← Eesti

3-3-1-70-06

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-70-06

  1. oktoober 2006 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ kaebus Ravimiameti peadirektori
  2. novembri
  3. a otsuse nr RR-4/05/12 osaliseks tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a määrus haldusasjas nr 306-202 XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu
  6. mai
  7. a määrus haldusasjas nr 3-06-202 ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määrus haldusasjas nr 3-06-
  10. Ennistada XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ kaebuse esitamise tähtaeg ning saata haldusasi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtusse. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Ravimiameti peadirektori
  12. novembri
  13. a otsusega nr RR-4/05/12 anti müügiluba mitmele ravimile, sh ravimile Lindron. Otsus avaldati Ravimiameti veebilehel.
  14. XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ esitas
  15. jaanuaril 2006 halduskohtule kaebuse, milles taotles ravimile Lindron müügiloa andmise otsuse tühistamist. Kaebuse tähtaegsuse küsimuses märkis kaebaja, et ta sai
  16. novembril 2005 Ravimiameti internetileheküljelt teada, et väljastati müügiluba ravimile Lindron. Ta pöördus
  17. detsembril 2005 Ravimiameti poole, paludes väljastada talle Ravimiameti peadirektori otsus või väljavõte otsusest koos põhjendustega. Ravimiameti
  18. detsembri
  19. a kirjas toodi küll müügiloa andmise põhjendus, kuid vastavat haldusakti või väljavõtet haldusaktist ei esitatud. Kaebaja esitas seetõttu
  20. detsembril 2005 Ravimiametile uue teabenõude haldusakti saamiseks.
  21. detsembril 2005 edastas Ravimiamet kaebajale väljavõtte vaidlustatavast haldusaktist. Kaebaja leidis, et kuna haldusakt tehti kaebajale teatavaks alles
  22. detsembril 2005, on kaebus tähtaegne.
  23. Tartu Halduskohtu
  24. mai
  25. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus. Halduskohus leidis, et kaebuse esitamisel on rikutud kaebuse esitamise tähtaega ning tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Halduskohus leidis, et
  26. novembril 2005 oli kaevatud haldusakti sisu kaebuse esitajale teatavaks tehtud. Ravimiameti vastas kaebaja teabenõudele
  27. detsembril 2005 kirjaga, milles teatas, et preparaadile Lindron anti müügiluba Ravimiameti peadirektori
  28. novembri
  29. a otsusega nr RR-4/05/
  30. Müügiloa andmise aluseks on taotlus, mis viitab Eestis müügiluba omavale ravimile Fosamax. Müügiloa hoidja X-XXXXX XXXXXXXXX OÜ ravimile Lindron pole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis müügiluba väljastatud. Sellest informatsioonist lähtudes ei olnud kaebuse esitajal põhjust oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumisega viivitada. Kaebuse üheks põhiseisukohaks on, et ravimid Lindron ja Fosamax ei ole täiesti sarnased ning et Ravimiametil puudus alus registreerida ravim Lindron Fosamaxi registreerimisandmetele viitava taotluse alusel. Asjaolu, et Lindron on registreeritud just sellel alusel, sai kaebajale selgeks juba Ravimiameti
  31. detsembri
  32. a kirjast. Kaebusest ei nähtu, et kaevatud otsuse väljavõttest, mis väljastati
  33. detsembril 2006, oleks kaebaja jaoks selgunud mingit täiendavat informatsiooni. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema päevast, mil kaebaja sai kätte Ravimiameti vastuse teabenõudele, s.t
  34. detsembril
  36. XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
  37. Tartu Ringkonnakohtu
  38. juuni
  39. a määrusega jäeti XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ määruskaebus rahuldamata. Apellant ei olnud haldusakti adressaat ning lähtudes Haldusmenetluse seadusest (HMS) ei pidanud Ravimiamet saatma talle vaidlustatud haldusakti. Halduskohus leidis õigesti, et kaebetähtaeg hakkas kulgema päevast, mil kaebaja sai kätte Ravimiameti vastuse teabenõudele, s.t
  40. detsembrist
  41. Ebaõige on seisukoht, et kaebetähtaeg hakkas kulgema haldusakti kättesaamise hetkest, kuna vaidlustatava haldusakti teksti ning Ravimiameti
  42. detsembri
  43. a kirja võrdlemisel nähtub, et kirjas toodud väidetavad haldusakti vastuvõtmise põhjendused haldusaktis endas ei kajastu. Apellandil oli piisavalt teavet hinnangu andmiseks, kas Ravimiameti otsus müügiloa andmiseks rikub tema õigusi või mitte ning seetõttu ei saa kaebetähtaeg hakata kulgema sellest ajast, mil ta sai reaalselt vaidlustatava haldusakti kätte. Apellandile endale on varem väljastatud ravimite müügilubasid ning talle oleks pidanud olema teada, et vastavad haldusaktid sisaldavad õigusliku alusena viidet Ravimiseaduse (RavS § 70 lg-le 1). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  44. XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuses leitakse, et: 1) müügiloa andmine kolmandale isikule toob kaebuse esitajale kaasa täiendava vastutuse ka väidetavalt originaalravimile täiesti sarnase ravimi ohutuse eest. Seega tuleb kaebuse esitajat käsitada menetlusosalisena, kellele oleks tulnud haldusakt kätte toimetada; 2) Ravimiameti
  45. detsembri
