← Eesti

3-1-1-92-06

Obsah (4)§ 263§ 19§ 25§ 4

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-92-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 20. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit P

§ 263järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 30.

märtsi

  1. a otsus väärteoasjas nr 4-06-176 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.K. kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2006 Istungil osalenud isikud T.K. kaitsja Kersti Põld ja Kaitsepolitseiameti esindajad Piret Kõrge ning Olari Valtin RESOLUTSIOON Anda väärteoasi arutamiseks Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Kaitsepolitseiameti
  4. detsembri
  5. a kiirmenetluse otsusega karistati T.K.

(KVS) § 263 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut summas 600 krooni. T.K. karistati järgmise teo toimepanemise eest. T.K. töötas X Maakohtu haldusdirektorina. Vastavalt Kohtute seaduse (KS) § 7 lg-le 1 on X Maakohus riigi ametiasutus ja selles töötamine on Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p 4 kohaselt käsitatav avaliku teenistusena. Maakohtu haldusdirektorina oli T.K. riigiametnik ATS § 6 mõttes. Lähtudes esimese ja teise astme kohtu haldusdirektori ametijuhendis ette nähtud ülesannetest, oli T.K. ka ametiisik KVS § 4 lg 1 tähenduses.

  1. juunil
  2. a kuulutati välja konkurss juhataja leidmiseks OÜ-le K, mille osanikeks on MTÜ S ja Kuressaare linn. T.K. võttis konkursist osa ja võitis selle.
  3. juulist
  4. a vabastati T.K. tema enda algatusel avalikust teenistusest ja sama aasta
  5. augustil asus ta tööle OÜ K juhatajana. Alates
  6. augustist
  7. a nimetati T.K. OÜ K juhatuse liikmeks. Äriregistrisse tehti sellesisuline kanne
  8. augustil
  9. a. Kuna T.K. asus kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorgani liikmeks vähem kui kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist, rikkus ta KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud toimingu- ja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sel viisil toime KVS §-s 263 sätestatud väärteo. Väärteo toimepanemise ajana fikseeris kohtuväline menetleja perioodi
  10. august 2005 kuni käesolev aeg.
  11. T.K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palus selle otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebuses leiti, et karistusotsuses on KVS § 19 lg 2 p 6 tõlgendamisel piirdutud grammatilis-formaalse lähenemisega ega ole arvestatud KVS § 25 lg-s 1 sätestatud huvide konflikti mõiste olemusega. Veel leidis kaebaja, et kui asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja tõlgendas KVS § 19 lg 2 p 6 õigesti, riivab see säte ebaproportsionaalselt Põhiseaduse §-s 29 ette nähtud tegevusala, elukutse ja töökoha valimise vabadust.
  12. Pärnu Maakohtu
  13. märtsi
  14. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja T.K. kaebus rahuldamata. Maakohus märkis, et KVS § 19 lg 1 kohaselt käsitatakse töökoha- ja tegevuspiiranguna piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras. Samas on seadusandja

kolmandas peatükis formaalsete tunnuste alusel eraldi välja toonud rea piiranguid, mis on keelatud abstraktsest korruptsiooniohtlikkusest lähtudes.

§ 19

lg 2 p-s 6 kirjeldatud teo on seadusandja tunnistanud korruptsiooniohtlikuks sõltumata teo tagajärgedest. Ühtlasi viitas maakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsuses asjas nr 3-1-1-28-05 väljendatud seisukohtadele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T.K. kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kes palub maakohtu ja kohtuvälise menetleja otsused tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Samuti taotleb kassaator, et T.K-le hüvitataks kaitsjale makstud 5900 krooni. Oma taotlust põhistab kassaator järgmiselt. 4.1 Selleks, et kohaldada KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud piirangut, tuleb muu hulgas tuvastada, milline KVS § 25 lg-s 1 kirjeldatud tunnustele vastav huvide konflikt võib tulla kõne alla riigiametnikust kohtu haldusdirektori tööleasumisel kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu OÜ K juhatajaks. Seejuures tuleb arvestada, et X Maakohtul ja OÜ-l K puudub majanduslik puutumus. T.K. otsused maakohtu haldusdirektorina ei mõjutanud kuidagi OÜ K tegevust, samuti ei mõjuta T.K. otsused äriühingu juhatajana
  4. jaanuarist 2006 iseseisva kohtuasutusena likvideeritud X Maakohtu tegevust. T.K-l puudub huvide konflikt. 4.2 Maakohus jättis analüüsimata kaebuse esitaja väite, et KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud piirang on ülemäärane ja riivab ebaproportsionaalselt Põhiseaduse §-s 29 ette nähtud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas T.K. kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Lisaks kassatsioonis märgitule viitas kaitsja asjaolule, et tulenevalt KVS § 20 lg-st 1 koheldakse KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud piirangu kohaldamisel põhjendamatult ebavõrdselt KVS § 4 lg-s 1 ja § 4 lg 2 p-des 1-16 nimetatud ametiisikuid. Kohtuvälise menetleja esindajad vaidlesid kassatsioonile vastu ja leidsid, et maakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I 6.

§ 263

sätestab viitelise normina vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest. Töökoha- ja tegevuspiirangud on sätestatud

3. peatükis (§d 19-20).

§ 19

lg 2 p 6 kohaselt on sama seaduse § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist.

  1. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et T.K-st sai kohaliku omavalitsuse (Kuressaare linn) osalusega OÜ K juhatuse liige järgmisel päeval pärast seda, kui ta oli lahkunud KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisiku tunnustele vastavalt X Maakohtu haldusdirektori ametikohalt.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud piirang on kohaldatav üksnes juhul, kui on tuvastatud, et endise ametiisiku asumisel riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liikmeks tekib huvide konflikt KVS § 25 lg 1 mõttes.

§ 25

lg-s 1 kirjeldatud huvide konflikt on iseseisev toimingupiirangu alaliik ega ole käsitatav üldnormina, mis reguleeriks

3. peatükis ette nähtud töökoha- ja tegevuspiirangute kohaldamise tingimusi. 9.

§ 19lg-s 2 sätestatud piirangud on formaalse iseloomuga.

Need põhinevad seadusandja hinnangul, et KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisiku olemasoleva või endise ametiseisundi ühitamine mõne KVS § 19 lg 2 pdes 1-6 nimetatud töökoha või tegevusega on tüüpiliselt sedavõrd korruptsiooniohtlik, et selline ühitamine tuleb keelata sõltumata üksikjuhtumi asjaoludest. Seega ei ole KVS § 19 lg-s 2 nimetatud piirangute kohaldamiseks vaja tõendada, milline korruptsioonioht konkreetse ametiisiku poolt piirangus nimetatud töökohale või tegevusalale asumise tagajärjel võib tekkida või tekkis. Seda, et reeglina ei eelda KVS § 19 lg-s 2 sätestatud töökoha- ja tegevuspiirangute kohaldamine konkreetse korruptsiooniohu tuvastamist, kinnitab ka KVS § 20 lg-tes 2 ja 3 sätestatu, mille kohaselt võib korruptsiooniohu puudumisel töökoha- ja tegevuspiirangutest erandeid teha üksnes Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud loetelus nimetatud ametikohtadel töötavatele ametiisikutele ministri või kohaliku omavalitsuse täitevorgani põhistatud otsuse alusel. Seejuures kehtib erandite tegemise võimalus üksnes KVS § 19 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud piirangute osas. Järelikult ei võimalda Korruptsioonivastane seadus § 20 lg-tes 2 ja 3 nimetamata juhtudel põhjendada KVS § 19 lg-s 2 sätestatud töökohaja tegevuspiirangutest kõrvalekaldumist korruptsiooniohu puudumisega. 10. Formaalsete töökoha- ja tegevuspiirangute kehtestamine teenib õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtetest tulenevat eesmärki vältida vajadust hakata seadusandja poolt üldiselt korruptsiooniohtlikeks loetud ametiisiku töökoha ja tegevusala valikute lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul eraldi kaaluma konkreetse juhtumi korruptsiooniohtlikkust. Selles mõttes on KVS § 19 lg-s 2 nimetatud töökoha- ja tegevuspiirangud võrreldavad näiteks kohtuniku absoluutsete taandamisalustega (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23 p-d 1-6, Kriminaalmenetluse seadustiku § 49 lg 1 p-d 1-4, Väärteomenetluse seadustiku § 25 p-d 1-2), mille esinemisel peab kohtunik asja menetlemisest loobuma sõltumata asjaolust, kas ta sisuliselt suhtub asja lahendamisse erapoolikult või mitte. Arvestades KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikute suurt hulka ja korruptsiooniohu hindamise keerukust, tooks igakordse kaalumiskohustuse olemasolu kaasa õigusliku ebamäärasuse ja oleks menetlusökonoomiliselt koormav. Sarnasele seisukohale asus kolleegium ka

  1. peatükis sätestatud toimingupiirangute tähenduse selgitamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-28-05 - RT III 2005, 16, 162, p 8).
  4. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KVS § 19 lg 2 p-le 6 ei saa anda tõlgendust, mille kohaselt oleks ametiisikul keelatud asuda kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega juht- või järelevalveorgani liikmeks üksnes juhul, kui on tuvastatav konkreetne huvide konflikt või muu korruptsioonioht. Seega ei sõltu T.K. käitumisele KVS § 19 lg 2 p 6 alusel antav hinnang asjaolust, kas T.K. asumine OÜ K juhatuse liikmeks tekitas korruptsiooniohu või mitte. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et T.K. töökohavahetus oli vastuolus KVS § 19 lg 2 p 6 nõuetega ning et see vastab KVS §-s 263 sätestatud väärteokoosseisule. II
  5. Absoluutsed töökoha- ja tegevuspiirangud, mis põhinevad teatud käitumise üldisel ehk abstraktsel korruptsiooniohtlikkusel ega eelda üksikjuhtumil tekkiva korruptsiooniohu tuvastamist, peavad olema sätestatud selliselt, et need ei hõlmaks juhtumeid, mida ei saa pidada tüüpiliselt korruptsiooniohtlikeks. Vastasel korral võib taoliste piirangute põhiõigusi riivav toime muutuda ebaproportsionaalseks. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse (PS) § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõiguse piirang on proportsionaalne, kui abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ning mõõdukas. (Vt nt Riigikohtu üldkogu
  6. juuni
  7. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03 - RT III 2004, 18, 211, p 20.) Riigikohtu kriminaalkolleegium kontrollibki järgnevalt, kas väärteoasja asjaolude pinnalt võib tekkida küsimus KVS § 19 lg 2 p 6 põhiseadusepärasusest. 13.

§ 19

lg 2 p 6, mille rikkumine moodustab ühe KVS §-s 263 sätestatud väärteokoosseisu alternatiividest, keelab eranditult kõigil KVS § 4 lg-s 1 nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiisikutel olla ükskõik millise riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist.

  1. Tulenevalt PS § 15 lg 1 esimesest lausest ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimesest lausest saab konkreetse normikontrolli raames kontrollida üksnes kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva sätte või sätte osa põhiseadusepärasust. Vaidlusaluses väärteoasjas on kohtuväline menetleja ja maakohus karistanud KVS § 19 lg 2 p 6 rikkumise eest T.K., kes asus Kuressaare linna osalusega OÜ K juhatuse liikmeks järgmisel päeval pärast X Maakohtu haldusdirektori ametikohalt lahkumist. Tulenevalt Kohtute seaduse § 9 lg 2 p-st 10 ja § 7 lg-st 1 (kuni
  2. detsembrini
  3. a kehtinud redaktsioonis) oli X Maakohus riigi ametiasutus. X Maakohtu pädevus ja T.K. ametiseisundist tulenevad volitused ei olnud puutumuses Kuressaare linna tegevusega oma äriosaluste haldamisel. Samuti ei kuulunud T.K. ametipädevuse hulka järelevalve teostamine OÜ K tegevuse üle.
  4. Seega on KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud piirang kriminaalkolleegiumi hinnangul asjassepuutuv osas, milles see säte keelab KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul olla kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist juht- või järelevalveorgani liige riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mille tegevuse üle järelevalve teostamine või tegevust otseselt mõjutavate otsuste langetamine ei kuulunud isiku endisest ametiseisundist tulenenud õiguspädevuse hulka.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna KVS § 19 lg 2 p 6 võimaldab karistada KVS § 263 järgi endist ametiisikut teo eest, mis seisneb uue töötamiskoha valikus, riivab kõnealune piirang avalikust teenistusest lahkunud ametiisiku õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29 lg 1). Siinkohal meenutab kolleegium Riigikohtu varasemat seisukohta, et vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 - RT III 2002, 8, 74, p 12). Ka rahatrahvi kohaldamine on vaadeldav põhiõiguste adressaadi ebasoodsa mõjutamisena. Samuti võib KVS § 19 lg 2 p 6 rikkumise eest väärteokaristusena rahatrahvi määramine riivata isiku omandiõigust (PS § 32 lg 1) ja õigust aule ja heale nimele (PS § 17). Lisaks võib kõne alla tulla üldise võrdsuspõhiõiguse (PS § 12 lg 1 esimene lause) riive, kuna KVS § 19 lg 2 p-s 6 nimetatud piirang laieneb küll KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutele, kuid ei puuduta näiteks KVS § 4 lg 2 p-des 1-16 nimetatud ametiisikuid ega neid ametiisikuid, kes asuvad pärast avalikust teenistusest lahkumist riigi või kohaliku omavalitsuse osaluseta äriühingu juht- või järelevalveorgani liikmeks.
  8. Kriminaalkolleegiumil on tekkinud kahtlus, kas eelmises punktis nimetatud põhiõiguste riived on proportsionaalsed.
  9. Nähtuvalt KVS § 2 p-st 2 on KVS § 19 lg 2 p 6 eesmärk korruptsiooni vältimine. Kolleegiumi hinnangul ei ole aga kindel, kas KVS § 19 lg 2 p-st 6 tulenev piirang on käesoleva määruse punktis 15 nimetatud osas sobiv abinõu korruptsiooni vältimiseks. Jääb ebaselgeks, kuidas aitab korruptsiooni vältimisele kaasa endise avalikust teenistujast ametiisiku suhtes kehtestatud keeld asuda juht- või järelevalveorgani liikmeks riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mille tegevusega tal endise ametiseisundi kaudu puutumust ei olnud. Siinkohal osutab kolleegium ka järgmistele aspektidele. 19.

