← Eesti

3-1-1-83-06

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-83-06 Otsuse kuupäev

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kohtuasi OÜ V väärteoasi pakendiseaduse § 30 lg 2 alusel Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-05-302 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ V kaitsja vandeadvokaadi abi Kaspar Lind, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a Istungil osalenud isikud Keskkonnainspektsiooni esindajad Mait Grigorjev ja Merili Ringi RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a kohtuotsus OÜ V väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus.
  10. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Keskkonnainspektsioon karistas
  12. septembril
  13. a OÜ-d V kiirmenetluse otsusega PakS § 30 lg 2 järgi 1500 krooni suuruse rahatrahviga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt laekus
  14. augustil
  15. a Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonnale väärteoteade, mille kohaselt ei võta Viimsis N tee x asuv OÜ-le V kuuluv kauplus vastu pandimärgiga pakendeid.
  16. septembril
  17. a läbiviidud kontrollimisel tuvastati, et kõnealuses kaupluses müüakse tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa, kuid ei võeta vastu pandimärgiga pakendeid. Kaupluses väljas olnud teates paluti pakendid viia R tee x asuvasse taaravastuvõtupunkti. Nimetatud taaravastuvõtupunkti haldava MTÜ T-ga oli osaühingul
  18. juunil
  19. a sõlmitud koostööleping. Taaravastuvõtupunkt oli aga suletud. Eelnevast tulenevalt leiti kiirmenetluse otsuses, et OÜ V ei täitnud PakS § 20 lg-t 2, jättes korraldamata pandimärgiga pakendite vastuvõtu müügikohas.
  20. Keskkonnainspektsiooni otsuse peale esitas OÜ V nimel Harju Maakohtule kaebuse osaühingu juhatuse liige V.A., kes taotles otsuse tühistamist täies ulatuses. Kaebuses märgiti, et pandipakendite vastuvõtt kaupluse ruumes ei olnud võimalik hügieenilistel kaalutlustel, vältimaks müüdava toidu saastumist. Ka Tervisekaitseinspektsiooni juhistes pakendiseaduse täitmiseks toidukaupluses soovitatakse müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohaldatud punktis. Taolise iseseisva punkti väljaehitamine hoones, kus pood paiknes, pole aga võimalik. Seetõttu sõlmis osaühing lepingu MTÜ T-ga ja pani kauplusse üles teate, millega suunati kliendid lähedalasuvasse taaravastuvõtupunkti.
  21. Harju Maakohus jättis
  22. märtsi
  23. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus märkis, et tulenevalt PakS § 20 lg-st 4 ei saa OÜ V müügipakendi vastuvõtmise kohustust taaskasutusorganisatsiooniga lepingut sõlmides üle anda ja osaühing oli ise kohustatud müügipakendi vastu võtma müügikohas või selle vahetus läheduses. Kohus märkis samas, et nimetatud kohustuse täitmiseks on osaühing
  24. juunil
  25. a sõlminud lepingu MTÜ-ga T ja korraldanud müügipakendi tagasivõtmise kauplusest ca 400 m kaugusel MTÜ taaravastuvõtupunktis. Kohus leidis aga, et OÜ V rikkus PakS § 20 lg-st 2 ja 4 tulenevat kohustust võtta müügipakendit vastu müügikohas või selle vahetus läheduses sellega, et Keskkonnainspektsioonile
  26. augustil
  27. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud. Taara vastuvõtupunkt oli suletud ka
  28. septembril
  29. a läbiviidud kontrolli ajal.
  30. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni osaühingu kaitsja vandeadvokaadi abi Kaspar Lind, kes taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Kassatsioonis leitakse, et kohus on, jättes muutmata kohtuvälise menetleja otsuse, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuna menetlusalune isik korraldas pandipakendi vastuvõttu müügikoha vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse. Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta. Täitmaks PakS § 20 lg-s 2 sätestatud kohustust sõlmis osaühing lepingu lähedal asunud taara vastuvõtupunkti haldajaga. Selle lepingu eesmärgiks ei olnud kaubapakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtukohustuse üleandmine, mille PakS § 20 lg 2 keelab, vaid nimetatud pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtu korraldamine. Ka ei ole menetlusalune isik väitnud, et MTÜ T on taaskasutusorganisatsioon. Pakendiseadus kehtestab üldise kohustuse pakendijäätmete vastuvõtu korraldamiseks, kuid ei sätesta nõudeid selle kohta, millistel aegadel peab pakendite vastuvõtt olema tagatud. On ebamõistlik nõuda, et pakendiettevõtjad peaksid tagama ööpäevaringse pandipakendite vastuvõtmise. Mõistlikuks võib pidada seda, kui pandipakendeid saab ära anda tööpäeviti tööajal. Taaravastuvõtupunkt, mille haldajaga oli leping sõlmitud, oli avatud tööpäeviti 9-st 19-ni. Kuna töö korraldaja peab võimaldama töötajatele lõuna- ja puhkepause, võib selle ajavahemiku siseselt olla ajutisi töökatkestusi. Selliseid katkestusi ei saa lugeda PakS § 20 lg 2 rikkumiseks. Kassaator leiab, et väide, nagu olnuks taara vastuvõtukoht mitu kuud suletud, ei ole leidnud kinnitust. Asjaolu, et vastuvõtupunkt oli suletud ajal, kui kohtuvälise menetleja käis seda kontrollimas, ei tähenda, et see oleks jäädavalt suletud.
  31. Keskkonnainspektsioon leiab esitatud kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, märkides üksnes, et peab maakohtu otsust põhjendatuks ja tegelikele asjaoludele vastavaks.
  32. Riigikohtu istungil toetasid kohtuvälise menetleja esindajad seisukohta, et kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  33. Kriminaalkolleegium leiab, et kassaatori väide, mille kohaselt kohus ei ole arvestanud kohustuste kollisiooniga, on põhjendamatu. Kuigi kohtuotsuses ei ole käsitletud kohustuste kollisiooni küsimust, puudus selleks vajadus. Kohustuste kollisiooniga põhjendas menetlusalune isik seda, miks osaühing ei võtnud pandipakendeid vastu kaupluse ruumes. Kohus leidis aga, et PakS § 20 lg-st 2 ja 4 ei tulenegi kohustust võtta pandipakendeid vastu just kaupluses. Maakohus on otsuses märkinud, et osaühingul on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga T. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses. Samuti on maakohus otsusest nähtuvalt nõustunud sellega, et pakendiseaduse § 20 lg-st 2 ja 4 tuleneva kohustuse täitmiseks võib põhimõtteliselt sõlmida lepingu teise isikuga. Nimelt märgib maakohus otsuses järgnevat: "Nimetatud kohustuse täitmiseks on V OÜ sõlminud 15.06.2005.a lepingu MTÜ-ga T ja seega korraldanud müügipakendi vastuvõtmise kauplusest ca 400 m kaugusel R tee x asuvas MTÜ-le T kuuluvas taara vastuvõtupunktis." Maakohtu otsusest nähtuvalt seisnes PakS § 20 lg 2 ja 4 rikkumine hoopis selles, et taara vastuvõtupunkt oli suletud ja seda pikemaajaliselt.
  34. Märkida tuleb seda, et Keskkonnainspektsiooni koostatud kiirmenetluse otsusest ega maakohtu otsusest ei ilmne teo toimepanemise aega ehk seda, millise ajavahemiku osas on tõendatud pandipakendite tagastamise võimatus. Nii kiirmenetluse otsuses (VTMS § 55 lg 1 p 6) kui maakohtu otsuses (VTMS § 110 p 1) peab see aga olema kajastatud. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-146-05
  35. märtsil
  36. a tehtud otsuses märkinud: "[Teo toimepanemise] aeg tuleb määratleda võimalikult täpselt ning kuriteo toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes, samuti rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele" (RT III 2006, 10, 92). Mõlemas otsuses märgitakse, et
  37. augustil
  38. a Keskkonnainspektsiooni saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt, kuhu OÜ V kliendid suunas, "juba mitu kuud suletud" ning et taara vastuvõtupunkt oli suletud ka
  39. septembril toimunud kontrollimise ajal. Sellest määratlusest ei ole aga võimalik aru saada, millise perioodi vältel menetleja veendumuse kohaselt pandipakendite vastuvõttu ei toimunud. Lisaks tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et väide, nagu olnuks taara vastuvõtukoht mitu kuud suletud, on tõendamata. Nii kohtuvälise menetleja kui maakohtu otsuses sisalduv väide, et Keskkonnainspektsioonile
  40. augustil
  41. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud, on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS §-s 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS §-des 32 ja 33 sätestatud erisustega. Kummaski otsuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, milles kajastuks eelnevalt esitatud väidet kinnitav info. Samuti ei leidu taolist tõendit väärteotoimikus. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas Riigikohtu istungil, et vastav info pärines Keskkonnainspektsiooni infotelefonile tehtud anonüümsest telefonikõnest. Et aga see info ei ole tõendina vormistatud ega ole seetõttu kontrollitav, ei saa sellele otsuse tegemisel tugineda (sarnase olukorra kohta vt Riigikohtu
  42. veebruari
  43. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-145-06 - RT III 2006, 7, 59). Ainus kohtuotsuses nimetatud tõend selle kohta, et taara vastuvõtupunkt oli suletud, on "Objekti kontrollimise protokoll", mille kohaselt oli taara vastuvõtupunkt suletud
  44. septembril
  45. a, kontrollimise aega täpsustatud ei ole. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kui pakendiettevõte on korraldanud pandipakendite vastuvõtmise, ei tähenda ühekordne lühiajaline pakendite tagastamise võimatus (nt ajutise töökatkestuse puhul) veel pakendi tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmist. Kuna käesolevas asjas ei ole välja selgitatud seda, et tegemist ei olnud lühiajalise töökatkestusega, tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Siiski peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et ei nõustu kassaatori seisukohaga, mille kohaselt on piisav, kui pandipakendeid saab ära anda tööpäeviti tööajal. Arvestades, et PakS § 20 lg 2 räägib "müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise kohustusest, kusjuures tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile", on pakendi tagasivõtmise regulatsiooni mõte võimaldada klientidel ostetud kauba pakendi tagastamine kauplusele, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et pakendite tagastamise võimalus peab olema tagatud kaupluse lahtiolekuajal.
  46. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 175 p-le 1 ja VTMS § 174 p-le 4 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  47. märtsi
  48. a kohtuotsuse OÜ V väärteoasjas ja lõpetab väärteoasjas menetluse. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.