata tsiviilkäibega relvad, mida kasutatakse loetletud traditsioonide järgimisel. Kultuuritraditsiooniga seonduvad on näiteks üliõpilaskorporatsioonides kasutatavad rapiirid, võitlustraditsiooniga keskaegse rüütliturniiri jäljendamisel kasutatavad külmrelvad ning sporditraditsiooniga seonduvad erinevate võitluskunstide harrastamisel kasutatavad külmrelvad. Taolist tõlgendust kinnitab ka

§ 18

lg 8, mis sätestab, et sama paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks. Lisaks eelnevale kinnitab seisukohta, et ainuüksi ajaloovõi kultuuriväärtus ei muuda relva piiramata tsiviilkäibega relvaks,

§ 25

lg 2, mille kohaselt ajaloo- või kultuuriväärtusega relvade kollektsioneerimiseks on vajalik kollektsioneerimisluba. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud, et väärteo esemeks olevad täägid oleks kasutatavad ning neid oleks plaanitud kasutada mõne mainitud traditsiooni järgimiseks, mistõttu ei vasta väärteo esemeks olevad täägid

§ 18lg 1 p 6 tunnustele.

7.2 Märkida tuleb seda, et maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole kohus lugenud E.H. poolt üle tollipiiri toimetatud tääke keelatud külmrelvadeks

§ 20

lg 2 p 1 järgi, nagu on märgitud kassatsioonis, vaid on üheselt asunud seisukohale, et tegemist on piiratud tsiviilkäibega külmrelvadega. Selline seisukoht on põhjendatud, kuna maakohus on eksperdiarvamusele tuginedes lugenud tõendatuks, et tegemist ei olnud torkerelvadega, vaid torke-lõikerelvadega. Seega ei paigutu kõnealused täägid

§ 20lg 1 p 1 alla (ei ole valmistatud spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks).

Seega nõustus maakohus menetlusaluse isiku väitega, et torke-lõiketoimelised täägid on kasutatavad ka muul otstarbel peale kehavigastuse tekitamise.

§ 19

lg 1 p 3 järgi on piiratud tsiviilkäibega kõik külmrelvad, mis ei ole keelatud

§ 20

lg-st 2 tulenevalt või piiramatu tsiviilkäibega

§ 18lg 1 p 3-6 kohaselt.

8. Asjaolu, et tegemist on piiratud tsiviilkäibega, mitte keelatud relvadega, ei välista aga E.H. vastutust TS § 74 lg 1 järgi. Nimetatud säte näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest. Nii tsiviilkäibes keelatud relvade (tsiviilkäibes keelatud relvade sissetoomine füüsilise isiku poolt enda tarbeks tuleb kõne alla nt kollektsioneerimiseks; vt

§ 25lg 3 ja § 27 lg 4) kui piiratud tsiviilkäibega relvade sisseveol on Relva

S § 60 lg 3 kohaselt nõutav eriluba. Väärteoprotokollist tulenevalt ongi E.H-le ette heidetud relvade üle tollipiiri toimetamist ilma vastava loata. See, kas tegemist oli keelatud või piiratud tsiviilkäibega relvadega, E.H-le süükspandavat tegu ei muuda. Ka ei ole kahjustatud menetlusaluse isiku kaitseõigus, kuivõrd tal oli võimalik esitada argumente selle kohta, miks ta leiab, et tääkide üle tollipiiri toimetamiseks ei olnud luba vajalik. E.H. teo kvalifitseerimisel TS § 74 lg 1 järgi ei ole asjassepuutuv kohtuvälise menetleja ja maakohtu otsuses sisalduv viide teede- ja sideministri

1. novembri
2. a määruse nr 101 § 2 lg 1 ple 1, mis keelab relvi postiga saata.
3. Kassatsioonis on maakohtule muuhulgas heidetud ette seda, et kohus ei ole hinnanud menetlusaluse isiku esitatud tõendit selle kohta, et tema poolt Eestisse saadetud täägid on ajaloolise väärtusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesoleva otsuse p-st 7.1 tulenevalt ei oma asjaolu, mida tõendada sooviti, käesolevas asjas tähendust ja seega ei saa tõendi tähelepanuta jätmine maakohtu poolt kujutada endast menetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
4. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p 1 jätab kriminaalkolleegium kassatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Seetõttu puudub ka alus konfiskeeritud tääkide tagastamiseks ja kaitsjakulude hüvitamiseks. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe