← Eesti

3-2-2-3-06

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev KOHTUMÄÄRUS 3-2-2-3-06 Tartu,

  1. oktoober 2006 Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik AS-i M hagi korteriühistu (KÜ) S vastu 61 942 krooni saamiseks Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-05-13604 KÜ S teistmisavaldus Avaldaja KÜ S (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk Vastustaja AS M (registrikood xxxxxxxx)
  4. september
  5. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus ja saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  9. Teistmisavaldus rahuldada.
  10. Tagastada KÜ-le S teistmisavalduselt
  11. juunil
  12. a tasutud kautsjon 619 (kuussada üheksateist) krooni 42 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. AS M esitas
  14. juunil
  15. a Tallinna Linnakohtule hagi korteriühistu S vastu lepinguliste kohustuste täitmise nõudes. Hageja lisas hagiavaldusele kostja registrikaardi, millest nähtus, et kostja juhatuses on kuus liiget.
  16. Tallinna Linnakohus saatis
  17. oktoobril kostjale registrikaardil märgitud aadressil hagimaterjalid. Hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel.
  18. novembril
  19. a edastas kohus hagimaterjalid ühele juhatuse liikmele Helle Lumisele aadressil Tuisu 18-14, Tallinn. Hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel.
  20. detsembril ja
  21. detsembril
  22. a on kohtukutse avaldatud Ametlikes Teadaannetes.
  23. jaanuaril 2006 toimunud eelistungile ilmus hageja, kes palus teha tagaseljaotsuse.
  24. Harju Maakohus tegi
  25. jaanuaril 2006 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kohus märkis otsuses, et hagimaterjalide ja kohtukutse edastamine kostjale hagiavalduses märgitud aadressil osutus võimatuks. Päringud registritesse pole andnud tulemust. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud menetlusdokumendis on kostjat muu hulgas hoiatatud, et tema puudumisel võib kohus tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg 1 kohaselt on võimalik isikule menetlusdokumenti kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul seadustikus sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loetakse menetlusdokument avaldamisega Ametlikes Teadaannetes kostjale kätteantuks.
  27. jaanuari ja
  28. jaanuari 2006 Ametlikes Teadaannetes avaldati tagaseljaotsuse resolutsioon. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  29. Kostja esitas teistmisavalduse
  30. juunil
  31. Kostja sai menetlusest ja tagaseljaotsusest teada kohtutäituri kaudu otsuse täitmise käigus. Kostja leiab, et teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt, kuna
  32. aprillil 2006 said kostja juhatuse liikmed Harju Maakohtust vaidlustatud tagaseljaotsuse koopia. Kostja taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist. Kostja leiab, et teistmise alused on sätestatud TsMS § 702 lg 2 p-s
  33. Korteriühistu, kes omab kindlat registreeritud asukohta või tegevuskohta selles elamus, mille majandamiseks ta loodud on, ei pea arvestama võimalusega, et teateid, mida tavapäraselt saadetakse ühingu asukohta, peab otsima Ametlikest Teadaannetest. Kohtutoimikust ei ilmne, millistel asjaoludel ei olnud hagejal ega kohtul võimalik edastada menetluses osalemiseks vajalikku infot kostja asukohta mõistlikul viisil.
  34. Hageja vaidleb teistmisavaldusele vastu. Paljasõnaline on kostja väide, et ta sai kohtuotsusest teada alles kohtutäituri kaudu. Praegusel juhul on kohtukutse kostjale nõuetekohaselt esitatud Ametlike Teadaannete kaudu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 702 lg 2 p 2 ja § 705 alusel rahuldada. Harju Maakohtu tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
  36. Avaldaja märkis avalduses, et sai tagaseljaotsusest teada otsuse täitmise käigus. Kolleegium on oma
  37. juuni
  38. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) käsitlenud tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat. Kolleegium ei pea vajalikuks oma varasemat seisukohta muuta. Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne
  39. jaanuari
  40. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt. Kolleegiumi hinnangul on kohus neid reegleid oluliselt rikkunud.
  42. jaanuarist
  43. a kehtiva TsMS § 702 lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kolleegium leiab, et teistmisavalduses loetletud rikkumised kostja kohtusse kutsumisel ja tagaseljaotsuse tegemisel on piisavalt kaalukad ja teistmisavaldus tuleb rahuldada, ilma et kostja peaks taotlema esimese astme kohtu menetluse uuendamist kaja esitamisega. Kuna kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud, tuleb linnakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samasse alama astme kohtusse, kus kohtulahend tehti.
  44. Kolleegium selgitab, et tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel. Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda kassatsioonikautsjon samas ulatuses nagu kassatsioonkaebuse esitamisel (TsMS § 706 lg 2) ja kui Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata, arvatakse kassatsioonikautsjon riigituludesse. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist (TsMS § 67). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 142 lg 1 kohaselt tuleb ka kaja esitamisel tasuda kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele tuleb avaldus rahuldada sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeks ajaks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kaja võib esitada ka sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1�3 sätestatud aluste esinemisel ja sellisel juhul ei pea menetlusosaline tasuma TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.