← Eesti

3-3-1-72-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-72-06 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2006 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus OÜ XXXXXXXX kaebus Maa-ameti peadirektori
  2. novembri
  3. a käskkirja nr 206 osaliseks tühistamiseks ja Maa-ameti peadirektori kohustamiseks enampakkumise tulemuste kinnitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 304-454 OÜ XXXXXXXX ja Maa-ameti kassatsioonkaebused Asja läbivaatamine
  6. september 2006 Kohtuistungil osalenud isikud Maa-ameti esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm OÜ XXXXXXXX esindaja vandeadvokaat Maivi Ots Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Jätta OÜ XXXXXXXX ja Maa-ameti kassatsioonkaebused rahuldamata. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a otsuse haldusasjas nr 3-04-454 põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Arvata kautsjonid riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Keskkonnaministri
  10. oktoobri
  11. a käskkirjaga nr 923 otsustati müüa avalikul suulisel enampakkumisel Harjumaal Harku vallas Harkujärve külas asuv kinnistu Argo
  12. Alghinnaks määrati 3 013 000 krooni. Müügi vahetuks korraldajaks määrati Maa-amet.
  13. novembril 2004 toimunud avalikule enampakkumisele registreerus kaks osavõtjat, üks neist OÜ XXXXXXXX. Enampakkumisel tegi ainsa pakkumise OÜ XXXXXXXX alghinnaga.
  14. Maa-ameti peadirektori
  15. novembri
  16. a käskkirjaga nr 206 jäeti Argo 8 avaliku suulise enampakkumise tulemused kinnitamata. Käskkirja põhjenduste kohaselt viibis enampakkumisel nädalalehe Maaleht korrespondent Viio Aitsam, kes saatis Maa-ametile oma planeeritava artikli teksti, mille kohaselt oli Argo 8 enampakkumisel tegu osalejatevahelise kokkuleppega. Avaliku enampakkumise eesmärgiks on saavutada riigivara võõrandamisel riigile suurim võimalik kasu. Müügilepingu sõlmimine enampakkumise tulemusel, kus osalejad on eelnevalt kokku leppinud asja omandamises alghinnaga, oleks vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega ja heade kommetega ning kahjustaks riigi huve. Käskkirjas viidati ka Riigivaraseaduse (RVS) § 7 lõigetele 2 ja 3, mis panevad riigivara valitsejale kohustuse riigivara heaperemehelikuks majandamiseks ning riigile tehingutest saadava kasu suurendamiseks. Tagatisraha 300 000 krooni otsustati OÜ-le XXXXXXXX tagastada.
  17. OÜ XXXXXXXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maa-ameti peadirektori
  18. novembri
  19. a käskkiri osas, millega jäeti kinnitamata kinnistu Argo 8 enampakkumise tulemused. Lisaks palus OÜ XXXXXXXX kohustada Maa-ameti peadirektorit enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt loetleb Vabariigi Valitsuse
  20. augusti
  21. a määrusega nr 286 kinnitatud "Riigivara võõrandamise korra" (edaspidi Kord) p 47 ammendavalt juhud, mil enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata. Loetletud asjaolud käesolevas asjas puuduvad ega ole ka käskkirja põhjendustes välja toodud. Kaebuse esitaja kinnitab, et igasugused kokkulepped osalejate vahel puudusid, väited kokkuleppe olemasolu kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kaebaja viitab Korra p-le 22, mille kohaselt peab alghind enampakkumisel vastama kohalikule keskmisele turuhinnale. Vara müümine kohaliku keskmise turuhinnaga ei kahjusta riigi huve. Vaid ühe, alghinnaga pakkumise teinud isiku osalemine enampakkumisel ei ole enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise aluseks. Põhjused, miks kõik enampakkumisele registreerunud isikud pakkumist ei tee, võivad olla erinevad. Enampakkumise seaduslikkus ei sõltu osalejate või pakkujate arvust.
  22. Tallinna Halduskohtu
  23. juuni
  24. a otsusega jäeti OÜ XXXXXXXX kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli Maa-ameti peadirektor RVS §-st 7 tulenevalt kohustatud tagama, et maa müük oleks põhjendatud, õiguspärane ega põhjustaks riigile kahju. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud V. Aitsam kinnitas oma artiklis kirjutatu tõelevastavust. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimine enampakkumisel osalejate vahel ei ole küll tõendatud, kuid vastustaja kahtlus selle olemasolus on põhjendatud. Enampakkumisel osalejate kokkulepe, mille tulemusel enampakkumist tegelikult ei toimugi, on vastuolus enampakkumise olemuse ja eesmärgiga ning seda tuleb käsitada enampakkumise protseduuri olulise rikkumisena, mille esinemisel jäetakse vastavalt Korra p 47 alapunktile 1 enampakkumise tulemused kinnitamata. Kokkulepe moonutab müügi objektiks oleva vara turuhinna kujunemist, mis on vastuolus heade kommete ja hea usuga. Ka riigivara võõrandamisel tuleb järgida tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Käskkirjas pole küll viidatud Korra p 47 ap-le 1, kuid see ei mõjutanud asja õiget otsustamist.
  25. OÜ XXXXXXXX esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ning kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt laiendas kohus põhjendamatult Korra p 47 ap 1 kohaldamisala, lugedes enampakkumise protseduuri oluliseks rikkumiseks tõendamata kokkuleppe apellandi ja teadmata kolmanda isiku vahel. Enampakkumise protseduur on ammendavalt sätestatud Korra punktides 31-
  26. Käesoleval juhul nende punktide rikkumist tuvastatud ei ole. Kohus hindas valesti tunnistaja Viio Aitsami ütlusi, millest ei selgunud midagi uut lisaks kõigile näha olnud asjaoludele. Kohus sedastas ka ise otsuses, et kokkulepe on tõendamata. Tõendamata kokkulepe ei saa olla seaduslikuks aluseks enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisele. Ka tunnistajal endal ei tekkinud kahtlusi Argo 8 enampakkumise ajal, vaid alles hilisemate enampakkumiste käigus. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna vastustaja on varem sõlminud müügilepinguid vaid alghinna pakkunud isikutega. Kinnistu müük alghinnaga ei kahjusta riiki, sest alghind enampakkumisel peab olema määratud vastavalt kohalikule keskmisele turuhinnale. Teised samas piirkonnas enampakkumisele pandud kinnistud müüdi samal tasemel ruutmeetrihinnaga.
  27. Tallinna Ringkonnakohtu
  28. mai
  29. a otsusega rahuldati OÜ XXXXXXXX apellatsioonkaebus osaliselt ning tuvastati Maa-ameti peadirektori
  30. novembri
  31. a käskkirja tühisus. Kohtu põhjenduste kohaselt oli Korra p-st 46 tulenevalt enampakkumise tulemuste kinnitamine riigi omandis oleva kinnisasja Argo 8 valitseja Keskkonnaministeeriumi, mitte müügi korraldaja Maa-ameti pädevuses. Ka vaidlustatud käskkirja rekvisiitidest ei ilmne, et see oleks antud Keskkonnaministeeriumi nimel. Pädevuse puudumine oli ilmselge, kuna Korra p 46 piiritleb selgelt riigivara valitseja ning müügi korraldaja pädevused. Kuna enampakkumise tulemuste kinnitamine pole Maa-ameti peadirektori pädevuses, tuleb kohustamiskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus sellega, et enampakkumise osalejate vaheline kokkulepe vara omandamiseks alghinnaga on enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise faktiliseks aluseks. Õigusliku aluse annab Korra p 47 ap
  32. Ringkonnakohus leidis aga, et nimetatud kokkuleppe esinemine peab olema tõendatud, milleks piisab, kui tuvastatud faktide põhjal on kokkuleppe esinemine tunduvalt tõenäolisem kui vastupidine järeldus. Pädev organ saab enampakkumise tulemuste kinnitamise uuel otsustamisel hinnata, kas tuvastatud asjaolud on piisavad kokkuleppe esinemise tõendatuks lugemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  33. Maa-amet esitas kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et ringkonnakohus tuvastas vääralt vaidlustatud käskkirja tühisuse. Keskkonnaministeeriumil oli pädevus volitada Maa-ameti peadirektorit Korra p-s 46 nimetatud otsust tegema. Vastav volitus anti Maa-ameti peadirektorile Keskkonnaministeeriumi
  34. veebruari
  35. a volikirjaga. Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev asutus, seega on tegemist sisepädevuse delegeerimisega. Kassaator leiab, et vastavalt Tallinna Halduskohtu tuvastatud asjaoludele on kokkuleppe esinemine enampakkumisel osalejate vahel tunduvalt tõenäolisem kui vastupidine järeldus. Ringkonnakohus muutis põhjendamatult Tallinna Halduskohtu järeldusi, ilma et oleks muutnud samadele tõenditele antud hinnangut.
  36. OÜ XXXXXXXX vastuses palutakse jätta Maa-ameti kassatsioonkaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuses viidatud volikirjast ei nähtu Maa-ameti peadirektori pädevust Korra p-s 46 sätestatud otsuse vastuvõtmiseks. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel aluseks olevad faktilised asjaolud peavad olema tõendatud.
  37. OÜ XXXXXXXX esitas kassatsioonkaebuse kohtuotsuse osale, millega jäeti rahuldamata kohustamiskaebus. Menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt oleks kohus pidanud kaasama menetlusse vastustajana Keskkonnaministeeriumi ning lahendama vaidluse ka sisuliselt, võttes seisukoha kokkuleppe sõlmimise tõendatuse kohta. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht Korra p 47 ap 4 kohaldumisest.
  38. Maa-ameti vastuses palutakse jätta OÜ XXXXXXXX kassatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub, et juhul, kui käskkirja tühisus oleks tuvastatud õigesti, oleks kohus pidanud Keskkonnaministeeriumi vastustajana menetlusse kaasama. Käskkirja tühisuse kindlakstegemine oli aga väär. Ringkonnakohus pole tõepoolest vaidlust sisuliselt lahendanud, õige on aga ringkonnakohtu seisukoht, et kokkuleppe esinemine ei pea olema tõendatud absoluutse kindlusega. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu viide Korra p 47 ap-le 4 ei ole väär, lisaks võib enampakkumise tulemused kinnitamata jätta ka juhul, kui ei esine ühtki Korra p-s 47 toodud alust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  39. Käesolevas asjas on tekkinud küsimus, kas Maa-ameti peadirektoril oli pädevus anda välja vaidlustatud käskkirja, millega jäeti enampakkumise tulemused kinnitamata. Ringkonnakohus asus oma otsuses seisukohale, et Maa-ameti peadirektoril vastav pädevus puudus. Korra p 46 kohaselt on enampakkumise tulemuste kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks pädev riigivara valitseja, kelleks enampakkumisele pandud kinnistu Argo 8 puhul on Keskkonnaministeerium. Pädevuse puudumine oli ilmselge. Riigikohtu halduskolleegium nõustub sellise käsitlusega.
  40. Ringkonnakohus pole aga otsuses käsitlenud Keskkonnaministeeriumi võimalust vastavat pädevust volikirjaga edasi anda. Maa-ameti kassatsioonkaebuse väidete kohaselt tulenes ameti peadirektori pädevus enampakkumise tulemuste kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks Keskkonnaministeeriumi
  41. veebruari
  42. a volikirjast. RVS § 7 lõike 1 kohaselt on riigivara valitsemine riigivara valitseja õigus ja kohustus korraldada riigi nimel riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist. Korra p 46 paneb riigivara valitsejale ülesande enampakkumise tulemuste kinnitamise otsustamiseks. Oma ülesandeid riigivara valitsemisel saaks Keskkonnaministeerium teisele haldusorganile üle anda vaid juhul, kui vastav võimalus oleks sätestatud seaduses või Korras, millega talle see ülesanne pandi. Sellist võimalust õigusaktid riigivara valitsejale ei anna. HMS § 8 lg 2 võimaldab määrata haldusorgani nimel tegutsevad isikud haldusorganisiseselt. Seega oleks Keskkonnaministeeriumi poolt enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise pädevuse volikirjaga üleandmine lubatav vaid juhul, kui tegemist oleks sisepädevuse delegeerimisega. Maa-amet leidis oma kassatsioonkaebuses, et kuna Maa-amet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, ongi käesoleval juhul toimunud sisepädevuse delegeerimine.
  43. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 70 lõike 1 kohaselt on amet seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Maa-ameti põhimääruse p 2 kohaselt esindab Maa-amet oma ülesannete täitmisel riiki, p 4 kohaselt on ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks Keskkonnaministeerium. Maa-amet ja Keskkonnaministeerium on seega erinevad valitsusasutused. Eraldiseisvate haldusorganite vahel ei saa toimuda sisepädevuse delegeerimist.
  44. Kuna Keskkonnaministeerium ei saanud volikirjaga oma pädevust enampakkumise tulemuste kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks Maa-ametile üle anda, ei pea Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks analüüsida OÜ XXXXXXXX väidet, mille kohaselt nimetatud volikirjast ei nähtu konkreetse pädevuse üleandmine Maa-ameti peadirektorile.
  45. Kuivõrd vaidlustatud käskkiri on Maa-ameti pädevuse puudumise tõttu tühine, ei käsitle Riigikohtu halduskolleegium küsimust, kas enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks oli olemas õiguslik ja faktiline alus või mitte. Selle küsimuse saab õigusaktidele ning tuvastatud asjaoludele tuginedes lahendada enampakkumise tulemuste kinnitamise uuel otsustamisel Keskkonnaministeerium.
  46. Maa-ameti kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ringkonnakohus on õigesti tuvastanud vaidlustatud käskkirja tühisuse. Maa-ameti kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ka ülejäänud osas, kuna ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendused pole asja uuele otsustajale Keskkonnaministeeriumile siduvad. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata ka OÜ XXXXXXXX kassatsioonkaebus.
  47. Riigikohtu istungil esitasid Maa-amet ja OÜ XXXXXXXX taotlused õigusabi eest kantud kulutuste väljamõistmiseks. Kuivõrd mõlemad kassatsioonkaebused jäetakse rahuldamata, jäävad kohtukulud menetlusosaliste endi kanda ja tasutud kautsjonid arvatakse riigituludesse. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.