§ 19

lg 2 p 2 lubab otsesõnu kuuluda riigi- või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorganisse ametisolevatel ametiisikutel, kes tegutsevad äriühingus riigi või omavalitsuse esindajana. Samuti võib kõnealuste äriühingute juht- või järelevalveorgani liikmeks olla isik, kes pole avalikus teenistuses ametiisik olnud või on sellelt kohalt lahkunud rohkem kui kolm aastat tagasi. Kolleegiumi arvates on raske leida veenvaid argumente selle kinnituseks, et viimase kolme aasta jooksul avalikust teenistusest lahkunud ametiisiku nimetamisel tema varasema tegevusega mitteseotud riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liikmeks tekib abstraktselt suurem korruptsioonioht kui siis, mil samale ametikohale asub jätkuvalt avalikus teenistuses olev või vähemalt kolm aastat avalikust teenistusest eemalseisnud isik. 20.

§ 4

lg-s 1 nimetatud ametiisikutel ei ole ühelgi juhul keelatud asuda kohe pärast avalikust teenistusest lahkumist juht- või järelevalveorgani liikmeks äriühingus, milles ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse osalust. Järelikult tekib küsimus, kas riigi või kohaliku omavalitsuse osalus äriühingus võib olla asjaolu, mis muudab viimase kolme aasta jooksul avalikust teenistusest lahkunud ametiisiku asumise tema varasema tegevusega mitteseotud äriühingu juht- või järelevalveorgani liikmeks iseenesest korruptsiooniohtlikuks. Ühtlasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et KVS § 19 lg 2 p 6 keelab KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutel olla kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige sõltumata asjaolust, kui suur on riigi või kohaliku omavalitsuse osalus selles äriühingus või kas see osalus on omandatud enne või pärast endise ametiisiku asumist juht- või järelevalveorgani liikmeks. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et enamikul juhtudel võib endise ametiisiku saamine tema endise ametiseisundiga puutumuses oleval tegevusalal tegutseva ja erakapitali kontrollitava äriühingu juhiks tekitada potentsiaalselt suurema korruptsiooniohu kui sama ametiisiku nimetamine näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse ainu- või enamusosalusega äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeks.

  1. Kui asuda seisukohale, et on võimalik jaatada KVS § 19 lg 2 p-s 6 sätestatud keelu sobivust korruptsiooni vältimise vahendina, tekib kolleegiumi arvates küsimus, kas sellest piirangust tulenev riive käesoleva määruse punktis 16 nimetatud põhiõigustele on PS § 11 mõttes vajalik ja mõõdukas.
  2. Määruse punktides 12-21 toodud põhjustel on Riigikohtu kriminaalkolleegiumil kahtlus, kas Põhiseadusega on kooskõlas KVS § 19 lg 2 p 6 see osa, mis keelab KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul olla kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist juht- või järelevalveorgani liige riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingus, mille tegevuse üle järelevalve teostamine või tegevust otseselt mõjutavate otsuste langetamine ei kuulunud isiku endisest ametiseisundist tulenenud õiguspädevuse hulka. III
  3. Väärteomenetluse seadustiku § 169 lg 2 sätestab, et väärteoasi antakse asja läbivaatava kohtukoosseisu poolt Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui väärteoasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadustiku § 3 lg 3 teise lause kohaselt lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 169 lg-st 2, annab Riigikohtu kriminaalkolleegium väärteoasja T.K. karistamises KVS § 263 järgi arutamiseks Riigikohtu üldkogule. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.