Obsah (6)

§ 93§ 35§ 311§ 54§ 55§ 161

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-38-06 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Julia Laffranque K

§ 93lg 1 kohaselt esitatakse pankrotimenetluses nõudeavaldus pankrotihaldurile.

Haldusmenetluse seadus ega Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotis olevale maksukohustuslasele haldusakti kättetoimetamisel. Pankrotiseadus ei ole maksuotsuse kättetoimetamise osas ka erinorm Maksukorralduse seaduse

1. peatüki suhtes; 2) halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleb aset leidnud läbirääkimisi kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel pärast vaide esitamise tähtaja lõppemist käsitada kaebuse esitajale sellist usaldust tekitavatena, et see toob kaasa vaide esitamise tähtaja ennistamise. Kohtule ei esitatud tõendeid, et läbirääkimiste käigus arutati vaide esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Kui asuda seisukohale, et MTA Lääne maksukeskuse esindajad kinnitasid maksuotsuse täitmise viisi muutmise vajalikkust ja selle mittetäidetavust, ei saanud kaebuse esitajal tekkida sellest usaldust vaidemenetluse korras maksuotsuse muutmiseks. Selline usaldus saanuks tekkida üksnes juhul, kui vaide esitamise tähtaeg läbirääkimiste alustamise ajaks ei olnuks möödunud. Halduskohtu seisukoht, et maksuhalduri lubadused läbirääkimistel on käsitatavad vaide rahuldamise või vaide esitamise tähtaja ennistamise lubadustena, on seetõttu ebaõige. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta kaebuse nende väidete suhtes, mille kohaselt
2. augusti
3. a maksuotsus ei ole täidetav; maksuhaldur jättis õigusvastaselt
4. jaanuari
5. a otsuse pankrotihaldurile või kaebuse esitajale kätte toimetamata;
6. jaanuari
7. a otsus oli õigusvastane, sest nimetatud väited ei saa olla aluseks MTA vaideotsuse tühistamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
8. AS XXXXX XXXXX (pankrotis) kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator on seisukohal, et maksuotsuse edastamine pankrotis äriühingu registrijärgsele aadressile on mõjuv põhjus, mis on aluseks vaidetähtaja ennistamisele. Isegi kui asuda seisukohale, et maksuhaldur pidi maksuotsuse saatma registrijärgsele aadressile, tuleb asjaolu, et pankrotihaldurid ei saanud maksuotsust õigeaegselt kätte, lugeda mõjuvaks põhjuseks. Pankrotihaldurid lähtusid eeldusest, et kõik olulised teated saadetakse pankrotihalduritele ning neil ei olnud põhjust arvata, et maksuotsus võidakse saata registrijärgsele aadressile. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihaldurid oleksid pidanud muutma pankrotis äriühingu registrijärgset aadressi. Äriseadustik ei anna pankrotihaldurile pädevust muuta pankrotis äriühingu põhikirja. Kassaatori ja vastustaja vaheliste läbirääkimiste pidamine on käsitatav vaide sisulise läbivaatamisena. Ringkonnakohtu otsus ei arvesta hea halduse põhimõtet ning Riigikohtu praktikat. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid õigusnorme kohus kohaldas.
9. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige. Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi haldusaktide kättetoimetamiseks pankrotis äriühingule. Pankrotiseaduse § 93 lg 1 ei ole erinorm MKS § 54 lg 2 suhtes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle kättetoimetamine adressaadile. Maksukorralduse seaduse § 46 lg 2 näeb ette, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt sama seaduse
11. peatükis sätestatule. Ringkonnakohus ja vastutaja leiavad, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele MKS § 54 lg 2, mille kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga ja et Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotistunud juriidilisele isikule haldusaktide kättetoimetamise kohta.
12. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga selles, et Maksukorralduse seadus ei näe ette erisusi pankrotivõlgnikule maksuotsuse kättetoimetamisel. Halduskolleegium on aga seisukohal, et haldusaktide kättetoimetamisel isikule, kelle suhtes on pankrot väljakuulutatud, tuleb erinormina kohaldada Pankrotiseaduse sätteid. Kuna soovitakse
13. jaanuari
14. a otsuse ja
15. augusti
16. a maksuotsuse peale vaide esitamise tähtaega ennistada, siis tuleb asjas kohaldada enne
17. jaanuari 2004 kehtinud Pankrotiseaduse vastavaid sätteid.
18. Enne
19. jaanuarini 2004 kehtinud Pankrotiseaduse § 17 lg 1 p 2 (alates
20. jaanuarist 2004 kehtiva

§ 35

lg 1 p 2) kohaselt läheb pankrotiotsuse alusel haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus (§ 55) ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses protsessiosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Haldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (

§ 311

). Sama sätestab ka kehtiv

§ 54lg 1.

