) § 279 lg 1 alusel oli kostjal õigus leping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Kostja ei ole rohkem üüri hagejale tasunud, kuna hageja ei ole esitanud kokkuleppele vastavaid arveid ega lõpparvet. Kostja arvestuse kohaselt peaks ta hagejale tasuma arve alusel 5603 krooni 87 senti.
§-s 282 sätestatud teatamiskohustuse, mille järgi peab üürnik üürileandjale viivitamatult teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. Linnakohus tuvastas, et üüritud asjal olid puudused, millest osa üürileandja kõrvaldas, kuid kõige olulisem puudus � ruumide kõrge õhutemperatuur ja halb õhukvaliteet � jäi püsima. Linnakohus leidis, et
lg 2 ei kohaldu, kuna ei ole tõendatud, et üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma üüritud asjal esinevatest puudustest. Kuivõrd üüriobjektil ilmnesid pärast asja kasutuselevõtmist puudused, mis vähendasid selle sihtotstarbelise kasutamise võimalust, oli kostjal
Arvestades üüriobjektil esinenud puudusi, oli mõistlik vähendada üüri 30% võrra. Üüri vähendamine oli põhjendatud üürilepingu lõppemiseni, kuna asja sihtotstarbeline kasutamine oli selle ajani piiratud. Kuna kostja võis üürilepingu üles öelda, tuleb hageja nõue üüri ja viiviste osas pärast üürilepingu lõppemist jätta rahuldamata. Tõendatud on, et kostja võlgneb hagejale 7904 krooni 94 senti. Kuna pärast üüriobjekti tagastamist ei ole kostja hagejale võlga tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis 6418 krooni 86 senti. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning kostjalt 77 788 krooni 30 senti välja mõista. Samuti palus hageja enda kasuks kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja ei nõustunud linnakohtu otsuse põhjendustega, et üüritud asja kasutamist takistavad puudused tingisid kostjal õiguse üürileping erakorraliselt üles öelda. Üüritud ruumidel ei tekkinud
Esinenud puudused ei saanud olla üürilepingu erakorraliselt ülesütlemise ega üüri alandamise aluseks. Üüri saab alandada siis, kui üürnik ei saa mingit osa üüriobjektist kasutada või on muu mõjuv põhjus.
Ringkonnakohus leidis, et kostja märgitud arve esitamata jätmine ei andnud kohtule alust jätta viivised välja mõistmata, kuna hageja üürihinna alandamise ettepanekuga ei nõustunud ja selle põhjendatuse tuvastas alles kohus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tühistamata linnakohtu otsus tasumata üüri ja sellele lisandunud viiviste ning saamata jäänud üüri ja sellele lisandunud viiviste saamiseks, ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud. Hageja leiab, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, kuivõrd
lg 1 ei ole aluseks üürilepingu erakorralisele ülesütlemisele, kui väidetav puudus, mis üürniku hinnangul takistab asja kasutamist, oli olemas juba lepingu sõlmimise ajal. Kostjal oli õigus üürileping
MS) § 442 lg-t 8, jättes märkimata, miks ta hageja väidetega ei nõustu ning üüri alandamise nõude põhjendatuse üle otsustamisel ei arvesta üürilepingust tulenevat üürileandja kohustuste mahtu võrrelduna tegeliku olukorraga. Hageja ei nõustu kohtute seisukohaga, et üüri alandamine oli põhjendatud, ning leiab, et kohtud ei ole 30% määramisel arvestanud juba kõrvaldatud puudustega.
lg 1 järgi lepingust taganeda, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse ning võib
§-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Seega juhul, kui üürnik asja üleandmisel ei teadnud ega pidanud teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, siis ta ei kaota lepingust taganemise õigust. Linnakohtu otsuse kohaselt ei leidnud aga tõendamist, et kostja üürnikuna teadis või pidi teadma asjal esinevatest puudustest selle üleandmisel. Samas isegi juhul, kui üürnik teadlikult võtab vastu asja, mis ei vasta lepingutingimustele, võib ta asja vastuvõtmisel jätta endale õiguse kasutada
§-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eeltoodust tulenevalt on üürnikul, kes asja vastuvõtmisel ei teadnud ega pidanud teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest, igal juhul
§-des 278 ja 279 sätestatud õiguskaitsevahendite teostamise õigus. 12. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda
§-st 278 tulenevalt üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist, nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist, nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist, alandada üüri, hoiustada üüri. See paragrahv annab üürnikule õiguse kasutada loetletud õiguskaitsevahendeid kahel juhul: kui üüritud asjal tekib puudus lepingu kehtivuse ajal või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Sellest tulenevalt ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et
Üürnikul on õigus kasutada kõnealuses paragrahvis loetletud kaitsevahendeid ka siis, kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud asjaolu tõttu, mis tekkis enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal. Seega võis kostja kasutada
p-des 1�5 sätestatud õigusi.
lg 2 teise lause järgi võib võlausaldaja kasutada kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Nimetatud põhimõte kehtib ka
Seega võis kostja nõuda hagejalt
p 1 alusel puuduse või takistuse kõrvaldamist ning samal ajal alandada üüri
13.
p 1 järgi saab üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist nõuda vastavalt sama seaduse §-s 279 sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui üürileandja §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Selle paragrahvi kohaldamise eelduseks on asjaolu, et üürileandja teadis või pidi teadma puudusest või takistusest ning ta ei ole seda mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Samuti oli vaja tuvastada, kas puudus või takistus välistas asja sihtotstarbelise kasutamise või piiras kasutamist olulisel määral. Linnakohus tuvastas, et hageja oli teadlik üüriobjektil esinenud puudustest, millest osa ta ka kõrvaldas, ja nende puuduste tõttu oli üüriobjekti sihtotstarbeline kasutamine piiratud.
lg-st 1 tulenevalt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üürilepingu võib erakorraliselt üles öelda
Selle sätte kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kostjal oli õigus üürileping
14. Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik
lg 2 järgi alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Kolleegiumi arvates on kohtud õigesti leidnud, et üüri vähendamine oli põhjendatud asja kasutuselevõtmisest kuni üürilepingu lõppemiseni, kuna asjas tõendamist leidnud puudused ilmnesid pärast üüriobjekti kasutuselevõtmist ning asja sihtotstarbeline kasutamine oli piiratud kuni üürilepingu lõppemiseni. Kolleegium märgib, et kui üürnik võtab vastu üürileandja kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tasutavat üüri
alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (vt tsiviilkolleegiumi
Kohtud on üüri alandamise suurust hinnates leidnud, et üüriobjektil esinenud puudusi arvestades oli mõistlik alandada üüri 30% võrra. Üüriobjektil esinesid puudused, millest osa üürileandja kõrvaldas, kuid püsima jäid olulisimad puudused � kõrge õhutemperatuur ja halb õhukvaliteet. Seega on kohtud pidanud üüri alandamise suurust mõistlikuks lähtuvalt tuvastatud puudustest, arvestades asjaoluga, et üürileandja oli osa puudusi kõrvaldanud. 15. Õige on hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei vastanud kõigile tema apellatsioonkaebuse väidetele. Selle rikkumise tõttu ei tule aga ringkonnakohtu otsust tühistada, sest see ei toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.