  46. a kiri ei sisaldanud endas piisavat informatsiooni selleks, et oleks saanud anda igakülgset hinnangut haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Ravimiameti kiri oli eksitav, sisaldades põhjendusi, mida vaidlustatavas haldusaktis endas pole; 3) hilisem kohtusse pöördumine oli tingitud Ravimiameti viivitusest haldusakti väljastamisel. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.
  47. Ravimiameti kirjalikus vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt jääb arusaamatuks, millisest õiguslikust alusest tulenevalt on kassaator leidnud, et tema on vastutav ka ravimi Lindron ohutuse eest. Seega ei olnud Ravimiamet kohustatud kassaatorile haldusakti kätte toimetama. Haldusakti vaidlustamiseks piisav hulk informatsiooni tehti kassaatorile teatavaks juba
  48. novembril
  49. Hiljemalt
  50. detsembril 2005 oli kassaatoril võimalik anda haldusaktile igakülgne hinnang ja otsustada selle vaidlustamine. Tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad.
  51. Kolmanda isiku OÜ X-XXXXX XXXXXXXXX kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebaõige väide, nagu vastutaks kaebaja sisuliselt ka uue ravimi ohutuse eest samal määral kui originaalravimi Fosamax puhul. Sellest tulenevalt ei olnud kaebaja müügiloa andmise menetluses menetlusosaline. Õige on kohtute seisukoht, et hiljemalt
  52. detsembri
  53. a kirja kättesaamisel oli kaebajal piisavalt informatsiooni akti vaidlustamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  54. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - vaidlusalune müügiluba anti Ravimiameti peadirektori otsusega
  55. novembril 2005 ning kaebajale seda teatavaks ei tehtud; - kaebaja sai otsusest teada
  56. novembril Ravimiameti internetilehekülje vahendusel ning ta pöördus
  57. detsembril 2005 Ravimiameti poole, paludes väljastada talle vaidlusalune otsus või väljavõte sellest koos põhjendustega; - Ravimiamet vastas kaebajale
  58. detsembril 2005 kirjaga, milles olid välja toodud müügiloa andmise asjaolud, kuid müügiloa andmise otsust kaebajale ei väljastatud; - kaebaja esitas Ravimiametile
  59. detsembril 2005 uue taotluse otsuse väljastamiseks; - Ravimiamet saatis kaebajale väljavõtte otsusest
  60. detsembril 2005; - kaebuse halduskohtule esitas XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ
  61. jaanuaril
  63. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kaebetähtaeg hakkas kulgema Ravimiameti
  64. detsembri
  65. a kirja saamisest. Ei ole välistatud, et isik pöördub kohtusse juba pärast haldusakti andmise asjaolusid selgitava kirja saamist, ilma et ta oleks haldusaktiga vahetult tutvunud. Kuid ilma haldusakti nägemata kohtusse pöördumist ei saa pidada isikule kohustuslikuks. Õiguslikke tagajärgi tekitab haldusakt, mitte kiri, millega selgitatakse haldusakti andmise asjaolusid tagantjärele. Haldusakti sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele on võimalik lõplikku hinnangut anda samuti vaid haldusakti põhjal, mitte haldusorgani selgitava kirja põhjal. Otsustamaks oma eduväljavaadete üle haldusakti vaidlustamisel, peab isikul olema võimalus vahetult tutvuda haldusakti endaga. Kui isik ei ole haldusaktiga tutvunud, ei ole tal kindlustunnet selles, et haldusakti andmise asjaolusid tutvustavas kirjas toodud asjaolud kattuvad ka tegelikult nende asjaoludega, mille alusel haldusakt anti. Hinnang, et antud juhul ei sisaldanud vaidlusalune müügiloa andmise otsus mingeid uusi põhjendusi võrreldes Ravimiameti
  66. detsembri
  67. a kirjaga, on antud kohtute poolt tagantjärele. Sellised asjaolud ei pidanud olema kaebajale kirja saamise hetkel teada. Seetõttu ei saa XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ-le ette heita seda, et ta soovis ka pärast Ravimiameti
  68. detsembri
  69. a kirja saamist haldusaktiga tutvuda ning esitas uue taotluse akti väljastamiseks.
  70. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ent ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on seda teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi
  71. detsembri
  72. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00). Nimetatud haldusasjas oli akti vaidlustajaks küll akti adressaat, kuid hiljem on halduskolleegium pidanud seda põhimõtet kohaldatavaks ka kolmandate isikute poolt haldusaktide vaidlustamise tähtajale (halduskolleegiumi
  73. oktoobri
  74. a määrus haldusasjas nr 33-1-56-02). Seega on see põhimõte kohaldatav ka käesolevas haldusasjas. Sarnane põhimõte on nüüdseks sätestatud ka Halduskohtumenetluse seadustikus - alates
  75. septembrist 2006 kehtiva HKMS § 9 lg 9 sätestab, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks.
  76. Halduskolleegiumi hinnangul on XXXXX XXXXX X XXXXX OÜ käitunud haldusakti andmisest teada saades ja haldusakti esitamist nõudes kohasel viisil ning teinud vastavad toimingud mõistliku aja jooksul. Kuna HKMS § 9 lg 9 kaebuse esitamise ajal veel ei kehtinud, tuleb kaebetähtaeg Riigikohtu varasema praktika järgi ennistada, mitte tähtaegseks lugeda. Et määruskaebus rahuldatakse, ei käsitle kolleegium ülejäänud määruskaebuse väiteid. Kautsjon tagastatakse. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.