Vastavalt varem kehtinud

§ 55

lg-le 2 oli halduril juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või seda asendava organi liige. Eelnevast tuleneb, et pankroti väljakuulutamisest alates on võlgniku seaduslik esindaja pankrotihaldur. Eelnevast ei tulene aga see, et pärast pankroti väljakuulutamist muutub pankrotivõlgniku asukoht.

1. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et pankrotihalduril ei ole kohustust muuta registrites võlgniku aadressi. See ei ole pankrotimenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise seisukohast otstarbekas ning paljudel juhtudel ei ole see ka võimalik. Pankrotimenetluse käigus võivad haldurid vahetuda, samuti võib võlgnikul olla mitu pankrotihaldurit, kes asuvad erinevatel aadressidel. Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et pankrotihalduril ei ole pädevust muuta aktsiaseltsi põhikirja ning seetõttu ta ei saa taotleda aadressi muutmist äriregistris. Ka füüsilise isiku pankroti korral ei ole võimalik kanda rahvastikuregistrisse võlgniku elukohaks pankrotihalduri büroo aadressi.
2. Pankrotiotsuse teeb kohus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 161lg 1, kehtiv § 33 lg 1).

Pärast pankrotiteate avaldamist on maksuhaldur kohustatud kõik võlgnikule adresseeritud haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile aadressil, mis on näidatud pankrotiteates. Sealjuures ei ole tähtsust sellel, kas pankrotistunud juriidiline isik jätkab registrijärgsel aadressil tegevust või mitte. Arvestades, et üks isik võib olla korraga pankrotihaldur mitmes pankrotimenetluses, ei ole pankrotihalduri viibimine pankrotivõlgnike registrijärgsetel aadressidel võimalik. Registrijärgsel aadressil tegutsevad võlgniku töötajad võivad küll olla teadlikud kohustusest edastada neile üleantud dokumendid pankrotihaldurile, kuid selle kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ei saa kaasa tuua halduri tegevuse halvamist. MKS § 52 lg 4 sätestab, et piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale. See põhimõte on kohaldatav ka pankrotimenetluses. Kuna pankrotis juriidilise isiku eest võib tehinguid teha ainult pankrotihaldur, siis peab maksuhaldur haldusaktid kätte toimetama pankrotihaldurile sõltumata sellest, kas haldusakt puudutab võlgniku rahalisi või mitterahalisi kohustusi või kas rahalise kohustuse puhul on tegemist järgunõude või massikohustusega.

1. Kuna käesolevas asjas saadeti maksuotsus võlgniku registrijärgsele aadressile, peab kohus esmalt tuvastama, kas ja millal toimetati haldusakt kätte pankrotihalduritele. Alles seejärel võib tõusetuda küsimus tähtaja ennistamisest. Asja uuel arutamisel peab halduskohus ka kontrollima, kas haldusaktid, mille peale esitatud vaide sisulist läbivaatamist kaebaja taotleb, on kaebaja suhtes täidetavad väljaspool pankrotimenetlust. Kui haldusaktides tuvastatud maksunõuded kuuluvad kaitsmisele nõuete kaitsmise korras pankrotimenetluses, siis tuleb Riigikohtu üldkogu
2. detsembri
3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 toodud seisukohtadest tulenevalt võimalikud vaidlused maksunõude suuruse (sh ka võimaliku tasaarvestuse toimumise aja või lubatavuse) kohta lahendada hagimenetluse korras üldkohtus.
4. Kuna käesoleva kohtuasja lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ning hinnata tõendeid, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks halduskohtule. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb tühistada. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, siis ei võta Riigikohus seisukohta kohtukulude jagamise osas. Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Julia Laffranque